säilitamine. Kiili vald plaanib moodustada Kurevere maastikukaitseala ning vastav otsus võetakse ilmselt vastu sel aastal. Kuigi sinna lubjakivikarjääri ei planeerita, on vallavanem Tarmo Vaigu sõnul tegemist mõjualaga. Saku valda on algatatud Tagadi maastikukaitseala loomine, sinna piirkonda on planeeritud viis karjääri. Valla keskkonnaspetsialisti Maigi Meri sõnul on kaitseala eesmärk kaitsta rohevõrgustikku ja karstipiirkonda kui tervikut ning kaitsealuseid taimeliike. Keskkonnamõjude hinnang on tehtud Nõmmküla karjääri kohta. Kõige halvemini kaitseala loomisega on läinud Kose vallal, mis moodustas Nabalas 2007. aastal Rahkvälja maastikukaitseala. Paekivitoodete Tehase OÜ aga pöördus kohtusse ning maastikukaitseala loomine tühistati. Praegu tegeletakse Nabala maastikukaitseala moodustamise ettepaneku menetlemisega. Keskkonnaminister Keit Pentus ütles, et eksperdid
2.3 Põhjavee taseme kaitse Eestlased kasutavad kõige rohkem magedat vett inimese kohta maailmas, kuid meil pole suurt probleemi sellega, et seda ei peaks jätkuma kuna meil on palju soid ja rabasi , mis põhjavett puhastavad. Sellegi poolest peaks me mageda vee kasutamist piirama kuna me lihtsalt raiskame seda. Me saaks piirata oma magada vee kasutus kaevandustes ja loomulikult iga inimenekodus. Et vältida põhjaveevaru liigset vähendamist maade kuivendamisel, tuleks eriti karstipiirkonda- des juhinduda põhimõttest, et aluspõhjast ärajuhitava põhjavee hulk (tehisäravool) peaks olema võrdne varu taastamiseks maasse juhitava veehulgaga. Põhjaveevaru aitaks taastada karsti- lehtrite säilitamine toitealadel, mistõttu tuleks vältida nende täitmist kultuurtehnilstel töödel. Maailmas on vähe puhast põhjavett võrreldes Eestiga. Arengumaades tarbitakse umbes 30 korda vähem vett inimese kohta päevas, kui Eestis, mis tähendab, et neil on vesi täiesti otsakorral.
annaabi.ee 
