Facebook Like
Add link

Karu - sarnased materjalid

pruunkaru, karude, arctos, karul, emakaru, poega, karusid, ulukiseire, raiumine, tegevusega, hõbe, murtud, laskmine, mõõdud, pikus, liigiga, umbusklik, konkreetsetes, maakonnas, jääkaru, loomaliik, loodes, muutliku, tumepruuni, alutaguse, krae, vahetevahel
1
docx

Karu

Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Neil on tugevluustik. Nagu teistelgi karulas...

Bioloogia - Keskkool
4 allalaadimist
12
doc

KARU

KARU VÄLIMUS KARU ON KÕIGILE HÄSTI TUNTUD LOOM. TA ON SUUR, MASSIIVNE, HELE- KUNITUMEPRUUNI KARVAGA. SABA ON TAL LÜHIKE JA KARVADE SISSE PEITUNUD. POEGADEL ON KAELA ÜMBER VALGE KRAE, MIS VAHETEVAHEL ON SÄILINUD KA VANALOOMADEL. KARULE ON ISELOOMULIK SEE, ET TA KÕNNIB TALLA PEAL. SELLE POO...

Metsloomad - Põhikool
1 allalaadimist
7
ppt

"Karu"

KARU Katrina Raiend Gustav Adolfi Gümnaasium 8c 2008 Elupaikja viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiive, milles leidub tuulevarju. Aktiivsed on nad hämaras, harvem päevavalgel. Päeval magavad tavali...

Bioloogia - Põhikool
21 allalaadimist
9
docx

Kolm Karu

JÕGEVA PÕHIKOOL 8.C klass Elise Prjadko, Kadri-Liis Leppik, Gerlina Tuvike KOLM KARU Loovtöö Juhendaja õpetaja Eike Salu Jõgeva 2018 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................

Kirjandus - Põhikool
3 allalaadimist
3
doc

Karud

KARUD Sissejuhatus Karu on suur maismaakiskja. Neid on seitse liiki. Üksikud neist kaaluvad kuni 500 kg, kuid enamasti kohtab siiski märksa väiksemaid isendeid. Karvastiku värvus on muutlik, tumepruunist, peaaegu mustast kuni helehalli ja õlgkollaseni välja. Karude kehaehitus on raskepärane, saba lüh...

Bioloogia - Põhikool
11 allalaadimist
10
ppt

Karud

karud Liilia ehrlich 4.Klass Karude liigid pruunkaru Grisli Jääkaru bariba Prillkaru malai karu kaeluskaru Pruun karu KehamõõtmedTüvepikkus 160...250 cm K1 e5 Kehamass150...250 kg h0 Arvukus EestisÜle 500 a... m2 ...

Bioloogia - Keskkool
11 allalaadimist
5
doc

Pruunkaru

PRUUNKARU Liiginimi eesti Pruunkaru keeles Liiginimi ladina Ursus arctos L. keeles Rahvapäraseid Mesikäpp nimesid Kehamõõtmed Tüvepikkus 160...250 cm Kehamass 150...250 kg Levik Eestis ja Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavö...

Bioloogia - Põhikool
23 allalaadimist
4
doc

Pruunkaru

Referaat Pruunkaru 8a klass Tallinna I Internaatkool Kaur Madis Paldis Tallinn 2009 Sisukord 1. Liiginimi lk 3. 2. Kirjeldus lk 3. 3. Levik lk 3. 4. Arvukus lk 3. 5. Elupaik ja eluviis lk 3....

Loodusõpetus - Põhikool
14 allalaadimist
16
ppt

Pruunkaru

Pruunkaru 1 2 Üldandmed Ld keelne nimetus Ursus arctos Suurim Eestis elav kiskjaline Kehapikkus 160...250 cm Kaal: 150­250 (~ 400) kg Eluiga: 30­35 (47) aastat 3 Välimus Massiivse kehaehitusega. Saba on lühike ja karvade sisse peitunud. Erio...

Ökoloogia - Eesti Maaülikool
14 allalaadimist
7
doc

Pruunkaru

SISUKORD 1. PRUUNKARU.............................................................................................................. 2 1.1. Levila..........................................................................................................................2 1.2. Välimus.......................................................................................................................2 ...

