võimu all Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 aastat ekr · Itaalia vallutamise järel sattus Rooma sõtta tugeva Põhja-Aafrik riigi Kartaagoga, omavahel peeti maha 3 sõda, mida nim Puunia sõdadeks: 1. Esimene Puunia sõda (264-241 a eKr) peamiselt merel ja Sitsiilia saartel. Sõja alguses puudu roomlastel laevastik ning seega oli alguses ülemvõim kartaagolastel, aga kui roomlased omandasid tugeva laevastiku, saavutasid nad mitu võitu ning sundisid kartaagolasi rahu paluma. Roomast sai tugevaim riik Vahemer lääneosas. 2. Teine Puunia sõda(218-201 a eKr) püüdis Kartaago oma positsiooni taastada.Kartaago väepealik Hannibal tungis Hispaaniast galliasse(Prantsusmaa), üle alpide Itaaliasse ning purustas Rooma Cannae
Itaalia vallutamisega oli Rooma tõusnud üheks tugevamaks riigiks Vahemere ääres. Seeläbi sai ta endale aga vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Need kaks riiki pidasid maha kolm sõda, mis on tuntud Puunia sõdade nime all (roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks). I Puunia sõda (264-241 eKr). Võitlus käis peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Kuna roomlastel polnud tugevat laevastikku, oli algul ülekaal kartaagolastel. Kui roomlased rajasid endale tugeva laevastiku ja omandasid merelahingu kogemusi, sunnniti kartaagolased rahu paluma. Kartaagol tuli osa valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda (218-201 eKr). Kartaagolased püüdsid oma positsioone taastada. Väepealik Hannibal tungis hea sõjaväega läbi Gallia ja üle Alpide Põhja-Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus. Roomlastel õnnestus hankida endale uued väekoondised ja need suundusid Põhja-Aafrikasse, kuhu järgnes ka Hannibal.
võib näha igapäeva elu, tänavapilte töökodasid, igale maitsele oma. punasefiguurilise maali korral kasutatakse ikka musta lakki, kujundid tekivad punaste kujutstena, kuna värvitakse taust. punasefiguurilises vaasimaalis kasutatakse valget lakki lusta asemel, loomad on vrvitud valge lakiga ja samuti on valge lakiga tehtud katmata kehaosad. neid kreeka vaase on välja veetud vahemerepiirkonnas teistesse maadesse, kreeka käsitöötase oli parem kui foiniiklastel või kartaagolastel. üks omapäraseid nähtusi keeka kunstis olid Tanagra kujukesed, mis on paarikümne sentimeetri kõrgused kujukesed, nipsasjad. nede kaudu tehti nalja. neid kujukesi oli jõukama perekonna majas paarkümmend, humoristlikult on edasi antud loomi, lapsi, naisi ja vigaseid. alguse tehti neid tanagra kujukesi vaid tanagra linnas, hiljem see levis. kõrgel tasemel oli ka kreeklaste ehtekunst, kreeklastele ja roomlastele iseloomulikud ehted
peale lõikust. Kõige üllatavam tundus meremeestele, et sõidu alguses asus päike taevas neist vasakul, kuid edasi purjetades nägid nad päikest taevavõlvil endast paremal pool liikuvat. Nõnda oli see sellepärast, et foiniiklased olid ületanud ekvaatorit ega jõudnud lõunapoolkerale. Foiniiklastest veelgi agaramad meresõitjad olid nende järeltulijad kartaagolased. Kartaagolaste reisidest tuntuim on Hanno merereis.(525 a. e.m.a.) Kartaagolastel õnnestus jõuda mööda Atlandi ookeani poolset Aafrika külge kuni ekvaatorini. Hanno merereisist on säilinud kreeka templi seinale raiutud lugu. Ja kartaagolased otsustasid saata Hanno merereisile Heraklese sammaste ( teisel pool Gibraltari väina asuvad kaljud, mille olevat püstitanud Herakles) taha, et asutada seal foiniiklaste asundusi. Hanno läks teele 60 laevaga. Igal laeval oli 50 aerupaari. Kokku tuli kaasa 30 000 inimest, nii mehi kui naisi, kellel oli kaasas söök ja muu kraam.
asusid, ei jäänud Kartaagol muud üle, kui rahu paluda. Kuid Reguluse esitatud rahutingimused olid vastuvõetamatud. Kõiki ressursse pingutades palkasid kartaagolased uue, peamiselt kreeka palgasõdureist koosneva väe ja suutsid Reguluse sõjajõud puruks lüüa. Regulus ise langes vangi, tema väe riismed koos Rooma laevastikuga aga uppusid tormis tagasiteel Itaaliasse. Sõja lõppfaas möödus taas Sitsiilias. Veel neljal korral hävis Rooma laevastik tormis. Kuid kartaagolastel ei jätkunud raha piisavaks sõjajõuks ja Rooma maavägi vallutas 58 enamuse Sitsiiliast. Saare lääneosa kaitset juhtinud Hamilkar Barkas (Välk) toetus eeskätt raskelt ligipääsetavatele mägikindlustele (Panormos, Eryx) ja suutis suuri lahinguid vältides roomlastele edukalt vastu seista. Kuid 241. a. saavutas Rooma uus laevastik
annaabi.ee 
