See hõlmab enda all ligi 100 ruutkilomeetrit, on 5 kilomeetrit lai ning 24 kilomeetrit pikk. (Moravsk Kras, 2015) Moraavia karsti võib nimetada kogu Kesk-Euroopa üheks tähtsaimaks karstialaks. Karsialal on rohkem kui 1100 õõnsust ja mäekuru. Moraavia karst kuulutati looduskaitsealuseks alaks 1956. aastal. (Protected ... , 2016) Moraavia karsti võib nimetada karstiklassikaks, sest seda on uuritud juba sajandeid. Seda karstiala on uuritud juba alates 19. sajandi algusest. Karstipiirkonnas on turistidele avatud neli koobast, teised vaatamisväärsused on karstilehtrid, karstiallikad, looduslikud jõed ja koopad. (Moravsk Kras, 2015) Karsti olemus Nimetus karst tuleb Balkanilt Sloveenia lubjakiviplatoolt, sest seal on karstinähtused laialt levinud. Kui maapõues leidub kergesti lahustuvaid kivimeid - soola, kipsi, marmorit, lubja- või dolokive, mõjutab neid maapinda imbuv vesi. Vee liikumine kivimites võib tekitada
selgroogseliigi ning kasvab 1532 taimeliiki, sealhulgas kohalikult ohustatud taimi ja loomi. Wulongis on oluliselt kerkemurrangutest mõjutatud kõrged karstiplatood ning hiiglaslikud depressioonisüvendid, samuti sügavaid, katuseta koopaid ühendavad kõrged looduslikud sillad. Sealsed hiiglaslikud koopad ja sillad iseloomustavad Lõuna-Hiina tiankengi maastikke. Wulongi alad tunnistavad maailma ühe suurema jõesüsteemi, Jangtse ja selle lisajõgede ajalugu. Kahes karstipiirkonnas elavad vähemusrahvused moodustavad suurema osa populatsioonist. Karstimaastik on mõjukalt seotud sealsete inimeste kultuuriidentiteedi ja traditsioonidega. Shilinis on yi rahvas arenenud karstikeskkonnaga kohandatud eluviisi, nende kultuuri iga tahk kajastab kivimetsi. Libo shui on juba vähemalt tuhat aastat oma maid ning metsi eeskujulikult ja jätkupüsivalt majandanud. Unesco Maailmapärand (Erakordsete paikade täielik teejuht 2007. 768) Pilt - http://whc.unesco
annaabi.ee 
