jäära ja 161 utte. Sevioti A osa sisaldas andmeid 100 jäära ja 177 ute kohta, 8 sealhulgas välismaalt imporditud 24 jäära ja 50 ute kohta ja B ossa kanti mittetäieliku põlvnemisega segaverd sevioti lambad. Sevioti B ossa oli märgitud üksnes Eestis aretatud 12 sevioti jäära ja 34 sevioti ute andmed (Piirsalu, 2000). Karusnahalammaste jaostu- trükitud andmeid raamatus ei ole. Karusnahalammasteks loeti Eestis aretatud või välismaalt imporditud karusnahalambaid, kes vastasid kehtestatud nõuetele (lühike saba, hallid mustad või valge läikiva ja käharustega villaga lambad). Märgiti ära, et Eestis leidus tollal veel parandamata maalambaid, aga kuna need tunnustust ei olnud leidnud, siis neid tõuraamatusse ei märgitud (Eesti Lammaste Tõuraamat I,1942). 1945.a. tõuloomade loenduse andmeil oli Eestis 49000 sropsiri ja 26000 sevioti tõulammast ehk 31% lammaste üldarvust. 1958.a
utte, neist välismaalt imporditud 51 jäära ja 46 utte ning B ossa 73 Eestis aretatud jäära ja 161 utte. Sevioti A osa sisaldas andmeid 100 jäära ja 177 ute kohta, sealhulgas välismaalt imporditud 24 jäära ja 50 ute kohta ja B ossa kanti mittetäieliku põlvnemisega segaverd sevioti lambad. Sevioti B ossa oli märgitud üksnes Eestis aretatud 12 sevioti jäära ja 34 sevioti ute andmed (Piirsalu, 2000). Karusnahalammaste jaostu- trükitud andmeid raamatus ei ole. Karusnahalammasteks loeti Eestis aretatud või välismaalt imporditud karusnahalambaid, kes vastasid 11 kehtestatud nõuetele (lühike saba, hallid mustad või valge läikiva ja käharustega villaga lambad). Märgiti ära, et Eestis leidus tollal veel parandamata maalambaid, aga kuna need tunnustust ei olnud leidnud, siis neid tõuraamatusse ei märgitud (Eesti Lammaste Tõuraamat I,1942). 1945.a. tõuloomade loenduse andmeil oli Eestis 49000 sropsiri ja 26000 sevioti tõulammast ehk 31% lammaste üldarvust. 1958
annaabi.ee 
