Karu mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Karujärv – 3,3 Eesti 3 kõige sügavamat järve, nende sügavus - Rõuge Suurjärv 38 m,Väike-Palkna 31,9 m, Udsu 30,2 m. Stratifikatsioon. Dimiktsed ja meromiktsed järved - Suur osa väikejärvedest suvel ja talvel kihistunud*Dimiktsed järved – segunemine toimub 2 korda aastas Kevadine segunemine toimub reeglina aprillis-mais ja sügisene oktoobris-novembris, kui kogu veesamba temperatuur on ca 4°C. *Meromiktsed järved – ei segune täielikult kunagi.

Konspekt

0

Karusellfreespingil on lõikepead paigutatud pöörlevast töölauast väljapoole pingi korpusele ja neil on radiaalsuunaline šablooni kuju järgiv liikumisvõimalus. Toorik kinnitatakse pöörleva töölaua šabloonile, mille kinnitid tooriku paigal hoiavad. Üldiselt on selliseid kinnituskohti samal laual mitu ja laua pöörlemisel töötlevad freesid neist mööduvat toorikut.

Freespingid

0

Karukeel on nuustiku sarnane ning nailonkiudlehtedes on ka alumiiniumoksiid- ja ränikarbiid- osakesed. Ummistusvabad lehed on vormuvad iga kuju järgi ja neid võib pesta kraani all. Saadaval karedusega 60-1500 ning sobivad hästi lakikihtide vahelihvimiseks või vahapoleeri pealekandmiseks. Erinevad värvused tähistavad lehe karedust.

VIIMISTLEMINE

0

Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Maastiku ilme on kujundanud maaharimiseks sobiva maa paigutus: mets paikneb peamiselt järskude kuplite lagedel (nn. metsamütsid) või kuplite järsemal nõlval.

Karula rahvuspark

0

Karumustikas - atropa belladonna •  m-Atsetüülkoliiniretseptorite blokaatorid tekitavad psühhootilisi seisundeid sarnaselt psühhedeelikumidele •  Valitseb siiski pigem delirioosne segasusseisund •  Kaasneb rohkesti vegetatiivse närvisüsteemiga seotud efekte

Psühhofarmakoloogia konspekt

0

Karuputk on levinud kõikjal Eestis, vähem saartel, rohkem Lõuna- ning Lääne-Eestis. • Taim kasvab tihedate, kohati kuni 5 m kõrguste kogumikena peamiselt jõgede kallastel, maantee- ja raudteeservades ning prügipaikades ja söötis põllumaadel.

Põllumajanduse mõju keskkonnale

0

Karusamblaid – harilik karusammal Polytrichum commune • kohati esineb isegi – turbasamblaid Sphagnum sp. Turbasammal Kaksikhammas http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html http://bio.edu.ee/taimed/gene ral/indexnimek.html Kasutatud materjalid

Palumetsad

0

Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Pärandkultuurmaastikud hõlmavad praegu ligikaudu 30% rahvuspargi pindalast.

Kaitsekord, Loodusvarad, Looduse mitmekesisus

0

Karula rahvuspargist on leitud 140 samblaliiki, Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis- tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar.

Karula kõrgustik

0

Karulast on leitud 140 samblaliiki, Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis-tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar.

Karula kõrgustik

0

Karula rahvuspargis on olemas 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada; õppepark väikesetele lastele, kaks jalgrattamatkarada (38 ning 13 km) ning üks jalgsimatkarada (36km). Talvel on avatud 5 km pikkune suusamatkarada.

Karula Rahvuspark

0

Karu sõnul on implantaadist abi eelkõige just väikelastel, kellel tuvastatakse kurtus või kuulmislangus juba sünnitusmajas ning kui implantaati ei paigaldata piisavalt kiiresti, ei ole sellest hiljem enam kasu.

Portfoolio kuulmispuudest

0

Karusambla - mustika alltüüp (kr - ms) Levib tugevasti liigniisketel leetunud gleimuldadel (LkG) ja leede- gleimuldadel (LG), olles enamasti liivad üle 30 cm tüsedustel liivadel või karbonaadivaesel moreenil.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Karude arvukus on võrreldes eelmise sajandi esimese poolega kõvasti kerkinud ja selle ning põllumajanduse ja mesinduse hoogustumise tulemusena on inimtekkeliste toiduobjektide osa karu toidus tegelikult kasvanud.

