Tõde ja Õigus II Terve tekst
järele. Ja kui Indrek andis jaatava vastuse, ütles Ollino üsna ükskõikselt: ,,Noh, näete siis, nagu
oma koju tulete. Puhas, värske õhk ja vaikne, ei müra ega kära, sest läbi ei käi siit keegi:
kõrgemale enam ei saa."
,,Korstnapühkija ronib kõrgemale," ütles Jürka.
,,Ega korstnapühkija korstna otsa magama lähe," vastas Ollino ja jätkas endist juttu: ,,Talvel ehk
pisut vilu, aga kergemini hommikul ärkab ja selgema peaga tööle hakkab. Mina olen omal ajal
maal väljas kartulikuhja õlgedes maganud ja pole häda midagi, ainult teises reies pistab vahel.
Siin pole veel kedagi külm võtnud."
III.
Järgmisel hommikul Indrek ärkas kellahelinal. Helises päris harilik aisakell, nagu ta seda oli
kuulnud pulmas peiupoistel või jõuluõhtul suure rõõmu pärast, kui kihutatakse pimedas teistest
mööda -- ikka kodu poole, sest seal on siis heinad või õled nurgas maas ja toad nii tulvil täis
magusaid toidulõhnu, et nende ots ulatub kaugele õuegi
annaabi.ee 
