Karpkala mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Karpkala on keskkonnatingimuste suhtes üks kõige kohanemisvõimelisemaid kalaliike ja talub lühiajaliselt ka väga suuri kõrvalekaldeid neist näitajatest ( Tabel 1). Näiteks hapnikusisalduse taluvuse alampiir on tal 2,5 mg/l, letaalne 0,8 mg/l, temperatuuri alampiir on 0,1°C, ülempiir 35 °C ja letaalne 38 °C. (Martin, R) Tabel 1. Karpkalakasvatuseks sobiva vee kvaliteedinäitajad

Karpakala referaat

Karpkala on aga tema kultuurvorm, keda inimene on kasvatanud juba aastaid. Eestisse toodi karpkala 1893. aastal ning praegu kasvatatakse teda mitmetes kalakasvatustes. Lisaks on teda asustatud ka paljudesse järvedesse. Karpkala on suur kala, kes on seljalt tumehall-sinine või mustjaspruun ja külgedelt kollakaspruun.

Bioloogia iseseisev tartu khk

Karpkala on võimeline õppima ja seostama näiteks ümarat toitu ohuga(veekogus kus teda püütakse koguaeg ümara söödaga).(IV) Seega pole karta selle suure-maitsva kalaliigi väljasuremist Eestis, kuigi meil on näiteks karpkalu vähem, kui Lätis ja Leedus.

Karpkalalased

Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veerežiimiga – täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest.

Karpakala referaat

Karpkalale on parimaks kolemuks rohukamaraga kaetud tiigid, mis täidetakse veega vaid kudemisperioodiks. Kudemiseks koonduvad karbid rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3…4 isast, ning sellega kaasnevad pulmamängud.

Karpkala ( Cyprinus carpio)

Karpkalade rõuged on kala kehapinna ja uimede epiteelkoe kahjustusega kulgev haigus, kusjuures kahjustatud epiteelkude kerkib mõnevõrra kõrgemale ja omandab mustjasvalge või matjalt helesinise värvuse.

Kala ja kalatooted referaat

Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veerežiimiga – täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega.

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö

Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi (Cypriniformes ) karpkalalaste sugukonda (Cyprinidae ) ja omanimelisse perekonda (Cyprinus )

Karpkala esitlus

Karpkala on paksude soomuste ja tugevate luude tõttu raskesti töödeldav ja teda turustatakse sisikonnast puhtaks roogitud ja jahutatud kalana, harva ka rookimata eluskalana.

Karpakala referaat

Karpkalal on pikk sooltoru (keha ja sooltoru pikkuse vahekord on 1 : 2,5 kuni1 : 3), seedub toit põhiliselt selle eesmises laienenud osas, mida nimetatakse ka pseudomaoks.

Kalakasvatuse konspekt

Karpkala on suur kala, kes on seljalt tumehall-sinine või mustjaspruun ja külgedelt kollakaspruun. Ta on mugav kalakasvatuslik objekt oma vähenõudlikkuse tõttu.

Karpkala

Karpkala on suur kala, kes on seljalt tumehall-sinine või mustjaspruun ja külgedelt kollakaspruun. Keha on külgedelt lamendunud, suu juures on kaks pikka poiset.

Karpkala ( Cyprinus carpio)

Karpkala on keskkonnatingimuste suhtes üks kõige kohanemisvõimelisemaid kalaliike ja talub lühiajaliselt ka väga suuri kõrvalekaldeid neist näitajatest.

Karpkalakasvatus 2014

Karpkala on väga viljakas, tavaliselt saadakse 50- 180 tuhat marjatera emaskala kaalu 1kg kohta, keskmiselt 450 tuhat marjatera emaskalalt.

Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks

Karpkala on karpkalaliste seltsi ( Cypriniformes ) karpkalalaste sugukonda ( Cyprinidae ) omanimelisse perekonda ( Cyprinus ) kuuluv kala.

Karpkala ( Cyprinus carpio)

Karpkala mari on pärast veega kokkupuutumist viljastumisvõimeline ainult 90 sekundit, kuivana jahedas hoituna aga isegi mitu tundi.

KALADE PALJUNDAMINE

Karpkala on tähtsaim soojaveelises tiigimajanduses kasvatatav kala, mida kasvatatakse oma kiire kasvu ja maitsva liha tõttu.

Karpakala referaat

Karpkala mari on rohekas või rohekas-kollane. Marja lüpstakse siis, kui see voolab vabalt või kergel vajutamisel kala kõhule.

Kalakasvatuse sissejuhatuse kontrolltöö

Karpkala – h. Tiigid: loodusliku põhja ja mullast (kruusast, liivast) tammidega veest tühjendatavad rajatised.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, keda inimene on mitmeid aastaid juba kasvatanud ja aretanud.

Karpkala referaat

Karpkalaliste kudemis - või elupaigana kaitstav veekogu; • 1,2 korda, kui heitvesi juhitakse merre süvamerelaskme kaudu.

Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt

Karpkala mari on rohekas või rohekas-kollakas. Kollane värvus võib viidata marja üleküpsemisele.

KALADE PALJUNDAMINE

Karpkala - euroopa/aasia karpkala, maa tõustes on see ala Uuralite juures jagunenud kaheks.

Kalakasvatuse eksami küsimused "Toiduainete loomne toore"

Karpkala on keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik, sobib hästi aia- ja talutiikidesse.

Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks

Karpkalakasvatus – 1. osa [http://www.fishing24.ee/catalog/article_info.php?articles_id=17]

Karpkala referaat

Karpkala on introdutseeritud paljudesse maailma maadesse toidukalana kasvatamiseks.

Kalakasvatuse konspekt

Karpkala on vähetundlik stressi suhtes- kohastunud käsitlemisega inimese poolt.

Karpakala referaat

Karpkalale on see temperatuurivahemik sobiv, olenevalt aastajast.

Arvestuse piletid vastustega

Karpkalad on kalad keda tuleb pidada ruumikas ja taimerikkas akvaariumis.

Magevee akvaristika

Karpkala on portsjonkudeja, kes võib suve jooksul mitu korda kudeda.

Karpkalakasvatus 2014

Karpkala on kodustatud liik, kes on kasvatussüsteemidega kohastunud.

Karpakala referaat

Karpkala on kalakasvatuslik objekt oma vähenõudlikkuse tõttu.

Karpkala ( Cyprinus carpio)

Karpkala on Eestis asustatud ka järvedesse ja paisjärvedesse.

Karpkala referaat

Karpkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm.

Karpkala ( Cyprinus carpio)

Karpkala on väga tark ja uskumatult hea mäluga.

Karpkala referaat

Karpkala on maailma vanim kodustatud kala

Karpkalakasvatus 2014

Karpkala liha on väga maitsev ja tervislik.

Karpkala ( Cyprinus carpio)

Karpkala mari on rohekas või rohekas-

Karpkalakasvatus 2014

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

geograafiline skaala on saadud maailma eri piirkondade kivististe järjestuse võrdlemisel ning nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti