* Murded erinevad häälduse poolest, kuid erinevat murret kõnelevad inimesed mõistavad teineteist. * Nende keeles on tunda mõju dolgaanide, evengi, neetsi ja vene keelest. * Puudub kirjakeel. * 1988. aastal koostati vene kirjatähtedega 41 tähega tähestik, kuid pole andmeid, kas seda reaalselt ka kasutati. * Põhi suhtluskeeleks on vene keel ning emakeelt oskavad vähesed. Peamised elatusalad * Metsikute põhjapõtrade küttimine. * Veelindude jaht. * Karusloomajaht lõksudega. * Kalapüük. * Naised töötavad õmblustöökodades ja toodavad põhjapõdranahkseid riideid ja suveniire. Usund * Šamanistlik-animistlik usund. * Usund toetub vastastikuse ja tasakaalu ideele inimeste ja üleloomuliku ilma vahel. * Usutakse jumalatesse ja vaimudesse. * Viiakse läbi ohverdusi. * Šamaanid on nganassaanide seas vahendanud inimeste ja jumalate vahelisi suhteid sajandeid. * Tänaseks on šamaanimine Taimõri poolsaarelt peaaegu kadunud. Huvitavat
hooajalisel kalapüügil. Nad elasid kogu kalastusperioodil koos peredega suveelamutes, püüdsid kala ja varusid seda talveks. Kalastushooaja lõpul, enne jää kaanetust, tulid nad tagasi oma elupaika. Peale sesoonset kalapüüki püüdsid handid kala aastaringselt elukoha lähedastel väikestel jõgedel ja järvedel. Kalastades väikeste jõgede ülemjooksudel kasutasid handid erisuguseid punutud püüniseid ja teisi riistu. On kaht tüüpi jahipidamist: liha- ja karusloomajaht. Jahti hakati pidama septembri lõpust esimese lume tulekul ja see hooaeg jätkus detsembri keskpaigani. Seejärel tulid jahimehed tagasi koju, kus elasid umbes jaanuari keskpaigani. Siis mindi jälle metsa, kuhu jäädi aprilli keskpaigani, mil algas sula. Jää lagunemisel algas linnujaht ja kalapüük. Jahiks kasutati püssi, püünisrauda, silmust ja muid lõkse. Oravajahil käidi koeraga, kes jälitas metslooma. Augustis-septembris algab põdrajaht
ELATUSALAD Väga oluline on olnud ja on nüüdki metsikute põhjapõtrade küttimine - Taimõr on praeguseks suurim metsikute põhjapõtrade populatsiooniga ala maailmas. Nganassaanid pidasid maismaal ajujahti võrkude, taradega ja ka paatidega jõeületuskohtades põhjapõtrade rändeaegadel sügisel ja kevadel. Poisil tähendas esimese põhjapõdra tabamine täiskasvanuks saamist (Vassiljev, Simtsenko 1970: 211). Suvine jaht sulgivatele veelindudele ja talvine karusloomajaht lõksudega ning kalapüük on samuti etendanud olulist rolli nganassaanide traditsioonilises majanduses. Elati püstkodades ja peeti sõidupõhjapõtru, keda rakendati narta ette. 19. sajandil võtsid nganassaanid neenetsite eeskujul kasutusele suuremahulise kodustatud põhjapõtrade kasvatuse koos pideva rändava eluviisiga (talveks lõunasse, suveks põhja). Valdav osa nganassaanide rändealadest jäi lagetundraaladele, talvel jõuti ka metsatundrasse. 20. sajandi keskel
annaabi.ee 
