- 216 e.Kr c) Mis aastal sõlmis Hannibal Makedoonia kuninga Philippos V-ga liidu?- 215 e.Kr d) Millal alistas Rooma väejuht Scipio Hannibali Zama lahingus?- 202 e.Kr 6) Millal algas esimene Puunia sõda ning mis olid selle põhjuseks? - (lk 65) Vastus:Põhjuseks oli Sitsiilia.Sitsiilia oli jagatud läänepoolsete kreeka linnade ning idapoolsete kartaago tugipunktide vahel.Kampaania sõdurid hõivasid sitsiilia linna Messana, mis põhjustas kreeklastele ja kartaagolastele palju tüli, viimaks piirasid sürakuusalased nende linna ümber. Üks osa elanikses pöördus Rooma poole, teine osa kartaago poole.Messana rahutused vaibusid, ning puhkes sõda kartaago ja Rooma vahel 264 e.Kr. 7) Miks olid paljud Itaalia elanikud, kes olid Rooma võimu all, nõus liituma looma Hannibaliga?- (lk.66) Vastus: Sellepärast, et Itaalia kodaikud olid sunnitud liituma Roomaga ja nüüd avanes neil Roomale vastu hakata, selleks, et saavutada vabadus.
Velatri- volterra. Faesulae- fiesole. Perusia-perugia. Linnad olid enam-vähem iseseisvad, neid juhtisid kuningad, lisaks magistraadid. (valitud arist... kasti hulgast) lucumon(etruski keeles o täht puudus)= patriitsid. osad linnad moodustasid liidu, 12 linna- dodekapolis(kreeka keeles 12 linna). Väga kõrgelt arenenud tehnika. Osaliselt kohapeal väljaarenenud. Väga edukad kaupmehed ja piraadid. Õige pea tugev konkurent kreeklastele ja kartaagolastele. Kauplesid terve põhja itaalia osas, Põhjast kesk-euroopani. Ka kreekas. Laenati lääne-kreeka alfabeet, mis anti edasi roomlastele. Ladina kiri üks etruski sidemete tulemus. Põhja itaalias keltide kaudu läks alfabeet kesk-euroopasse. Ruhnu- runö(rootsi keeles ruuni saar). Al 7 saj ekr on latium etruskide käes, kus juba mingi asustus oli olemas. Rooma algne nimi etruski keeles on Rumon.( jõe linn etruski keeles). Al 6 saj etruskide mõju ulatus po madalikuni, asustati linnu
sitsiillaste leeri). Kartaagolaste olukorra kriitilisust süvendasid kaotused Sürakuusa all, kus väepealik Hamilkar vangi langes ja hukati. Kuid vägede rahulolematus palga viibimise pärast ja jätkuvalt pingeline olukord Sitsiilias sundis Agathoklest koju naasma. Tema Aafrikasse väge juhtima jäänud pojad tapeti rahulolematute sõjameeste poolt ja väed läksid Kartaago leeri üle. Sitsiilias aga tõrjus Agathokles kartaagolased tagasi ja sõlmis 306. a. rahuleppe, millega müüs kartaagolastele tagasi neilt äsja võetud alad. Ka kreeklaste vastasleeri liider tuli Agathoklese poole üle, ja Sürakuusa türann kindlustas võimu kogu saare kreeka osa üle. Hellenistlike valitsejate eeskujul võttis ta endale kuningatiitli. 56 Valitsusaja lõpul laiendas Agathokles oma võimu Lõuna-Itaaliasse ja tema kätte langes ka Korkyra saar Kreeka ranniku juures. Nii tõusis Agathokles üheks toonase