Bioloogia - Põhikool
19 allalaadimist
16
odt

Jääkaru

Kool JÄÄKARU referaat Nimi Klass Juhendaja Rapla 2014 Sisukord 1. Lühikirjeldus.........................................................................................................................3 2. Toitumine..................................................................................................................................

Bioloogia - Põhikool
4 allalaadimist
14
pptx

Pruunkaru

PRUUNKARU Loodus õpetus 2016 KARU EHK PRUUNKARU ON KARULASTE SUGUKONDA KUULUV LOOMALIIK. PRUUNKARU ON SUURIM EESTIS ELAV KISKJALINE JA SUURIM EUROOPA MANDRIOSAS ELAV KISKJALINE. TOITUMISELT ON LAIA LEVILA TÕTTU ERISTATAKSE MITMEID PRUUNKARU ALAMLIIKE, MIS ERINEVAD NÄITEKS KASVU, KOLJU KUJU, KARVK...

Loodus - Põhikool
5 allalaadimist
14
docx

Pruunkaru

Mõniste Kool Pruunkaru Referaat Koostaja: Otto Tulviste 4. klass 2014 Sisukord 1. Iseloomustus..........................................................................................................................3...

Loodus - Põhikool
5 allalaadimist
9
ppt

Pruunkaru

PRUUNKARU Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimes...

Loomad - Põhikool
9 allalaadimist
5
doc

Jääkaru

...tsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestvus: 195-265 päeva. Poegade arv: tavaliselt 2. Harjumispärane eluviis: elavad eraldi. Toitumine: hülged, loomakorjused, taimestik. Eluiga: 15-18 aastat. Esinemine: Arktika, Gröönimaa, Põhja-Ameerika ja Aasia põhjaalad. Selts: kiskjad Eluviis Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalasi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde ...

Eesti keel - Põhikool
7 allalaadimist
1
doc

Jääkaru

JÄÄKARU Suurus Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m. Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m. Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. Kaal: Isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg. Paljunemine Suguküpsus: 3-5-aastaselt. Paaritumisperiood: Märtsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestus: 195-265 päeva. Poegade arv: Tavali...

Geograafia - Põhikool
18 allalaadimist
11
ppt

Jääkaru

Jääkaru Põhiandmed · Kõrgus püstiasendis: 2,4 3,3 m. · Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. · Kaal: Isastel 350650 kg, emastel 175300 kg · Harjumuspärane eluviis: Elavad eraldi. · Poegade arv: Tavaliselt 2 · Toitumine: Hülged, loomakorjused, taimestik. · Eluea pikkus: 2530 aas...

Loodusõpetus - Põhikool
15 allalaadimist
5
doc

Pruunkaru (Ursus arctos)

Pruunkaru (Ursus arctos) Pruunkaru on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast, keelikloomade (Chordata) hõimkonnast, imetajate (Mammalia) klassist, kiskjaliste (Carnivora) seltsist. Ta on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. ...

Etoloogia -
28 allalaadimist
4
docx

JAHINDUS JA ULUKIBIOLOOGIA

JAHINDUS JA ULUKIBIOLOOGIA Soovitav kirjandus: · Http://sunsite.ee/loomad/imetajad · Jahiraamat (2004) T.Randveer · Mati Kaal Hunt, Pruunkaru JAHIDOKUMENDID · Jahitunnistus peab jahil kaasas olema. Jahiluba/suuruluki küttimisluba. · Omades 20ha maad võib omanik küttida väikeulukeid. Näiteks rebaseid, kes tulevad kanu murdma. Kuid selleks peab olema jahitunnistus, kuid ei pea kuuluma jahiselt...

Jahindus -
112 allalaadimist
110
docx

Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” (Kippar 1997) tegelaste omadused ja nende seos loomade ökoloogiaga  

....1. Rebane (punarebane ehk Vulpes vulpes).....................................................................14 3.2. Hunt (Canis lupus)......................................................................................................15 3.3. Karu (pruunkaru ehk Ursus arctos).............................................................................16 3.4. Teised loomad..............................................................................................................17 3.5. Loomadele omistatud omadused ja iseloomujooned....................................................

