Soome Kirjanduse Seltsist. Kogu oli Helsingis aastast 1907. ERAs leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi. 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. On kolm varianti kartoteeke: piirkonna järgi, rahvaluulekoguja järgi ja esitaja järgi. Piirkonna järgi saab otsida topograafilisest ehk kohakartoteegist. Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi. Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida rahvaluulet selle esitaja järgi. 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Rahvusvaheline taust 23.1
Soome Kirjanduse Seltsist. Kogu oli Helsingis aastast 1907. ERAs leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi. 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. On kolm varianti kartoteeke: piirkonna järgi, rahvaluulekoguja järgi ja esitaja järgi. Piirkonna järgi saab otsida topograafilisest ehk kohakartoteegist. Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi. Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida rahvaluulet selle esitaja järgi. 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Rahvusvaheline taust 23.1
Need ettekujutlused ühtivad ka Eesti rahvaluule arhiivist kogutud vanasõnadega, mis põhinevad uskumustel taeva mitmekihilisest stiihiast või ettekujutlusel, et see on suur pada, mille keskel on tähekujuline põhjanael (maailmapuu, mis seob taevast ja maad, prototüüp). Nagu slaavlasedki, seostasid eestlased taevast härja nahaga, eksisteerisid ka uskumused taevasest kui mitmekihilisest stiihiast50. 50 A. RAHVAASTRANOOMIAT EESTI RAHVALUULE ARHIIVI USKUMUSTE JA KOMBEKIRJELDUSE KARTOTEEGIST: Maailm, taevas ja taevakehad. [WWW] http://haldjas.folklore.ee/~aado/maailm/mailm2.htm , viimati vaadatud 19.10.2008 39 Tähed on taeva lahutamatu osa ning mõnikord eelistavad inimesed just nendega kaunistada lahkunud sugulase hauaplaati (Lisa III: pilt 12). Kuna taevas on juba iidsest ajast ,,looduse isa"
kaardi kindlais kohtades. Kaardid olid varustatud pealetrükitud ruudustikuga ja numbritega, mis võimaldas neile märkida dokumentide järjenumbreid. Iga kaart vastas ühele otsitunnusele. Ruutude arv silmikkaardil määras süsteemi informatsioonimahu. Üks silmikkaartide massiiv võimaldas registreerida niipalju dokumente kuipalju oli kaardil ruudikesi. Süsteemi mahtuvust oli aga võimalik ka suurendada, võttes kasutusele teise või isegi kolmanda kaardimassiivi. Otsingul valiti kartoteegist need silmikkaardid, mille otsitunnused olid vastavuses päringuga. Kaardid asetati üksteisega täpselt kohakuti ja hoiti vastu valgust või spetsiaalse valguskasti kohal. Süsteem oli kasutuses 1960ndatel kuni 1970ndate alguseni tavaliselt erialaraamatukogudes. Süsteemi nimetusi eri keeltes: subject based optical coincidence system, optical coincidence card, peekaboo, fiches superposables, sichtlochkarten. 12. Mille poolest erinesid silmikkaartotsisüsteem ja sälkkaartotsisüsteem
Ruumide -horisontaalne pinnasesurve palke; eelnevalt mõõdu- ja vormitäpseks töödeldud freespalke 4)Lähtematerjalid projekteerimiseks vastavalt hoone liigile me laius on seotud põikseinte asukohaga. Paneelid asetatakse siin piki -pinnaga edasiandav vibratsioon Palkide nurgad tapitakse ja palgid seotakse omavahel võime leida ET-kartoteegist. Näiteks: ET-2 sisaldab infot hoonet, mille tõttu nad on lühemad ja terase kulu on suhteliselt -pinnaseveemõju salapulkadega e. karutappidega.
Raamatukogu tellimuste andmebaas või komplekteerimise kartoteek sisaldab järgmisi tellitud teavikute andmeid: 1) teaviku autor(id) ja pealkiri; 2) köide; 3) kirjastaja; 4) tarnija; 5) tellitud teavikute arv. Maakonnaraamatukogu või valla või linna keskraamatukogu tellimuste andmebaasis on andmed tellitud teavikute kohta raamatukogude kaupa. Saabunud teavikute andmed kustutatakse tellimuste andmebaasist või eemaldatakse kartoteegist ja lisatakse raamatukogu kataloogi. 16 Vastuvõtmine: Raamatukokku saabunud teavikud võetakse vastu saatedokumendi alusel. Saatedokumendita saabunud teavikute kohta koostatakse vastuvõtuakt. Ühe aktiga võetakse vastu samal viisil hangitud (ostetud, annetatud, asendatud, üleantud või vahetatud) teavikud. Teavikute vastuvõtuaktil tuuakse järgmised andmed:
Kuna arheoloogid ei ole selles piirkonnas inspekteerimist teostanud on kultusekivid esialgu arvele võtmata. Edise asundusest Veski talu põldudelt leiti 1938. aastal kümndmisel juhuleidunakäevõrusid ja noatupe osasid. Kuskilt Jõhvi ümbruskonnast (toenäoliselt Edise piirkonnast) leiti 1930. aastatel juhuleiuna käevõru, pintsett, 3 sõrmust ja 2 noakatkendit. Ilmselt kunagisest kalmest. /Andmed Ajaloo Instituudi arheoloogiliste leidude arhiivi kartoteegist/ Edise mõisa maalt on leitud (leiuaeg teadmata) vähemalt 525 hõbemündist koosnev aardeleid, millest enamik saksa ja anglosaksi päritolu mündid ning mõned Araabia mündid. Kõige hilisemad mündid kuuluvad 11. sajandi lõppu. Edise mündiaare on peidetud hiljemalt sajandivahetusel või 12. sajandi algul. Edise mündileid on unikaalne, kuna suur osa Eestis leitud varastest saksa ja anglosaksi müntidest pärineb just sellest leiust.
kohta lisaks tema inventarinumbrile veel · sugu, sünniaeg, põlvnemine (nii ema- kui ka isapoolne), · tõulisus, sünnimass, kehamass (pärast igakordset kaalumist), hindamise tulemused. · Millistest allikatest need andmed saadakse? · Veiste poegimise, · kaalumise, · rühmast rühma liikumise , · hukkumise, · praakimise aktidest. · Samuti poegimiste ja seemenduste (paarituste) registrist. · Karjaraamat- kartoteegist. · Ostetud loomade tõutunnistustelt. · Kontroll- lüpside leht (laudaraamat) on lehmade jõudluskontrolli algvormiks, mida peetakse laudas ja kuhu märgitakse iga lehma kontroll- lüpside andmed: · piimatoodang, · piima rasva %, · piima valgu %, · somaatiliste rakkude arv (SRA) ühes ml-s piimas, · karbamiidi kogus. · Jõudluskontrollist saadakse tabulogrammid lehmade individuaalsete andmete (kuu-, aasta- ja laktatsioonitoodangute) kohta.
annaabi.ee 
