Oskar Luts
Emotsionaalselt tihe on traagilise elutundega, sümbolistlike sugemetega proosa
("Kirjutatud on ...", 1914, hilisemais trükkides "Soo"; "Kirjad Maariale", 1919;
"Karavaan", 1920).
Tähtsal kohal Lutsu loomingus asub sentimentaal-naturalistlik linnaaineline proosa:
süzeelt ja tüübistikult lähedased nõtke psüühikakujutusega jutustused noorukeist
("Andrese elukäik", 1923; "Õpilane Valter", 1927; "Väino Lehtmetsa noorpõlv", 1935),
melodramaatilised moraali- ja karskuseteemalised jutustused ("Iiling", 1924; "Olga
Nukrus", 1926; "Udu", 1928; "Pankrott", 1929) ning tragikoomilised ja grotesksed
jutustused agulielust ("Tagahoovis", 1933; "Vaikne nurgake", 1934).
Ta on avaldanud ka "Mälestuste" sarja (13 köidet, 19301941, sealhulgas "Vanad
teerajad" 1930, "Talvised leed" ning "Läbi tuule ja vee" 1931, "Vaadeldes rändavaid
pilvi", 1932), rohkesti följetone ja vesteid (kogud "Kirjamapp", 1924; "Vana kübar",
1927; ja "Kuidas elate
annaabi.ee 
