asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mille liikumine avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad. Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal, mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju. Aju teatud piirkond võtab siis selle signaali vastu ja saab toimuma siis juba taju elamus. Lühidalt: Võnkuvad molekulid jõudnud teo juurde, teos hakkab liikuma vedelik, vedelik paneb liikuma basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal Corti elundis karvarakud hakkavad liikuma sellest liikumisest
tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad. Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal, mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju. Aju teatud piirkond võtab siis selle signaali vastu ja saab toimuma siis juba taju elamus. 2. Kuidas toimub sisekõrvas erineva kõrgusega helide signaali eristamine? Kohateooria olemasolu selgitab siis nõnda, et helide kõrguste eristamine on neuraalne
millel omakorda paiknevad karvarakud. Need hakkavad tänu rõhusignaalile võnkuma. Esmalt hakkab liikuma sisekõrvas olev vedelik perilümf, mis avaldab mõju endolümfile, mis on samuti sisekõrvas olev vedelik, kuid on kontaktis ka karvarakkudega. Endolümf paneb karvarakud liikuma ja see liikumine ongi see signaal, mis tranduktsiooni käigus kodeeritakse ajju. 12. Kuidas toimub sisekõrvas Sisekõrvas asub organ, mille nimi on tigu. erineva kõrgusega helide signaali Selles organis asuvad ripsrakud tunnetavad eristamine? erineva sagedusega võnkeid ning muundavad
Basilaarmembraani peal paikneb Cort'i elund, millel omakorda paiknevad karvarakud. Need hakkavad tänu rõhusignaalile võnkuma. Esmalt hakkab liikuma sisekõrvas olev vedelik perilümf. See avaldab mõju endolümfile, mis on samuti sisekõrvas olev vedelik, kuid on kontaktis ka karvarakkudega. Endolümf paneb karvarakud liikuma ja see liikumine ongi see signaal, mis tranduktsiooni käigus kodeeritakse ajju. 12.Kuidas toimub Sisekõrvas paikneb tigu võtab erineva kõrgusega sisekõrvas erineva helisid vastu erineva piirkonnaga, nt madalad helid kõrgusega helide signaali teo tipus oleva piirkonnaga ja kõrged helid võtab eristamine
millel omakorda paiknevad karvarakud. Need hakkavad tänu rõhusignaalile võnkuma. Esmalt hakkab liikuma sisekõrvas olev vedelik perilümf, mis avaldab mõju endolümfile, mis on samuti sisekõrvas olev vedelik, kuid on kontaktis ka karvarakkudega. Endolümf paneb karvarakud liikuma ja see liikumine ongi see signaal, mis tranduktsiooni käigus kodeeritakse ajju. 12. Kuidas toimub sisekõrvas Sisekõrvas asub organ, mille nimi on tigu. erineva kõrgusega helide signaali Selles organis asuvad ripsrakud tunnetavad eristamine? erineva sagedusega võnkeid ning muundavad
tasakaaluelundi tundlikud rakud. Tigu kujutab endast kahe ja poole keeruga teokarpi meenutavat moodustist ning koosneb luulisest ja õrna struktuuriga membranoossest (kilelisest) osast. Luuline osa on täidetud perilümfiga, mis koostiselt sarnaneb ajuvedelikuga. Luulise teo perilümfis on membranoosne (kileline) tigu, mille õõnsuses on rakkudevahelise vedelikuga sarnanev endolümf. Membranoosses teos paikneb tegelik kuulmiselund – karvarakkudega kaetud 98 membraan. Karvarakud muudavad kuulmeluukeste akustilise (mehaanilise) energia elektrokeemiliseks impulsiks, mis kuulmisnärvi kaudu viiakse aju kuulmiskeskusesse. Joonis 3.31. Kõrva ehitus Tasakaaluorgan Tasakaaluelund (vestibulaarelund) jaguneb suure ja väikese kotiga (utriculus ja sacculus) esikuks ning kolmeks poolringkanaliks. Tasakaaluorgani luuline osa on täidetud perilümfiga nagu luuline tigu ning kileline osa täidetud endolümfiga.
annaabi.ee 
