kultuuriks. Põllukultuuride kasvatamine oli tähtsaim elatusala (karjapidamist ei tuntud). Levinuim taim oli mais, mis oli pühamaiks inimtoiduks (sellega oli isegi kalender seotud). Kasvatati veel: puuvilla, punast pipart, magusat acira- juurt, erinevaid kõrvitsa-, oa- ja tomatiliike ning püha kooka. Kõrgematel aladel asendas maisi kinoa, sest see talus külma paremini. Kõige kõrgematel aladel valitsesid kartuliliigid. Põllundus Põldusid hoiti kasutuskõlblikena võimsate niisutussüsteemide abil. Üheks inkade saavutuseks oli oskus põldusid väetada. (Väetisena kasutati näiteks fekaale, laamasõnnikut, kalu, kalarappeid, adrut ja kompostmulda.) Inkade põllumajanduslikud teadmised ja oskused olid ülimalt kõrgele arenenud. Teadmistest seisis kõrgemal maagia. Usuti kõrgematesse jõududesse, mis kogu elu maapeal juhtis. (Neile toodi ka ohvreid
Isegi nende kalender oli maisi külvamise, kastmise, hooldamise ja vilja lõikamise järgi koostatud. Maisi ei kasutatud loomasöödana, nagu ülejäänud maailmas, vaid see oli kõige pühamaks inimtoiduks. Seda kasvatati Peruu madamatel aladel, kuid oli ka teisi taimi. Näiteks puuvill, punane pipar, magus acira-juur, erinevad kõrvitsa-, oa- ja tomatiliigid ning püha kooka (püha kooka oli inkariigi kuulsaim narkootikum, mida näriti lubjaga segatult). Kõige kõrgematel aladel valitsesid kartuliliigid. Inkade käsutuses olid ka võimsad niisutussüsteemid kõrbes, mille abil põldusid kasteti. Üheks inkade saavutuseks oli oskus põldusid väetada. Väetisena kasutati näiteks fekaale, laamasõnnikut, kalu, kalarappeid, adrut ja kompostmulda. Inkade koduloomad Inkadel oli viit liiki koduloomi: laamad, alpakad, koerad, merisead ja biisampardid. Kaameli sugulasi laamasid kasutati peamiselt ohvriloomadena, aga nende kasukast valmistati riideid ja muid esemeid
annaabi.ee 
