Karv mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Karv on sõna otseses mõttes lõhki aetud! Kõik parema tulemuse nimel – sirgeservalise pintsliga ei saa värvi korralikult hajutada Sünteetiline pintsel on üldjuhul odavam Iga pintsel ja rull tuleks enne esmakasutamist sooja veega läbi pesta Värvimise ajal hoia pintslit võimalikult risti seinaga Naga on selleks, et pintsel püsiks värvimise vahepeal purgi serva küljes, mitte ei upuks värvi sisse ära Pintslid

Maalritööde esitlus

0

Karvakesed ehk piilid, raku pinnal olevad valgulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks 3. aerosoomid ehk gaasivakuoolid, mis reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel raku erikaalu 4. spoorid, mis moodusuvad bakteritel ebasoodsate tingimuste üleelamiseks:rakukest pakseneb, veesisaldus väheneb ja ainevahetus aeglustub.

Geenitehnoloogia

0

Karvad on siledad ja sirged, mittehargnevad. Enamiku herilaste värvus koosneb mustadest ja valgetest karvadest ning laikudest. Erinevalt mesilastest herilased toidavad järeltulijaid mitte taimse toiduga, vaid teiste putukate ja ämblikutaolistega, kuid enamik herilasi nagu mesilasedki, teeb seda spetsiaalselt ehitatud pesas.

Herilane

0

Karvakesed – aitavad kinnituda ja viburid –liikumiseks 6) Mis on limakapsli ülesanne? Kaitseks ja hõlbustavad liikumist 7) Kuidas nim haigusi tekitavaid baktereid? Batogensed bakterid 8) Mis on bak. toksiinid? Bakteri mürgid 9) Nim bakter haigusi? Botulism, teetanus, difteeria, koolera, düsenteeria.

Miks nimetatakse baktereid eeltuumseteks?

0

Karvane - piiphein http://bio.edu.ee/taimed/gen Karukold Kattekold http://bio.edu.ee/taimed/genera http://nhm2.uio.no/botanisk/nbf eral/indexnimek.html l/indexnimek.html /plantefoto/Lycopodium_annoti num_ssp_annotinum.htm Samblarinne on pidev ja tüse: -Palusammal Pleurozium schreberi -Laanik Pleurozium

Palumetsad

0

Karvafollikul – folliculus pili – karvajuut ümbritsev kate, mis koosneb 3 osast: * sisemine epiteliaalne juuretupp * välimine epiteliaalne juuretupp * sidekoeline juuretupp (karvapaun – bursa pili). Karvajuur lõppeb karvasibulaga (bulbus pili), millesse tungib sidekoeline karvapapill.

Veterinaarne histoloogia

0

Karvaajamine on tuhkrutel hooajaline ja toimub kaks korda aastas: veebruaris-märtsis ja oktoobris-novembris. Signaaliks karvaajamisega alustamiseks on valguspäeva pikkuse muutumine ning seetõttu saab tuhkrute kunstliku valguse tingimustes pidamisel karvaajamise tähtaegu nihutada.

Üldandmed tuhkrute kohta

0

Karvakesed on pintslitaoliselt sisestatud sültjasse massa- moodustub kuppel, mis täidab kanali peaaegu kogu ulatuses. Sensoripotensiaal tekib ja aktiivsus aferentses närvis tekib siis, kui kuppel kooldub mõigu suunas, s.o utrikulopetaalselt.

Närvisüsteem

0

Karvakesed ehk piilid • Vajalikud kinnitumiseks 9. Aerosoolid ehk gaasivakuoolid • Reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel rakuerikaalu 10. Spoorid • Spoore moodustavad bakterid ebasoodsate tingimuste üleelamiseks

Bakterirakk

0

Karvastiku seljapool on tavaliselt roostepunane kuni punakaskollane tumedamate karvadega selja keskosas, kõhupool on tuhkhall või valge . Käppade alaosa on tavaliseltmust ja sabaots on tavaliselt must või valge.

Rebane

0

Karvasjalg - kakku võime kohata tavaliselt suuremates metsades. Mõnikord on ta elukohaks valinud ka mõne üksiku metsatuka või pargi, aga üldiselt ta selliseid paiku ei eelista.

Kakud

0

Karvarooduks ehk tüvikuks nim nahapinnast esile ulatuvat osa. Karvajuur paikneb nahas kaldu ja on ümbritsetud karvanääpsuga. Looma karvastik koosneb alus- ja pealiskarvastikust.

Morfoloogia eksami vastused

0

Karvasjalg - kaku silrnapupillid avarduvad v6i ahenevad sdltuvalt valguse intensiivsusest {vasakul)" Hiibelik mimoos reageerib puudutusele lehekeste asendi muutmisega (parernal).

BIOLOOGIA UURIB ELU 12. klass

0

Karvane piiphein – Luzula pilosa; ladinakeelse nime tõlkimisel saame: luceo – sädelema, helkima, sest enamikul piipheinaliikidest on õied hõbevalged, helen- davad.

Metsabotaanika

0

Karvasjalg - kakk Kassikakk Kakulised Kassikakul on eriline hääl ja laul mis Täiskasvanud kassikaku ülapool on Kassikakke võib kostab klassikalise uhuuna kirju.

Linnuhäälte tabel aine "Elusloodus" jaoks

0

Karvastik on tal tihe ja moodustab näol omapärase helehalli põskhabeme. Värvus võib ilvestel olla punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid.

ILVES

0

Karvade arv on ca 500. Iga karva kohta tulev veojõud on seega 6000 N / 500 = 12 N. Kas see on suur arv? See vastab raskusjõule, mida tekitab 1,2 kg keha.

Füüsika meie ümber

0

Karvapool on üldiselt tumedam, näha on karvaaugud e pinnastruktuur (maare). Vôrreldes lihapoolega oli vähem rasvane karvapool kirjutamiseks parem.

Arhiivinduse vastused

0

Karv on pehme ja pikk, seljapool on liivakarva kollane, kõhupool on valge, et vari ei tekitaks värvierinevust. Sabaots on tumepruunikas.

Fennek

0

Karvastik on selja pealt sinine ( sadul), ülejäänud on tan- värvi (pruunikas). Turjakőrgus on 15-18 cm, kaal ei tohi ületada 3,175 kilo.

Koeratõud

0

Karvakeste arv on 60...80. Tunderakkude karvakesed on pintslitaoliselt sisestatud sültjasse, kristalle mittesisaldavasse massi- moodustub kuppel.

Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt

0

Karva algusosa - karvajuur - asetseb naha süvades kihtides ja algab jämedama osana -karvasibulana, millesse tungib sidekoeline karvanäsa.

Meeleelundid - nahk

0

Karvasjalg - kakul), puhuti, kehvadel närilis-aastatel ei ühtki (lumekakul, hand- ja habekakul) Munad: 2-8 muna, koorumine eriaegadel.

Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis

0

Karvkate on Malta koeral valge. Karvad siidjad, peened, pikad, sirged ning langevad seljalt ninast kuni sabani kahele poole keha.

Koeratõugude leksikon

0

Karvkate – vajalik loomadel sooja hoidmiseks silmahambad ja tarkusehambad – vajalik loomadel, toidu paremaks peenestamiseks.

Evolutsioon

0

Karvastiku seljapool on tavaliselt roostepunane kuni punakaskollane tumedamate karvadega selja keskosas, kõhupool on tuhkhall või valge.

Rebane

0

Karvavärvuse poolest on eesti hobune kõige värvuserikkaim, kellel on geneetiline ja väljapaistev värvuslik kirevus kujunenud ajapikku.

Eesti hobune

0

Karvastik on talvel lumivalge, mistõttu muutub ta keset lumiseid lagendikke enamikule oma ohvritest märkamatuks.

POLAARREBANE ehk JÄÄREBANE

0

Karvanääpsu ümber on põiminud retseptoritega närvikiud, mistõttu karvad on tundlikud mitmesuguste mõjurite suhtes.

Meeleelundid - nahk

0

Karvasjalg - kakk pesitseb peamiselt vanades suurte rähnide pesades või sobivates looduslikes õõnsustes.

