mis ühendasid erinevaid kujutatud ruume laval. Kreutzwaldi kodus kaeti laud ka kohvi ja koogiga. Lydial oli ka lõpu poole patakas lehti, mis olid tema luuletused ning alguse poole kasutati neid pabereid Jannseni ajalehe dokumentidena. 5. Kostüümid, grimm, maskid Kostüümid olid uhked. Naised kandsid ilusaid maani kleite. Lydia kandis veel enamasti värvilisi, kriiskavaid toone nagu Kreutzwaldile külla minnes. Samas olid madalat sugu eestlased räbalates, võiks öelda, et kartulikotis, piha ümber vöö asemel nöör. 6. Tegelased Peategelane Lydia oli väga peenike ja pikk noor neiu, mustade pikkade juustega. Hääl oli tal õrn ja hele. Minule peategelane ei meeldinud. Minu arvates välimuselt ei sobinud ta Lydiat etendama. Mina näen Lydiat kui tugeva karakteri ja kehaehitusega võimukat naist ja Ragne Pekarev seda ei kujutanud. Lisaks käitus ta kohati liiga lapsikult, mitte jättes muljet nagu ta peabki selline olema, vaid ta ei oska paremini. 7
Kuigi Eestis kehtestati markvääring, valitses riigis siiski maksevahenditest suur puudus. Leevendust ja abi otsiti mitmelt poolt Euroopast, kuid veel täiesti tunnustamata riigile ei tahetud abi osutada. Abipalvele reageeris ainult Soome Kansallis-Osake- Pankki juhataja, hilisem Soome president J. K Paasikivi. Ta oli mees, kes nii uskumatu, kui see ka poleks, riskis anda oma pangast lõunanaabritele 10 miljonit marka. Raha toodi sadamasse detsembril 1918.a. tavalisel lastekelgul kartulikotis. 30. novembril 1918 võttis Ajutine Valitsus vastuotsuse kehtestada riigi vääringuks Eesti mark. Esimene valuutareform: 1 mark = 100 penni. Eesti rahandus põhines sel ajal veel Saksa okupatsioonivõimude seadusel, mis kehtestas siin Saksa markvääringu. 14. detsembril 1918.a. kuulutati Soome mark Eesti Vabariigi piirides seaduslikuks makseabinõuks. Eestil oli küll olemas raha, kuid mitte päris oma raha. Tegelikult oli Eestis käibel 1919.a. alguses
annaabi.ee 