Pruunkaru ja inimene: kuidas vältida konflikte

0

Karula on vana kihelkonna nimi, mis arvatakse tulevat sõnast “karune” ehk „karm“, mis iseloomustab hästi siinseid raskesti haritavaid ja ligipääsetavaid metsaseid künkaid.

Karula kõrgustiku maastikurajoon

0

Karula - Lõuna-Eesti- Maaliline Ähijärv, Rebasemõisa Tornimägi, kuppelmaastikud 4.3. Mis on rahvusparkide rajamise eesmärk? Rahvusparkidee rajamise mõtte on kaitsta loodust.

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

0

Karula rahvuspargis on registreeritud 98 sambliku liiki, millest ühtegi pole kantud punasesse raamatusse. Harvaesinevatest liikidest on leitud sinakat härmasamblikku ja Rei porosamblikku.

Karula Rahvuspark

0

Karula on üks väheseid kohti Eestimaal, kus tänini võib kogeda maaelu ning kuulda Võru murrakut (keelt). (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (RMK) (Timm & Kiristaja, 2006)

Eesti rahvuspargid

0

Karula kõrgustikus on esindatud enamik liustikutekkeliste pinnavormide geneetilisi tüüpe, millest domineerivaks on moreenkünkad, fluvioglatsiaalsed mõhnad ja sandurtasandikud.

Karula kõrgustik

0

Karu jooksuaeg on mai lõpus/juunis. Karu kodupiirkond 60 ruutkilomeetrit. Karu ei pea inimestest lugu ja selleks on vaja teda küttida, et ta inimestest eemale hoiaks.

Ulukibioloogia konspekt

0

Karuks on tugevalt metafoorne autor, Laaman pigem teravale proosastiilisle lähenev autor, mõlemad uuendusliku tähendusega 60ndatel, aga erineval viisil.

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

0

Karusambla - mustika alltüübis esineb kahkjaid ja leetunud gleimuldasid LPG, LkG. Liiv liival või karbonaadivaesel moreenil, harvem saviliiv või liivsavi.

Metsabotaanika

0

Karula rahvuspargis on levinud Lõuna-Eestile tüüpilised paluniidud, kuivad ja niisked pärisaruniidud, sh. sürjaniidud, liigivaesed soostunud niidud ja sooniidud.

Karula rahvuspark

0

Karule on iseloomulik see, et kõndimisel toetub ta kogu tallaga nagu kõik karulased, ta on tallalkõndija. Selle poolest sarnaneb ta ka inimesega.

Pruunkaru

0

Karula rp – Karula kõrgustikul, eesmärk kuppelmaastiku säilitamine, loodushariduse jagamine, õppe-ja matkarajad, telkimisplatsid, looduslaagrid.

Eestimaa vaatamisväärsused maakondade kaupa

0

Karula rahvuspargis on leitud 157 linnuriiki, neist olulise osa moodustavad mesaelupaikade linnud nagu must toonekurg, kes kuulub eriti ohustatud liikde hulka.

Karula Rahvuspark

0

Karupoeg puhh on osake lastekirjanduse mõttemaailmast, kuuludes Parnassile võrdselt Astrid Lindgreni loodud Piki maailmaga või Tolkieni kääbikutega.

A. A. Milne „Karupoeg Puhhi“ aegumatu filosoofia

0

Karula rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit.

Eesti rahvuspargid

0

Karusambla kasvukohatüüp - Kuivendamise positiivne mõju karusambla kasvukohatüübi puistute tootlikkusele on minimaalne, või õigemini, praktiliselt puudub.

SOOTEADUS

0

Karula rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark, mis asub Kagu-Eestis Karula kõrgustikul, keeruka pinnamoega ja maastikuliselt liigendatud alal.

VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS

0

Karula järvedes on endale kodu leidnud paljud haruldased liigid ning peale selle on paljudel järvedel ka vaateline ja puhkemajanduslik väärtus.

Karula Rahvuspark

0

Karula rahvuspark on väga liigirikka ning huvitava pinnamoega ala, kus nähakse vaeva, et kaitsta ning säilitada haruldasi liike ning kooslusi.

Karula Rahvuspark

0

Karusambla - mustika (Km) ja jänesekapsa-mustika (Jm). Reljeef: lamedate nõlvade jalamid, tasandikud; mikroreljeef veidi mätlik.