Linnud, powerpoint

0

Karvastik on tihe, pehme ning siidine, mis on suvekuudel kollakas- kuni mustjashall ning talvel hõbehall.

LENDORAV

0

Karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam.

Referaat Koalast

0

Karvkate on neil kohastunud Arktika valge lumega, mistõttu nad sulanduvad ümbuskonnaga hästi kokku.

Jääkarud

0

Karvakate on sellel närilisel lühike ja harjasjas, harvad hallikaspruunid karvad on punaka läikega.

Kapibaara ja ta käitume

0

Karv on pikk ja elastne sarvmoodustis, mis on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvidega.

Morfoloogia eksami vastused

0

Karvkate – Lehekülg 4 - 5 Nahk, higi, rasu – Lehekülg 5 Kasutatud Kirjandus – Lehekülg 6

Murdeiga (Referaat)

0

Karvad on elastsed ega märgu Lahksugulisus Higi aurumisel Poegimine kehapinnalt keha jahtub

Mõistekaart - Imetajad

0

Karvad on epidermise tekised, millede nahasisesed osad (juured) moodustavad karvafolliikuli.

Veterinaarne histoloogia

0

Karvastik on kohev, siidjalt pehme, nahk aga väga rabe, mistõttu tal karusnahana väärtus

Lendoravad

0

Karvastiku värvus on muutlik, tumepruunist, peaaegu mustast kuni helehalli ja õlgkollaseni välja.

Karud

0

Karvastik on suitsuhall või kahvatukollane ja sellel on tumehallid või mustad tähnid.

Mäed ja nende loomad.

0

Karvastiku värvus on suvel roostepruun, talvel hallikaspruun. Noortel on kasukas valgetäpiline.

Eesti imetajad eksam

0

Karvase kollase - mustakirju kehaga meenutavad paljud röövkärbsed mesilasi või kimalasi.

Kahetiivalised

0

Karvasjalg - kakk on öise eluviisiga, periooditi ka tõusu ja loojangu ajal tegutsev.

Linnud, powerpoint

0

Karvkate on väga mitmekesine: pikast, kohevast ja pehmest kuni karmi ja torkavani.

Jäneselised

0

Karv on pehme ja pikk, seljapool on liivakarva kollane, kõhupool on valge.

FENNEKREBANE

0

Karvastikul on tumedad tähnid ning ilvese näol on omapärane helehall põskhabe.

Ilves

0

Karvad on niitjad jäigad sarvmoodustised, mis katavad tunduvat osa nahast.

Meeleelundid - nahk

0

Karvasjalg - kakk on meie üks produktiivsemaid, pesas võib olla kuni 6 muna.

Eesti selgroogsed

0

Karvased loomad – mammutid, mõõkhambulised tiigrid, karvased ninasarvikud jne.

Paleobiogeograafia ajastud

0

Karvade tippudes on väiksed lapsed, kelle jaoks on maailm veel huvitav ja uudne.

SOFIE MAAILM

0

Karvasjalg - kakk on Eesti metsade tavalisemaid ja üldlevinumaid kakulisi.

Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis

0

Karvastik on tal tihe ja moodustab näol omapärase helehalli põskhabeme.

Imetajad eestis

0

Karvad on turris? Millal oli kassi karv pesemist ja kuivatamist.

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

0

Karvkate on tal karm,, lühike, läikiv, tihe ja tihedasti liibuv.

Koeratõugude leksikon

0

Karv on jäme, sirge ja tihe, kuid ilma vimplit moodustamata.

AMEERIKA AKITA

0

Karvane viirpuu – peenike ja hall oks, pikad astlad (astlad 0,5-14 cm)

Lehtpuu oksade kirjeldused

0

Karvastiku värvuseks on black and tan. Rinnal võib olla väike valge laik.

Koeratõud

0

Karvasjalg - kakku võime kohata tavaliselt suuremates metsades.

Eesti selgroogsed

0

Karvasjalg - kakk on suure, ümmarguse peaga rästasuurune kakk.

Linnud, powerpoint

0

Karvarood – scapus pili – üle naha pinna ulatuv karvaosa.

Veterinaarne histoloogia

0

Karvasust on rahvausundi uurijad pidanud viljakuse sümboliks.

