pärisnaha rakkudesse. Esmases arengus hiirtel, kel Dickkopf valku nahas ekspresseerus, oli märgata täielikku karvade folliikulite, vurrude, hammaste ja piimanäärmete puudumist. WNT signaalid tekivad juba väga varajases arengus, kuna selle puudumine takistab plakoodide tootmist ja pärsib kõiki teisi geene, mis vastutavad karvafolliikulite arenemise eest. Mitmete valkude hübritseerimine in situ mutageensetel hiirtel, on aidanud hüpoteetiliste radade välja toomist varajases karvafolliikuli arengus. WNTga sarnased signaale on tarvis nahka, et produtseerida esimene signaal pärisnahas. Arvatakse, et signaal on WNT ise, kuid võib olla ka FGF10. Pärisnaha signaal aktiveerib ectodyslpasiini sünteesi välimises lootelehes. See valk initseerib plakoodide moodustamist ja aktiveerib teise WNT signaali, mis tuleb plakoodidelt. See WNT signaal reguleerib Sonic hedgehogi ja BMPde ekspressiooni. Sonic hedgehog aktiveerib pärisnaha kondenseerumise ja suunab jätkama
rinnanibudel. Karv on marrasnaha sarvmoodustis. Karvajuur algab laienenud osana- karvasibulana, mille sisse ulatub veresoonterikas karvanäsa. Karvasibula rakkude paljunemise arvel karv kasvab. Karvajuurt ümbritseb karvatupp ehk karvafolliikul, mille ülaossa avanevad rasunäärmed epiteelrakkudest moodustunud. Karvatupe välispinnale kinnituvad silelihasrakkudest moodustunud karvapüstitajalihased, mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Karvad saavad omale toitaineid veresoontest. Karvafolliikuli ümber on põimunud retseptoritega varustatud närvikiud, mistõttu on karvad tundlikud.(Roosalu 2006:243) Imetajate karvakiht hoiab nahka soojana ja seega vähendab soojuskadu, inimesel omavad ses osas tähtsust ainult juuksed. Õhukesi karvaudemeid on peaaegu kõikjal, näiteks noore inimese põsel. Jämedaid karvu on peas, kulmudes ja ripsmetes juba sündides. Neid lisandub murdeeas hormoonide toimel suguelunditele (häbemekarvad) ja kaenlaalustesse
Hüpodermis ühendab nahka ja allpool paiknevaid organeid kaitstes neid samas mehaaniliste mõjutuste ja vigastuste ees – võib mõnes piirkonnas puududa KARVAD Naha derivaadid, katavad loomadel enamuse kehast Eristatakse kahte osa: nahast väljaulatuvat karvaroodu, mis lõpeb pügamata karvades terava karvatipuga ja karvafolliikulis paiknevat karvajuurt Kasv koosneb säsist, koorest ja karvakutiikulist Karvafolliikuli epiteliaalne juuretupp, mis ümbritseb karva, jaguneb sisemiseks ja välimiseks juuretupeks Sisemise juuretupe moodustavad kolm kihti: tupekutiikul, sõmerjas ja kahkjas epiteelikiht Välimine juuretupp vastab oma ehituselt epidermise kahele alumisele kihile, koosnedes oga- ja basaalkihist Karvafolliikuli välimise osa moodustab sidekoeline karvapaun Karvajuur lõpeb laienenud karvasibulaga, mille keskele ulatub sidekoeline karvapapill
Tsütoplasma poolselt kinnituvad plaadikestele tonofilamendid. Hemidesmosoomid on asümmeetrilised struktuurid, mis seovad epiteelirakkude basaalosal basaalmembraani basaalplaadile ja suurendavad epiteelide stabiilsust. Vöödesmosoomid on seotud aktiinifilamentidega. 8. Karva ehitus Karvad (pilus) on naha derivaadid, mille nahasisene osa- karvajuur (radix pili) paikneb karvafolliikulis. Karva nahast välja ulatuv osa on karvarood (scapus pili). Karvafolliikuli terminaalne laienenud osa kannab karvasibula nime (bulbus pili), millesse tungib sisse sidekoeline karvapapill (papilla pili). Karv koosneb säsist, koorest ja karvakutiikulist. Karvafolliikul jaguneb sisemiseks ja välimiseks juuretupeks. Välimise juuretupe moodustavad epidermise kaks alumist kihti. Sisemine juuretupp on ehitunud kolmest kihist- juuretupe kutiikul, sõmerjas epiteelkiht ja kahkjas epiteelkiht. Karvafolliikulit ümbritseb sidekoeline karvapaun. Karvafolliikulisse avanevad
Jaguneb papillaarkihiks – stratum papillare (rakurikas) ja retikulaarkiht – stratum reticulare (rakuvaene sidekude). Järgneb alusnahk – kohevama ehitusega ja sisaldab alati rasvkudet. Siin asuvad ka higinäärmed, esinevad ka närvilõpmed – Vater Pacini kehakesed. Päris- ja alusnahas esinevad veresooned ja närvid. 43. Karvad. Karvad on epidermise tekised, millede nahasisesed osad (juured) moodustavad karvafolliikuli. Karvarood – scapus pili – üle naha pinna ulatuv karvaosa. Karvajuur – radix pili – naha sees paiknev karvaosa. Karvafollikul – folliculus pili – karvajuut ümbritsev kate, mis koosneb 3 osast: * sisemine epiteliaalne juuretupp * välimine epiteliaalne juuretupp * sidekoeline juuretupp (karvapaun – bursa pili). Karvajuur lõppeb karvasibulaga (bulbus pili), millesse tungib sidekoeline karvapapill.
dermaalse papilli (näsa) Dermaalne papill aitab kaasa karvaplakoodi rakkude proliferatsioonile ja suunab keratinotsüüdid moodustuma keratininiseerunud karvatüve (hair shaft) Karvatüvi ümbritseb dermaalse papilli ja moodustub sisemine karvajuure tupp ja välimine karvajuure tupp Karvaalge ühele küljele tekivad kaks epiteliaalset struktuuri, millest arenevad rasunäärmed (toodab rasu) ja struktuur (bulge) kus paiknevad melanotsüütide ja karvafolliikuli tüvirakud Melanotsüütide tüvirakkude populatsioon nn. bulge – piirkonnas saab vananedes otsa - hallipäisus Rinnanäärmete areng Kahe vöödina detekteeritavad ektodermaalsed paksendid (inimesel 6. nädalaselt) . Ing. k „milk line“, annavad aluse rinnanäärmete plakoodidele (inimesel 2 paari; hiirel 5 paari) Rinnanäärmete organogenees algab embrüogeneesis (epiteel vs mesenhüüm) ja jätkub puberteedi ja raseduse (tiinuse) saabumisega
annaabi.ee 