Metsabotaanika

0

Karu tegevusjälgedeks on kaevamisjäljed, lahti kraabitud kõdunenud puit, ümberpööratud kivid, kriibitud puutüved ning hõõrutud koor.

Kaitse Eestis: Karu ei ole Eestis kaitse all olev liik.

0

Karul on väga suured küünised, mis on eeskäpal poolteist-kaks korda pikemad kui tagakäpal, mööda kumerust mõõdetuna

Karud

0

Karukuklane on meil suhteliselt harva esinev liik ja asurkonnadki on enamasti väikesed. Ta eelistab kuuse ülekaaluga segametsi.

JÄRVSELJA LOODUSKAITSEALA

0

Karula kõrgustik on pindalalt üks väiksemaid Eesti maastikurajoone, kuid sellegipoolest on ala geoloogiliselt väga mitmekülgne.

Karula kõrgustiku maastikurajoon

0

Karula rahvuspargis on niidukooslusteks tunnistatud 492 ha rohumaad, mis on vastavalt hooldamisvõimalustele jagatud kolme rühma.

Karula Rahvuspark

0

Karul on jo üks käpp peen, keerab teise külje ja hakkab teist käppa imema, et saab kevadeks ühejämeduseks.

Eesti kultuurilugu

0

Karula kõrgustik – künklik, mandrijää serva esine kuhjekõrgustik, mis on geneetiliselt seotud Otepää kõrgustikuga.

Eesti loodusgeograafia

0

Karusambla - mustika osatüüpi on laialdaselt levinud glei- ja liigniisketel leetunud glei- ja leedegleimuldadel.

Metsatüübid

0

Karule on iseloomulik see, et kõndimisel toetub ta kogu tallaga nagu kõik karulased, ta on tallalkõndija.

Referaat pruun karu

0

Karuslooma on viidud mitmesse Euroopa riiki (meile lähimale Valgevenesse). Vahel kasvatatakse pesukaru farmis.

Pesukarud ja pandad

0

Karujärves on vähkide elutingimused soodsad ning siinne vähiasurkond on vaatamata röövpüügile stabiilne.

Jõevähk 2000-2009

0

Karupoeg puhh on saanud ka mitmete filosoofiliste, psühhoanalüütiliste ja satiiriliste variatsioonide aineks.

A. A. Milne „Karupoeg Puhhi“ aegumatu filosoofia

0

Karula kirikus on mälestusmärkide seas vanasti „Rootsi küpär"; see kübar arvati Karl XII oma olevat.

Rootsi ajalugu Eestis

0

Karusambla kasvukohatüüp – tasastel madalatel aladel, mikroreljeef mätlik, põhjavesi kõrgel, ulatub maapinnani.

Üldmetsakasvatuse 2. töö

0

Karusambla kasvukohatüüp - tekib tihti mustika tüübi soostumisel tasastel madalatel aladel, sageli piirneb rabaga.

Metsaökoloogia ja majandamine II Test

0

Karulale on iseloomulik hajaasustus, talud paiknevad üksikuna või paarikaupa küngaste vahel.

Karula kõrgustiku maastikurajoon

0

Karulas on loetud üle 40 järvesilma ja nendest suurim on Ähijärv ning sügavaim Savijärv.

Eesti rahvuspargid

0

Karula rahvuspark on asutatud 1979. a. maastikukaitsealana ja reorganiseeritud 1993. a. rahvuspargiks.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega.

Karud

0

Karula on väikseim rahvuspark 12 300 hektariga ning Lahemaa suurim 72 504 hektariga.

Eesti looduskaitsealad - referaat

0

Karula rahvuspargis on ka külastuskeskus, mis asub piirkonna suurima järve - Ähijärve ääres.

Karula kõrgustik

0

Karula on sobiv elupaik koprale, kelle arvukus alal on ületanud 100 isendi piiri.

Karula rahvuspark

0

Karu arvukus on küll stabiilne, kuid liigi juurdekasvupotentsiaal on küllaltki madal.

Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire: suurkiskjate- ja ulukiseire

0

Karusid on kujutatud mitmetel koopamaalingutel varasest paleoliitikumist alates.

Karud

0

Karuna – kaastunne kõigi kannatajatega, püüe nende kannatusi kergendada

Budism

0

Karuputk - Taim kasvab tihedate, kohati kuni viie meetri kõrguste kogumikena.

Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused

0

Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks

Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused

0

Karula kõrgustikul on antud erinevuste alusel kujunenud maastikud hästi piiritletavad.

Karula kõrgustik

0

Karu jalatallad on karvaga kaetud, mis annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks.

Alaska ettekanne

0

Karul on terav haistmine ja kuulmine, kuid võrdlemisi tönts nägemine.

Pruunkaru referaat

0

Karusammal - Kaksikhambad http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html

Palumetsad

0

Karula - Tornimägi 137m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud.

Pinnamood

0

Karuputk on keskmiselt mürgine ja mutageense toimega taim.

LEVINUMAD MÜRKTAIMED EESTIS JA NENDE TOIME INIMESELE

0

Karul on sünnipäev. Lapsed katavad sünnipäevalaua.

Õpetajaraamat

0

Karul on väga halb nägemine ja väga hea haistmine.

Karu

0

Karula on üks huvitavamate pinnavormidega ala Eestis.

Karula Rahvuspark

0

Karula rahvuspargis on Pautsjärve ja Kaadsijärve loodusreservaat.

Karula kõrgustik

0

Karude innaaeg on kesksuvel. Tiinus kestab umbes seitse kuud.

Karud

0

Karula kõrgustik on omapärane kuppelmaastiku esindaja Eestis.

Karula kõrgustik

0

Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal.

Pruunkaru

0

Karusambla - mustika ja jänesekapsa-mustika alltüüpe.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Karula - Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus.) [15]

Karula kõrgustik

0

Karujärv - pindala u. 3,3 km², suurim sügavus 6 m.

Saaremaa - referaat

0

Karusammal on rahva seas sammaldest üks enim tuntud.

Soode taimed

0

Karul ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE.

Metsloomad

0

Karula kalastikus on Eesti siseveekogudele omased liigid.

Karula rahvuspark

0

Karula linnamägi ehk Rebase linnamägi - Valga maakond

Muinasusund

0

Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid.

Karula kõrgustik

0

Karula rahvuspargis on üsna mitmekesine floora ja fauna.

Karula kõrgustiku maastikurajoon

0

Karukold on okasmetsades laialt levinud taim.

Botaanika (süstemaatika)

0

Karuohakal on küllaltki tuegv sammasjuurestik.

La Plata madalik

0

Karulauk – kasvab lammi- ja salumetsades.

Botaanika loengukonspekt

0

Karula rahvuspargis on registreeritud 157 linnuliiki.

Karula rahvuspark

0

Karula rahvuspargist on leitud 431 erinevat soontaime.

Karula rahvuspark

0

Karudel on tundlik haistmine(30km kaug.

Jääkaru

0

Karuputke võõrliigid on inimesele otseselt ohtlikud.

Põllumajanduse mõju keskkonnale

0

Karu käpad on suured, laiad ja jõulised.

Õpimapp loodusõpetuses 3.klass

0

Karupidu on obiugrilaste peamine püha.

Handid

0

Karu tool on väike. Inna tool on suur.

Õpetajaraamat

0

Karukoobas - БЕРЛОГА MÕISTEKAART

LOOMAD JA LINNUD

0

Karula rahvuspark - minevik, olevik ja tulevik.

Karula Rahvuspark

0

Karusid on Eestis üle 500 isendi.

Õpimapp loodusõpetuses 3.klass

-1

Karukold on kollaliste hulka kuuluv igihaljas eostaim (täpsemini sõnajalgtaim, või vahel neist eraldatud koldtaim). Karukold on roomava varrega ja ulatuslikke kloone moodustav taim.

Sõnajalad

-1

Karusammal on karusammaldest kõige niiskuselembesem liik, ta kasvab mätastena ja muruna rabastuvates metsades, veekogude soostuvatel kallastel, kuivenduskraavides, harvem rabas.

Metsabotaanika

-1

Karude nägemine on halb, kuulmine keskmine ja haistmine on väga hea, selle eesmärgiga nad end ka tagakäppadele ajavad (mitte ründamiseks).

Pruunkaru (Ursus arctos)

-1

Karula sood on väikesed. Mets katab ligikaudu 70 % rahvuspargi territooriumist.

Eesti rahvuspargid

-1

Karula kõrgustik - ainulaadne mitmesuguste korrapäraste reljeefivormide poolest.

EESTI MAASTIKU LIIGESTUS