Kas pahemat ja viletsamat asja veel maailmas on: Ühes linnas, kus ammugi kolm veerandilt elanikku Eestlased on, ei ole Eesti raamatupoodi olemas! Hurjoh, kuhu oleme siis õieti jõudnud? Muiste oli seal ometi veel Blumberg, kes vähegi Eesti kirjavara eest hoolt kandis, nüüd ei ole kedagi. Alles 1896. a. jõuti Haapsalus ka esimese eestikeelse raamatukogu asutamiseni. 1930. a. oli linna kahes raamatukogus kokku 1400 raamatut, 70 lugejat ja 1000 laenutust. Raamatukogu oli karsklusseltsi 'Kungla' ettevõtmine. Haapsaluga on seotud suhteliselt palju endiseid ja praeguseid tuntuid kirjanikke. Loodame et Haapsalu kui kirjanikega seotud linn jääb selleks ka edaspidi.Kuurortlinn Haapsalu on oma rahu ja vaikusega heaks inspiratsiooni ja mõtete kogumise allikaks tulevastele kirjanikele. Minu arvates võiks Haapsalus olla ka päris oma kirjanik, kes on Haapsalus sündinud ja terve elu linnaga seotud. Kirjanikud *Enst Enno Haapsalus
otsustas hariduse anda vaid sellepärast, et üks poegadest peab talule au ja kuulsust tooma, mida suudab aga vaid koolitatud mees; piklik nägu; leeritunnistus; saadab koju kirja, et raha otsas; isal pole sellest kergem, et tulevane advokaadihärra ei riku oma tervist odava monopoliviinaga; tudeng; elab Tartus; Masinist Jakob Lusiksepp rahulik elurõõmus mees; karsklane, kavatsenud isegi karsklusseltsi asutada; rehepeksugarnituuri masinist = lugupidamine; tõmbab piipu, piip on ilus, kuid pigitunud, ei võta tuld sisse; arvab, et inimesel peab elus paar pisikest rõõmu olema; võidunud soni peas, tumedad hallinevad korralikult pügatud vurrud tugeva nina all; pole enam noor; süda kripeldab alati enne masina käimapanekut, tunneb isegi ilma pärast muret = hell sisetunne; pole kes teab mis patrioot; sõbralik; oma küla tehniline haritlane; tagakambrisse kaetakse talle linaga
annaabi.ee 
