Lestal on maksakasvajaid ja kasvajaeelseid muutusi leitud Põhjameres ja Läänemeres sagedusega umbes 1% suurematel isenditel pikkusega 25 cm või enam. Soome lahes ja mujal Läänemere põhjaosas on vaadeldavat patoloogiat 20.sajandi viimase aastakümne esimestel aastatel leitud sagedusega kuni 10% lestadel pikkusega 30cm või enam, emaslestadel sagedamini kui isastel. Makroskoopiliselt meenutavad need kasvajad vikerforelli maksakasvajaid, nende hulgas on leitud ka kartsinoome. Maksakasvajate esinemist lestal seostatakse veekogude reostusega ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kantserogeense toimega. · Angerjate stomatopapillomatoos Angerjate lõugadel ,harvem teistes kehapiirkondades,võivad areneda omapärased näsataolised kurrulised moodustised, mida nende väliskuju tõttu on võrreldud lillkapsaga(foto8). Algul on nad valged, hiljem muutuvad pruunikaks.Eriti tumedaks muutuvad nad kala selgmisel poolel .
süsteemsete kasvajate teke (N. mitte-Hodgkini lümfoomide) teke; Östrogeenide kasutamine (n. manustatuna menopausi vaevuste vähendamiseks, osteoporoosi raviks): rinnanäärmevähk, endomeetriumi vähk; Immuunpuudulikkuse tähtsus kasvajatekkes 1)kaasasündinud N. Agammaglobulineemia maliigsed lümfoomid (EBV); 2) omandatud N. HIV Kaposi sarkoom (HHV-8); 3) immuunsupressiivne ravi, N. Neerutransplantatsioon 30x enam maliigseid lümfoome, 4x enam kartsinoome; Mittegeneetilised soodustavad faktorid Kroonilised põletikud: - haavandiline koliit; - Crohn´i tõbi; - helikobakterinfektsiooniga assotsieeruv gastriit; - metaplaasiad (bronhid, emakakael, söögitoru alaosa); Prekantseroosid patoloogilised seisundid, mille korral statistiliselt suurenenud risk vähi tekkeks; - krooniline atroofiline gastriit pernitsioosse aneemiaga; - naha solaarne keratoos; - krooniline haavandiline koliit;
Lestal on maksakasvajaid ja kasvajaeelseid muutusi leitud Põhjameres ja Läänemeres sagedusega umbes 1% suurematel isenditel pikkusega 25 cm või enam. Soome lahes ja mujal Läänemere põhjaosas on vaadeldavat patoloogiat 20.sajandi viimase aastakümne esimestel aastatel leitud sagedusega kuni 10% lestadel pikkusega 30cm või enam, emaslestadel sagedamini kui isastel. Makroskoopiliselt meenutavad need kasvajad vikerforelli maksakasvajaid, nende hulgas on leitud ka kartsinoome. Maksakasvajate esinemist lestal seostatakse veekogude reostusega ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kantserogeense toimega. · Angerjate stomatopapillomatoos Angerjate lõugadel ,harvem teistes kehapiirkondades,võivad areneda omapärased näsataolised kurrulised moodustised, mida nende väliskuju tõttu on võrreldud lillkapsaga(foto8). Algul on nad valged, hiljem muutuvad pruunikaks.Eriti tumedaks muutuvad nad kala selgmisel poolel
annaabi.ee 
