Kuna baklazaan valmib hiljem kui kartul, võib juhtuda ka seda, et kui kartulit enam toiduna kasutada ei saa, asub kartulimardikas sööma baklazaani ning hävitada ka seda saaki. [2] 8 3. Kartulimardika tõrjevõimalused 3.1 Agrotehnilised tõrjevõtted Agrotehnilisi tõrjevõtteid kasutatakse palju nii eraomanike kui ka mahepõllumajandus- ettevõtete poolt. Tõrjevõtted on: · Kasvatada kartulimardikale ebasobivaid sorte. · Kasvatada varajasi kartulisorte, et kartulimardikad ei jõuaks paljuneda ja/või mulda talvituma jääda. · Mulda tuleks õigeaegselt kobestada, mullata ja rohida, sest niimoodi saab hävitada mulda peitu pugenud vastseid, nukke ja mardikaid. [6] · Õigete väetistega on võimalik suurendada kartulite vastupanuvõimet mardikatele. [6] · Võiks kasvatada eelidandatud kartuleid, sest nii on kartulid tugevamad ja ka
Nad vähendavad saagikust ja rikuvad saagi kvaliteeti. Igal aastal hävitavad kahjurid ligi 25 % maailma toidutaimedest. Putukaid tõrjutakse mürkidega ja muul viisil. Tänapäeval on teadlased loonud mitmesuguseid taimesorte, mida putukad ei sööja seetõttu pole nende taimede põllul enam putukamürke vaja kasutada. Näiteks on viidud kartulitaimedesse mullabakterite geene (pärilikkusainet), mistõttu hakkavad taimed tootma aineid, mis on kartulimardikale mürgised. Selline mürk on ohtlik vaid kindlale putukaliigile ega kahjusta teisi loomi või inimest. Niisuguseid taimi nimetatakse GM- taimedeks ehk geneetiliselt muundatud taimedeks. Pilt ja alltekst: Kartulimardikad on ohtlikud kahjurid (pildil valmik ja vastne), kes võivad põllul kiiresti hävitada kogu taimede lehestiku. --- 45 Kuidas selgrootud söövad? Selgrootute toitumisviisid on väga mitmekesised. Osa veeloomi on filtreerijad, kes