Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Maastiku ilme on kujundanud maaharimiseks sobiva maa paigutus: mets paikneb peamiselt järskude kuplite lagedel (nn. metsamütsid) või kuplite järsemal nõlval.
Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Pärandkultuurmaastikud hõlmavad praegu ligikaudu 30% rahvuspargi pindalast.
Karula rahvuspargist on leitud 140 samblaliiki, Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis- tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar.

Karulast on leitud 140 samblaliiki, Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis-tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar.
Karula rahvuspargis on olemas 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada; õppepark väikesetele lastele, kaks jalgrattamatkarada (38 ning 13 km) ning üks jalgsimatkarada (36km). Talvel on avatud 5 km pikkune suusamatkarada.
Karula on vana kihelkonna nimi, mis arvatakse tulevat sõnast “karune” ehk „karm“, mis iseloomustab hästi siinseid raskesti haritavaid ja ligipääsetavaid metsaseid künkaid.

Karula - Lõuna-Eesti- Maaliline Ähijärv, Rebasemõisa Tornimägi, kuppelmaastikud 4.3. Mis on rahvusparkide rajamise eesmärk? Rahvusparkidee rajamise mõtte on kaitsta loodust.
Karula rahvuspargis on registreeritud 98 sambliku liiki, millest ühtegi pole kantud punasesse raamatusse. Harvaesinevatest liikidest on leitud sinakat härmasamblikku ja Rei porosamblikku.
Karula on üks väheseid kohti Eestimaal, kus tänini võib kogeda maaelu ning kuulda Võru murrakut (keelt). (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (RMK) (Timm & Kiristaja, 2006)

Karula kõrgustikus on esindatud enamik liustikutekkeliste pinnavormide geneetilisi tüüpe, millest domineerivaks on moreenkünkad, fluvioglatsiaalsed mõhnad ja sandurtasandikud.
Karula rahvuspargis on levinud Lõuna-Eestile tüüpilised paluniidud, kuivad ja niisked pärisaruniidud, sh. sürjaniidud, liigivaesed soostunud niidud ja sooniidud.
Karula rp – Karula kõrgustikul, eesmärk kuppelmaastiku säilitamine, loodushariduse jagamine, õppe-ja matkarajad, telkimisplatsid, looduslaagrid.

Karula rahvuspargis on leitud 157 linnuriiki, neist olulise osa moodustavad mesaelupaikade linnud nagu must toonekurg, kes kuulub eriti ohustatud liikde hulka.
Karula rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit.
Karula rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark, mis asub Kagu-Eestis Karula kõrgustikul, keeruka pinnamoega ja maastikuliselt liigendatud alal.

Karula järvedes on endale kodu leidnud paljud haruldased liigid ning peale selle on paljudel järvedel ka vaateline ja puhkemajanduslik väärtus.
Karula rahvuspark on väga liigirikka ning huvitava pinnamoega ala, kus nähakse vaeva, et kaitsta ning säilitada haruldasi liike ning kooslusi.
Karula kõrgustik on pindalalt üks väiksemaid Eesti maastikurajoone, kuid sellegipoolest on ala geoloogiliselt väga mitmekülgne.

Karula rahvuspargis on niidukooslusteks tunnistatud 492 ha rohumaad, mis on vastavalt hooldamisvõimalustele jagatud kolme rühma.
Karula kõrgustik – künklik, mandrijää serva esine kuhjekõrgustik, mis on geneetiliselt seotud Otepää kõrgustikuga.
Karula kirikus on mälestusmärkide seas vanasti „Rootsi küpär"; see kübar arvati Karl XII oma olevat.

Karulale on iseloomulik hajaasustus, talud paiknevad üksikuna või paarikaupa küngaste vahel.
Karulas on loetud üle 40 järvesilma ja nendest suurim on Ähijärv ning sügavaim Savijärv.
Karula rahvuspark on asutatud 1979. a. maastikukaitsealana ja reorganiseeritud 1993. a. rahvuspargiks.

Karula on väikseim rahvuspark 12 300 hektariga ning Lahemaa suurim 72 504 hektariga.
Karula rahvuspargis on ka külastuskeskus, mis asub piirkonna suurima järve - Ähijärve ääres.
Karula on sobiv elupaik koprale, kelle arvukus alal on ületanud 100 isendi piiri.

Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks
Karula kõrgustikul on antud erinevuste alusel kujunenud maastikud hästi piiritletavad.
Karula - Tornimägi 137m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud.

Karula on üks huvitavamate pinnavormidega ala Eestis.
Karula rahvuspargis on Pautsjärve ja Kaadsijärve loodusreservaat.
Karula kõrgustik on omapärane kuppelmaastiku esindaja Eestis.

Karula - Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus.) [15]
Karula kalastikus on Eesti siseveekogudele omased liigid.
Karula linnamägi ehk Rebase linnamägi - Valga maakond

Karula rahvuspargis on üsna mitmekesine floora ja fauna.
Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid.
Karulauk – kasvab lammi- ja salumetsades.

Karula rahvuspargis on registreeritud 157 linnuliiki.
Karula rahvuspargist on leitud 431 erinevat soontaime.
Karula rahvuspark - minevik, olevik ja tulevik.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Karula sood on väikesed. Mets katab ligikaudu 70 % rahvuspargi territooriumist.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Karula kõrgustik - ainulaadne mitmesuguste korrapäraste reljeefivormide poolest.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun