Tartu linna ajalugu
Peahoone pidulik aktus
toimus 3. Juulil 1809. Siin asub ka alatest 1868. aastast kunstimuuseum. See on
ainuke muuseum Eestis, kus saab kohtuta ehtsa Egiptuse muumiaga. Värvilises
Pompei stiilis seinamaalingutega saalides saab vaheldumisi nautida nii graafika-,
maali-, kui ka ikooninäitus. Ülikooli peahoone pööningul asub selline huvitav koht
nagu ajalooline kartser, kus omal ajal istusid üliõpilased, kes olid rikkunud avalikku
korda ja ülikoolis kehtinud reeglite vastu eksinud. Kartserikaristuse määras ülikoolis
kohus. Paljud üliõpilased jäädvustasid oma kartseris viibimise joonistuste, salmide
või monogrammidega seintel, lagedel ja ustel.
Tartu ülikooli oli pikalt saksakeelne ülikooli ning õppimine on toimunud ka vene
keeles. 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse ülikoolina, kus pandi alus
rahvuskultuuri arengule suunatud teadustele. Esialgset õppejõudude nappust
aitasid leevendada kutsutud teadlased ja õppejõud Soomest, Rootsist ja ka
Saksamaalt.
Ööl vastu 21