Kirjandus - Keskkool
3 allalaadimist
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

...laaride poolt; seda kõike on teinud sajandi neetud leiutised: suurtükid, mortiirid, pommilaskjad, kõigepealt aga trükikunst, see uus Saksamaa katk. Ei enam käsikirju ega raamatuid! Trükkimine tapab raamatukauplemise. Maailma lõpp on ligidal.» «Seda märkan ma ka sametriide levikust,» ütles karusnahakaupmees. Sel silmapilgul lõi kell kaksteistkümmend. «Ah!... » hüüdis rahvas nagu ühest suust. Skolaarid jäid vait. Seepeale algas suur sagimine, jalgade ja peade liikumine, üldine köhimine ja nuus-kamine; igaüks korraldas ennast, seadis end valmis, tõusis üles, liikus ühele või teisele poole. Sel...

Kirjandus - Keskkool
46 allalaadimist
19
pdf

Jahindus (Eesti kiskjad)

...g kahel korral ka kütitud. Ahm elab meist põhja pool ning satub siia tavaliselt talviste toidurännakute ajal. Toitub enamasti raibetest, kuid võimalusel murrab metskitsi, põtru ja rebaseid. Kärplaste sugukonnas suurim maismaal elav liik, kes kehahoiaku, liikumisviisi ja värvuse poolest sarnaneb karule, kuid ahma jalad on kehaga võrreldes võimsamad kui karul ning saba on pikk ja kohev. Keha külgedel on ahmal hele valkjas või kollakas triip ning näos heledad laigud. www.jahindusinfo.ee Keha pikkus 65-85 cm, kaal 10-25 kg; is...

Jahindus - Eesti Maaülikool
112 allalaadimist
18
doc

Eksami kordamisküsimused

...gis ajaühikus, milleks metskitse puhul sobib üks aasta. Bioloogilised väljad ­ selle terminiga tähistatakse ulukite poolt liigikaaslaste informeerimise otstarbel ümber kujundatud elupaiku. Visuaalsed ning lõhnamärgid. Kobrastel haisumättad, metssigadel sügamispuud, hirvlastel lõhutud põõsad, karudel küüntega kriibitud puud. JAHISEADUS: Jahiõigus. Jahimaa korraldamine. Jahipiirkonnad. Jahipidamine ja selle õigust tõendavad dokumendid. Etc. Jahiõigus ­ (1) Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi se...

Ulukibioloogia ja jahindus - Eesti Maaülikool
194 allalaadimist
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

... Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. (2) Eesti rahvuspargid on: 1) Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 2) Karula – Lõuna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 3) Soomaa – Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 4) Vilsandi – Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; 5) Matsalu – Lääne-Eesti iseloomulike koosl...

Keskkonnakaitse ja säästev... -
121 allalaadimist
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

...ju maid ja metsi, kus ta, oma tähtsast kehaküllusest hoolimata, sagedasti küttimas käis. Tambeti isa, nimega Vahur, oli pikk 9 priske poiss, kelle määratuis liikmeis peitus niisama palju raudset jõudu kui tinast laiskust. Ta oli niisama tugev ja niisama laisk kui käru. Aga ta nahk oli õrnem kui karul, ja need loendamatud hoobid, mis ta laiskuse eest sai, tüütasid tema viimaks nõnda ara, et ta jalad selga võttis ja metsa pakku jooksis. Piiskopil oli tugevast sulasest kahju; ta vandus, maksku mis maksab, redu jälle kinni püüda. Ta saatiski sulased välja, ronis ise rammusa mära selga ja ratsutas me...

Kirjandus - Keskkool
41 allalaadimist
7
doc

Referaat karust

Tallinna Ülikool Referaat KARU Õpilane : Juhendaja: Aleksei Turovski Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 VÄLIMUS.................................................................................................................................

Etoloogia - Tallinna Ülikool
66 allalaadimist
34
docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

... pole ainuke) Punahirv  Punahirv jaguneb paljudeks alaliikideks.  Kõige seksapiilsem loom meie looduses.  Seda looma on maailmas levitatud rohkem kui ühtegi teist imetajaliiki.  Eluiga on 14-15 aastat.  Üliväärtuslik jahiuluk. Temaga samaväärne on karu. Välimus  Moodustunud sarvekroon. Sp on ta paljudes keeltes õilishirv.  Sooline dimofism – isasloomad on emastest oluliselt suuremad.  Isaslooma kaal: 200-300kg, emasloom ei kaalu üle 100kg. See on seotud seksuaalkäitumisega.  Hirvel ei ole vasikast peale min...

Bioloogia - Eesti Maaülikool
9 allalaadimist
2
docx

Loodusturismi teenuse analüüs - pruunkaru vaatlus

Loodusturismi teenuse analüüs Pruunkaru vaatlus Loodusturismi ettevõte NaTourEst OÜ pakub võimalust veeta üks öö karuvaatlusonnis Alutagusel. Loomade nägemise tõenäosus on väga hea, sest lisaks karudele liigub seal ka rebaseid, kährikuid, metssigu ja erinevaid linde. Vaatlusonnid on mugavad ja hästi varustatud. Seal on toolid, vaatlusak...

Loodusturismi alused - Eesti Maaülikool
2 allalaadimist
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

...a isendite arvuna, aga võib väljendada ka biomassina või mahuna (näit. 500 puud/ha). Populatsiooni tiheduse väljaselgitamiseks kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: 1) kõikide isendite loendus ­ mõeldav ühes kohas elavate loomade ja suurekasvuliste taimede puhul (põdrad, hundid, karud, puud). 2) väljapüük ­ populatsiooni tiheduse selgitamiseks püütakse kinni kõik selle isendid. Näit. tiigi kalastiku uurimine. Endla Reintam, 2008/2009 42 3) erinevad proovialade meetodid. Tihti ei ole tähtis t...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1 - Eesti Maaülikool
736 allalaadimist
30
doc

Eesti imetajad

...duses on 5–12, maksimaalselt 22 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Emasloomad elavad enamasti kauem kui isasloomad. Vaenlased - Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene, kes kütib põtra liha ja trofee saamiseks. Looduslikke vaenlasi on põdral küllaltki vähe. Peamisteks vaenlasteks on karu ja hunt. METSKITS (Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukond, metskitse perekond, sõraline. Välimus - Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetat...

Loodus - Eesti Maaülikool
12 allalaadimist
30
pdf

Mees kes teadis ussisõnu

...elama​ ​minemise​ ​mõte​ ​on​ ​ka​ ​Leemeti​ ​isa,kes​ ​lähebki​ ​sinna​ ​elama.Aga​ ​emale see​ ​ei​ ​meeldi.Kui​ ​isa​ ​askeldab​ ​põllul​ ​siis​ ​ema​ ​kondab​ ​mööda​ ​metsi.Metsas​ ​kohtab ema​ ​karu,kellega​ ​tekib​ ​tal​ ​afäär. Naiste​ ​ja​ ​karude​ ​suhe​ ​on​ ​külas​ ​üldteada,kõik​ ​mehed​ ​arvestavad​ ​sellega,loomulikult meestele​ ​ei​ ​meeldi​ ​see.Naistele​ ​aga​ ​karud​ ​meeldivad,kuna​ ​nad​ ​on​ ​pehmed,suured j...

Kirjandus - Kutsekool
109 allalaadimist
56
docx

Mees-kes teadis ussisõnu

...nende elu ning uhkete tööriistade peale, külla kolides ehitati endale tare, saadi põllumaa ja sirp ning käsikivi, isa õppis saksa keelt ja tegi odrakörti, Leemet oma isa ei mäletanud - emale külaelu ei meeldinud ja ta käis metsas ringi luusimas, kui isa põldu kündis, kohtas kord karu, kellele läbi aegade oli naistel olnud raske vastu panna, olid armukesteks, mõmisesid kõrva, karu käis emal külas, räägiti juttu ja Leemeti õele Salmele tõi karu mett, kord sattus isa emale ja karule peale, kui nad koos sängis olid, ussisõnu ta külaelu tulemusel enam ei mäletanud, et ...

Kirjandus - Keskkool
41 allalaadimist
64
docx

Mees kes teadis ussisõnu analüüs

...vustatakse meile ka valitsevat olukorda ehk küla ja metsa vahelist vastasseisu ja külade domineerivat positsiooni mille too omanadas tänu oma ’mugavustele’ Külaga on ka Leemeti perekonnal selline sünge/naljakas lugu, et kunagi kui Leemeti pere oli külas elanud olid tuntud meelitajad karud lingi luusind ja üks lausa Leemeti ema näppand ta isalt ning tooga voodisse saanud, kuid karu tabati teolt isa poolt ja kui too saksa keelt kirus talle siis karu lõi kartma ja hammustas talt pea ning hiljem ise süüst enda riista. Peale seda liikusid Leemeti perekond tagasimetsa, sest tegelt kÃ...

Kirjandus - Põhikool
49 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun