*Paleogeograafia geoloogia haru, mis uurib Maa mineviku geograafiat, ntx mineviku mandrite ja ookeanide asendit ning merede, liustike, mäestike ja taimkatte levikut geoloogilises ajaloos. *Rakendusteadused inimese praktilise tegevusega seotud, looduslikke alusteadmisi konkreetsete probleemide lahendamiseks ja vajalike eesmärkide saavutamiseks kasutatavad teadused. *Teemakaart kaart, millel kujutatakse mingi kitsama või laiema teemaga seotud nähtusi. *Topograafiline kaart kartograafilises projektsioonis koostatud kindlatele nõuetele vastav täpne ja üksikasjalik maastikku kirjeldav kaart. Loodusgeograafia- maakirjeldus ja maal toimuvate loodusprotesside põhjendamine (geoloogia, tektoonika, hüdroloogia, klimatoloogia, meteoroloogia, biogeograafia, ökoloogia) kaudselt seotud- astronoomia, füüsika, matem, Kõikide valdkondade vahel koostöö lõimumine(tänu infovahetusele) 1. Loodusteaduste teke(antiikaeg)
loodjoonega. 8) Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised, et reeperite A ja C vahel leitakse punkt B. Lisaks võivad käigud olla kinnised, et käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks nivelleeritakse edasi- tagasi. 9) Plaan – maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ning väiksem ning kogu plaani ulatuse constantne. Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil on maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. 10) Tasand: Väikesed ringikujulised alad. Paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Puudub maakera põhjapoolusel. Silinder: Suured ristküliku kujulised alad. Levinud püsti-ja põiksilindriline projekts. Püstsilindrilisel projektsioonil telg ühtib maakera pöörlemisteljega
1.Selgita kartograafilise proektsiooni mõistet. Kaardiprojektsioon (kartograafiline projektsioon) on moodus, millega sfääriline pind esitatakse tasapinnal (kahemõõtmelisel pinnal). Ellipsoidi või safari kujutamisel tasandil vastab igale ellipsoidi või safari punktile A punkt A’ kartograafilises proektsioonis. 1) Ellipsoidi (sfaari) mingi punkti koordinaatide (φ,Λ) lõpmata väikesel muutusel peavad ka proektsiooni vastava punkti koordinaatid (x,y) saama lõpmata väikesed muutused 2) Lõpmata vöikest sirglõigu ellipsoidal või sfaaril tuleb kujutada proektsioonis samuti lõp. Väikese sirglõiguna 3) Kaht paralleelset lõp.v. sirglõiku ellipsoidal (sfaaril) lõp.v. pinnaosal tuleb kujutada proektsioonis samuti lõp
loodjoonega. 8) Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised, et reeperite A ja C vahel leitakse punkt B. Lisaks võivad käigud olla kinnised, et käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks nivelleeritakse edasi- tagasi. 9) Plaan – maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ning väiksem ning kogu plaani ulatuse constantne. Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil on maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. 10) Tasand: Väikesed ringikujulised alad. Paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Puudub maakera põhjapoolusel. Silinder: Suured ristküliku kujulised alad. Levinud püsti-ja põiksilindriline projekts. Püstsilindrilisel projektsioonil telg ühtib maakera pöörlemisteljega
mõtlema. See tõstatas kohe küsimuse: kas (praktiliselt) olematute isiklike probleemidega, emotsioonideta inimene on võimeline objektiivselt mõtlema? Minu vastus sellele küsimusele on antud hetkel 'ei'. Eeldusel, et inimene oleks võimeline panema kõrvale kogu oma isiklike suhete kogumi antud teemasse (kas ta siis üldse teaks midagi?) ning 'siirduma mõtlemiselt lähikonnale ainult isiklikus ja praktilises vahekorras mõtlemiseni teemale ka neutraalses, avalikus, kartograafilises vahekorras'.. nagu kirjutas abstraktse mõtlemise kohta Gilbert Ryle ariklis 'Abstraktsioonid'.. tähendaks minu arvates kõigi teadvuste ühetaoliseks muutumist. Teatud mööndustega võiks ju sellist ühetaolist arusaama millegi olemusest nimetada objektiivseks arusaamaks tõest. Ent leian, et eelmine lause kehtiks ainult sellisel juhul, kui kõigil mõtlejatel oleks antud tõe kohta identne empiiriliste teadmiste baas, mis oleks kogutud ilma emotsioonide poolt filtreeritud tajuta.
võrduma reeperite A ja C kõrguste vahega. Käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseksnivelleeritakse edasi-tagasi. Töö vastab nõutavale täpsusele, kui on rahuldatud tingimus fh f h lub 9. Mis on plaan, kaart ja profiil? Plaan maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ja väiksem ning kogu plaani ulatuses konstantne. Kaart maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. Profiili mõõtkava on horisontaalsuunas on erinev kui vertikaalsuunas. Näiteks horisontaalsuunas M 1:500, vertikaalsuunas M 1:50. 10. Mõõtkava mõiste ning milliseid erivadi mõõtkavade tüüpe kasutatakse kaartidel/plaanidel.
koordinaatvälja piiramine; vormiliselt kasutatakse kaardiraami ka koordinaatide tähistamiseks. Topograafilised plaanid on väiksemate maa-alade kohta ortogonaalprojektsioonis koostatud suuremõõtkavalised kujutised (1:5000 ja enam), kusjuures selle maa-ala piires Maa pinna kumerusega ei arvestata. Topograafiliste plaanide koostamiseks kasutatakse maapealseid geodeetilisi mõõdistamisi ja suuremõõtkavalisi ortofotosid. Topograafiline kaart kujutab maa pinda mingis kartograafilises projektsioonis vähendatult ja üldistatult. Kaartide koostamiseks kasutatakse väiksemas mõõtkavas ortofotosid ja kosmosest tehtud salvestusi. Topograafilistel kaartidel kujutatakse kõiki olulisemaid maastikul esinevaid nähtusi ja objekte: • veekogud (meri, järved, jõed, ojad jm) • taimkatte elemendid (metsakooslused, sood, niidud, roostikud jm) • pinnakatte elemente (liivikud, kivised alad jm) • reljeef (tavaliselt samakõrgusjoonte abil) ja üksikud pinnavormid
oma kartograafiline projektsioon, kartograafilise kujutise metoodika (leppemärgid), kujutavate objektide ja nähtuste valik ja üldistamine. Tähtsamad alaliigid: Topograafiline kaart – universaalne eesmärgiga suure või keskmõõtkavaline kaart, mis kujutab Maa pinda vähendatult ja üldistatult. Topograafiliste kaartide puhul kasutatakse võimalikult väikeste moonutustega projektsioone. ? Topograafiline plaan – piiratud maa-ala kujutis tasandil mingis kartograafilises projektsioonis, kus maa-ala väiksuse tõttu on Maa kumeruse mõju graafilisele kujutisele tühine. 3. Kirjelda vertikaali mõistet. Mis on esimene vertikaal? Suurringjoon? Lk14. Maasfääri lõikumisel tasandiga, mille mingis puntkis asub sfääri normaal, saame normaallõike ehk vertikaali, mis on suurringjoon (sfääri suurringjoone tasand läbib sfääri tsentri. Selle raadius võrdub sfääri raadiusega). Ka selle kõikides teistes punktides lasuvad sfääri normaalid
ei tee. Sellest hoolimata on maakaart teadmiste kogum tema piirkonna kohta, mida tema isiklik kodusus sellega küll kunagi ei asenda. Lisaks isiklikule lähedusele oma ümbrusega peab ta samuti teadma selle geograafiat. Ta on õppinud midagi väärtuslikku, kui on sooritanud pealtnäha hämmastava siirde mõtlemiselt lähikonnale ainult isiklikus ja praktilises vahekorras mõtlemiseni sellele ka neutraalses, avalikus, kartograafilises vahekorras. Erinevalt Augustinusest võib ta nüüd öelda: "Kui sa hommikul mulle küsimusi ei esita, võin su juhatada jala selles piirkonnas ükskõik kust ükskõik kuhu; ent õhtul oskan peale selle öelda sulle vahemaad kilomeetrites ja kompassi suunad kõigi paikade vahel selles piirkonnas, või siit ükskõik kuhu tervel maal või isegi kõikjale terves laias 4 maailmas
õigepindset projektsiooni. Kaitseväe Staabi topo- ja hüdrograafia-osakond tootis kaarte. Kaartide valmistamiseks valiti Gaussi- Lamberti komformne kooniline projektsioon Kaardile trükiti peale eestikeelsed kohanimed. 24 96. Merekaartide ajalugu Merekaart on mere või ookeani piirkonna tasapinnaline kujutis mingil kindlal geodeetilisel alusel, kindlas kartograafilises projektsioonis ja kaardimõõdus. Merekaart võimaldab valida soodsama laevatee ühest kohast teise, teha kaarditööd ja kontrollida, et valitud laevatee on piisavalt ohutu. Merekaardil on näidatud rannajoone kontuur, kalda samakõrgusjooned, mere sügavus ja samasügavusjooned, merepõhja iseloom, ohtlikud kohad, meremärgid, tuletornide jt. silmatorkavate objektide asukohad. 2000 aastat tagasi hakati avastama Vaikset ookeani, mingeid kaarte ja plaane inimestel polnud.