.. ja minu. Nad jätavad mu rahule! Las külas küik seda usuvad..." (lk 208) 8 Niikal on dialoog Oiumehega, kes räägib kütile nganassaanist. ,,Tema sinu Saatusejuht ole....Tema ole see, kes sind juhata ja juhi, kui sina ise ennast ei juhata, ei juhi... Kui Saatusejuht sure, inimene maha jäta: inimene pahaks läinud ole, temal suur elusüü ole...või tema puhtaks saanud ole, inimeseks saanud ole tema ise ennast juhata, juhi, Saatusejuht enam vaja pole..." (lk 219) 9 Niika on Nganassaaniga karujahil, kuid soovitud karu ta kätte ei saa. Kütt peab enesekaitseks tapma ühe teise isase, kuna oli jooksuaeg ning kütt võitis, hakkab teda emakaru saatma (Valgelauk). Niika tervis on halvenenud, ta põeb tiisikust. Vahepeal käis tema juurest läbi rändpere, kes otsisid oma kadunud tütart. Selle pere ema andis Niikale rohtusid, mis aitasid. Kevadel oli külas suur näljahäda ning Niika pidi minema põtru laskma. Selleks, et kütt olla, peab kevadel kindla arvu sooblinahku
ehk sõdurid seda tegid. 1700. aasta oli Eestimaa Rootsi impeeriumi keskuseks, sest siin hargnesid olulisemad sündmused, mis eelkõige päädisid Narva lahinguga. Peale Narva lahingut võttis Karl XII ette aga raske retke läbi Eestimaa Riia alla. Pikemaks kujunes peatus Laiusel, millest sai pooleks aastaks Karl XII eluase ja ühtlasi ka Rootsi suurriigi keskpunkt (lk. 227). Karl XII võttis osa paljudest üritustest, käis isegi kohalike pulmas ning tihti ka põdra- ja karujahil. Laiuse laagris oli kõige raskem muidugi sõduritel, kellel tuli lisaks koduigatsusele võidelda tihti ka toidupuuduse ning eelkõige haigustega. Osad ohvitserid olid aga sõjakäikudeks isegi oma naise kaasa võtnud, rääkimata muust varast. See annab aimu, mida tähendas sõjapidamine 18. sajandi alguses – see oli justkui sihitu rändamine, mille lõppu ei teadnud keegi. Peale puhkust Eestimaal oli aeg võtta suund Riia peale. Rootslased lõid venelasi küll Narva all, kuid teada
ja minu. Nad jätavad mu rahule! Las külas küik seda usuvad..." (lk 208) 8 Niikal on dialoog Oiumehega, kes räägib kütile nganassaanist. ,,Tema sinu Saatusejuht ole....Tema ole see, kes sind juhata ja juhi, kui sina ise ennast ei juhata, ei juhi... Kui Saatusejuht sure, inimene maha jäta: inimene pahaks läinud ole, temal suur elusüü ole...või tema puhtaks saanud ole, inimeseks saanud ole- tema ise ennast juhata, juhi, Saatusejuht enam vaja pole..." (lk 219) 9 Niika on Nganassaaniga karujahil, kuid soovitud karu ta kätte ei saa. Kütt peab enesekaitseks tapma ühe teise isase, kuna oli jooksuaeg ning kütt võitis, hakkab teda emakaru saatma (Valgelauk). Niika tervis on halvenenud, ta põeb tiisikust. Vahepeal käis tema juurest läbi rändpere, kes otsisid oma kadunud tütart. Selle pere ema andis Niikale rohtusid, mis aitasid. Kevadel oli külas suur näljahäda ning Niika pidi minema põtru laskma. Selleks, et kütt olla, peab kevadel kindla arvu sooblinahku
Autasustati 2001 a. Valgetähe V klassi ordeniga. AINO PERVIKU LOOMING Aino Perviku raamat „Kersti sõber Miina“ ilmus 1961. aasta ja on üsna tavapärane tüdrukutejutt (R. Krusten 1995: 211). „Kersti sõber Miina“ käsitleb keskmise kooliea isiksuseeetikat ja inimsuhteid ( O. Kruus,… 1995 ja 2000: 405). Matkalugu „Rein karuradadel“ (1962) valmis Eno Rauaga kahasse ja selle põhjal on raske öelda, milline on just A. Perviku osa ja edasiminek (R. Krusten 1995: 211). „Rein karujahil“ tutvustab Karjala loodust, inimesi ja kultuuri (O. Kruus, … 1995 ja 2000: 405). Ligi kümme aastat hiljem avalikkuse ette jõudnud noorsooromaan „Õhupall“ (1969) tekitas elavat 4 vastukaja. Selle põhjuseks oli ühe žanri harukordus, ent veel rohkem esitatud probleemide karakterite olemus (R. Krusten 1995: 211). A. Perviku noorsoojutud kutsusid esile väikese poleemika. A
annaabi.ee 
