Pärisnaha signaal aktiveerib ectodyslpasiini sünteesi välimises lootelehes. See valk initseerib plakoodide moodustamist ja aktiveerib teise WNT signaali, mis tuleb plakoodidelt. See WNT signaal reguleerib Sonic hedgehogi ja BMPde ekspressiooni. Sonic hedgehog aktiveerib pärisnaha kondenseerumise ja suunab jätkama karvafolliikulite arengut. BMPd ärgitavad Dickkopfi karvafolliikuli ümbruses ja viimane pärsib karvafolliikulite arengut ümbritsevates rakkudes. 7 IMETAJA KARVA TEKE Imetaja karvafolliikul on dünaamiline struktuur, mis viib karvafolliikuli läbi rangelt kontrollitud tsükli, mis sisaldab kasvu, muutumist ja folliikuli kaotust. Kui karvafolliikul on moodustunud, võib see läbida korduvalt kasvu, folliikuli kadu ja taasteket. Imetajatel karvade arengus on kolm staadiumit: anageen, katageen ja telogeen. Karvafolliikuli teke on äärmiselt keeruline sündmus, teatakse kümnete geenide rolli karvafolliikuli moodustumises. Karvatüviku moodustumine
peamiselt valgud (keratiin). Ainult karva või küüne kasvualal leidub elusaid rakke. Karvu on nahal kõikjal, nad puuduvad vaid peopesadel, jalataldadel, sugutil ja huultel ning rinnanibudel. Karv on marrasnaha sarvmoodustis. Karvajuur algab laienenud osana- karvasibulana, mille sisse ulatub veresoonterikas karvanäsa. Karvasibula rakkude paljunemise arvel karv kasvab. Karvajuurt ümbritseb karvatupp ehk karvafolliikul, mille ülaossa avanevad rasunäärmed epiteelrakkudest moodustunud. Karvatupe välispinnale kinnituvad silelihasrakkudest moodustunud karvapüstitajalihased, mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Karvad saavad omale toitaineid veresoontest. Karvafolliikuli ümber on põimunud retseptoritega varustatud närvikiud, mistõttu on karvad tundlikud.(Roosalu 2006:243) Imetajate karvakiht hoiab nahka soojana ja seega vähendab soojuskadu, inimesel omavad ses osas tähtsust ainult juuksed
Vöödesmosoomid on seotud aktiinifilamentidega. 8. Karva ehitus Karvad (pilus) on naha derivaadid, mille nahasisene osa- karvajuur (radix pili) paikneb karvafolliikulis. Karva nahast välja ulatuv osa on karvarood (scapus pili). Karvafolliikuli terminaalne laienenud osa kannab karvasibula nime (bulbus pili), millesse tungib sisse sidekoeline karvapapill (papilla pili). Karv koosneb säsist, koorest ja karvakutiikulist. Karvafolliikul jaguneb sisemiseks ja välimiseks juuretupeks. Välimise juuretupe moodustavad epidermise kaks alumist kihti. Sisemine juuretupp on ehitunud kolmest kihist- juuretupe kutiikul, sõmerjas epiteelkiht ja kahkjas epiteelkiht. Karvafolliikulit ümbritseb sidekoeline karvapaun. Karvafolliikulisse avanevad rasunäärmete juhad ja sellest allpool kinnituvad folliikulile karvapüstitaja lihased (m. arrector pili). 9. Kornea kihid Sarvkest e. kornea (cornea) koosneb 5 kihist
annaabi.ee 