Mardipäev

0

Karvad on pikemad turjal ning väike saba on karvade sees.

Pruunkaru (Ursus arctos)

0

Karvade arengus on kolm staadiumit: anageen, katageen ja telogeen.

Ektodermi areng

0

Karvastik on hõre. Väga hästi on arenenud piimanäärmed.

Aretusõpetuse kordamisküsimused

0

Karvarakke on tasakaaluorganis kahesuguseid, tüüp I ja II.

Sissejuhatus Psühholoogiasse

0

Karvasibula ülesanne on kaitsta külma eest ja ärritusi vastu võtta.

Nahk

0

Karvaotsad on hõbedased, ülejäänud osa karvast on must.

Rebane

0

Karvastik on karm, aluskarv aga erakordselt tihe ja pehme.

Eesti kärplased

0

Karvajuur – radix pili – naha sees paiknev karvaosa.

Veterinaarne histoloogia

0

Karvastik on altpoolt tumedam ja heledam ülevalt poolt.

Mäger

0

Karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge.

Eesti imetajad eksam

0

Karvarakkude ärritajaks on vedelikuvõnked, mis painutavad karvakesi.

Anatoomia: meeleelundid ja nende funktsioon

0

Karvastik on väga tihe, pealiskarvad pikad ja karedad.

Jahindus (Eesti kiskjad)

0

Karvastik on tal pehme ja sile, värvuselt pruunikas.

METSNUGIS EESTI LOODUSMUUSEUMIS JA LOODUSES

0

Karvastiku värvus on suvel roostepruun, talvel hallikaspruun.

Punahirv

0

Karvane vibur on vajalik vees paremaks edasiliikumiseks.

Botaanika konspekt

0

Karvkate on tal pikk, sirge, tihe ja karmivõitu.

Koeratõugude leksikon

0

Karvarakkudel on märkimisväärne spontaanaktiivsus.

Füsioloogia eksami küsimused

0

Karvasjalg - kakk Sooräts Kõrvukräts Händkakk

Samblikud

0

Karvasjalg - kakk, roherähn ja põldtsiitsitaja.

Kaitsealused liigid

0

Karvkate on lõvil helekollane või helepruun.

Lõvi - referaat

0

Karvasjalg - kakk on kõige enam hakisuurune.

Eesti selgroogsed

0

Karvkate on lühike, tihe, sile ja läikiv.

Koeratõud

0

Karvapoolel on tint sageli tumedam ja selgem.

Arhiivinduse vastused

0

Karvakestega – siit tuleneb ka tee nimetus.

Teed

0

Karvafolliikulisensor – karvadega kaetud piirkonnas

Närvisüsteemi biloogilised alused

0

Karvakte on kõigil isenditel kollane.

MESILASEMADE KASVATAMINE

0

Karvasjalg - kaku eluiga on 7-8 aastat.

Linnud, powerpoint

0

Karvkate on tihe, siidjas ja läikiv.

Koeratõugude leksikon

0

Karvasjalg - kakk on looduskaitse all.

Eesti selgroogsed

0

Karv on elevandil mustjas hall.

Elevant

0

Karvane punasõstar on sama hea kui tavaline.

Rakendusbotaanika

0

Karvik astelsõnajalg – Polystichum setiferum

Rohtsed haljastustaimed

0

Karvkate on lühike, tihe, liibuv.

Koeratõud

0

Karvakestega – siit ka tee nimetus.

Tee referaat

0

Karvastik on suuremalt osalt hall.

Hallhüljes referaat

-1

Karvad – sama materjal, mis naha sarvestunud pinnakiht; - suur hulk erinevaid retseptoreid - nahka nimetatakse ka kõige suuremaks meeleelundiks.

Anatoomia: meeleelundid ja nende funktsioon

-1

Karvanääpsus e. folliikulis. See on moodustatud sisemisest ja välimisest lestmest, mis koosnevad peamiselt epiteelirakkudest.

Meeleelundid - nahk

-1

Karvafolliikuli teke on äärmiselt keeruline sündmus, teatakse kümnete geenide rolli karvafolliikuli moodustumises.

Ektodermi areng

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti