inimeste hea nimi taastati ja paljud küüditatud tulid tagasi. Algasid kuldsed 60-ndad, kuna noorte aktiivsus kasvas, uus põlvkond tahtis muuta olevat režiimi inimlikumaks ja inimesed olid optimistlikud tuleviku suhtes. Sulaaeg kestis ENSV-s kuni 1968. aastani, kuni süvenes taas ideoloogiline surutis ning karmistus tsensuur. Uus põlvkond rahunes ja paljud hakkasid truult valitsevat režiimi teenima. 1978-1988 oli parteijuhiks Karl Vaino. Tema oli vastand Nikolai Karotammele, kuna tema oli uusvenestamise innukas elluviija. Algas venestamiskampaania, mille aluseks oli 1978.aasta EKP Keskkomitee otsus ’’ Vene keele omandamine ja õpetamine edasisel täiustamisel’’. 1980. aastatel hakati vene keelt õpetama juba lastaaias ja I klassis. Rahvas hakkas ’’üles ärkama’’ venestamise tõttu, toimusid noorsoorahutused ja haritlased koostasid’’Avaliku kirja Eesti NSV-st’’
Tuleb tõdeda, et Leberechti teos ,,Valgus Koordis" ei saavutanud Eestis kohest edu. Populaarsust hakkas teos koguma, kui levisid kuuldused, et ka Stalin isiklikult on seda teost lugenud. Ülo Tuulik on oma artiklis ,,Stalin ja Leberecht, Käbin ja Tuglas" leidnud, et ilmselgesti oli Stalinile meeldinud Leberechti skemaatiline ja plakatlik propagandaraamat, elu reaalsust ja karmust varjav, kolhoosidele vastuseismisest vaikiv kirjatöö. · Stalin Karotammele: "Nikolai Georgijevits, kas olete lugenud Leberechti romaani "Valgus Koordis?" · Karotamm (Ek(b)P I sekretär): "Ei ole, Jossif Vissarionovits." · "Tuleb lugeda," ütleb Stalin. "Kõva lugu!" · Karotamm Max Laossonile ("Rahva Hääle" peatoimetaja): "Kas Hans Leberechti romaani "Valgus Koordis" oled lugenud?" · "Ei ole," vastab Laosson. · Karotamm: "Tuleb lugeda. Kõva lugu!"
1949 aastal saadeti kõrge parteikomisjon ENSV'sse olukorda kontrollima. 1950 tuli Tallinnas kokku ÜK(b)P VIII pleenum, et otsust arutada ja vastavad meetmed olukorra parandamiseks kasutusele võtta. Poliitbüroo otsuse alusel süüdistati pleenumil Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas jne. N. Karotammele pandi süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemele nimetati Moskva poolt Ivan Käbin, kes oli pleenumi valmistamisel üks võtmefiguure. VIII pleenumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites, haridussüsteemis, kultuuriasutustes ning loomingulistes liitudes. ENSV- s said võimule Venemaa eestlased koos
Poliitbüroo otsuse alusel süüdistati pleenumil Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda Relvastatud vastupanuliikumine. kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus 1944- 1953 oli peamiseks vastupanu vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas jne. N. Karotammele pandi süüks Erinevatel aegadel võis ühtekokku metsas olla kuni 30 000 inimest, neist aktiivses kodanlike natsionalistide mahitamist. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema relvavõitluses osalejaid kuni 10 000. Välisabi metsavennad ei saanud, seetõttu ei olnud
1950. aasta veebruaris arutati Kremlis Eesti küsimust ning 7. märtsil kinnitas poliitbüroo oma otsuse. 1950. aasta märtsis kutsuti kokku EK(b)P VIII pleenum, et otsustada, kuidas parandada olukord. Poliitbüroo süüdistus seisnes pleenumi Eesti tolleaegses kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikat, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas. Peamiseks süüdistusvormeliks oli natsionalism. N. Karotammele pandi süüks kodanlike natsionalistide mahitamist. Süüdistuse kujundaks oli Moskva emissarid ja nende kohalikud kannupoisid. Nikolai Karotamm vabastati ametist ja asemele pandi Ivan(Johannes) Käbin. Karotamm suunati Moskvasse teaduslikule tööle, kus ta 1969. aastal suri. Samuti tagandati ametist Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimess E. Päll, kes asendati nende aastate ,,menukirjaniku" August Jakobsoniga.
kinnitanud. Meeskond: A. Veimer, N. Andresen, H. Kruus, H. Allik, E. Päll - olulised selles mõttes, et nad olid ka elanikkonna seas rohkem tuntud. Nendest neli esimest olid Eestis ka sõja eel. Eduard Päll oli Venemaa eestlane ja tema roll väiksem võrreldes nende teistega. Suhteliselt kitsas ring oli tinglikult Karotamme meeskonnaks - see ka teatud mõttes kindlustas teatud toetuse ühiskonnas Karotammele. 1950-1978 Ivan Käbin - 2. sekretär tema ajal oli 1950-1953 V. Kossov - see mees, kes ka Moskva poolt valmistas ette 1950. aasta märtsipleenumit, oli KK instruktor ja kui see lahendus oli saabunud, siis tal tuli ka tulla kohapeale seda nn uut kursse ellu viima - üsna tavaline praktika NSV Liidu valitsemise juures, instruktori institutsioon loodi sõja järel ja tema käes oli päris oluline võim ja need kohalikud tegelased, 1953-1964 L.Lentsmann, 1964-1970 A. Vader, 1971-1982 Lebedev
talude arvel maad väiketaludele ja aspirantuuri. Nii sai alguse Karotamme maatameestele. Seaduse 1940. aasta maareformi teaduslik karjäär. Samas tähendas Moskvasse ennistamiseks võttis Eesti NSV Ülemnõukogu kutsumine Karotammele siiski poliitilist vastu 1944. aasta septembris. pagendust, mida ta sügavalt läbi elas. Tema Maareform viidi põhijoontes lõpule 1945. jaoks oli teadustegevus teisejärguline ja pea aasta kevadeks, kuid selle täiendamine ja pa
· Üldlevinud tarbeesemeks sai kilekott VIII pleenum 1950. aasta märtsi teisel poolel tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum. Poliitbüroo otsuse alusel süüdistati pleenumil Eesti tolleaegset kõrgemat juhtkonda kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras kolhoosipoliitikas, puudulikus kaadrivalikus, nõrgas kriitikas ja enesekriitikas ning paljudes muudes möödalaskmistes. Peamiseks süüdisusvormeliks oli natsionalism. N. Karotammele pandi süüks kodanlike natsionalistide maditamist. Selle laussüüdistuse organiseerijad olid Moskva emissarid ja nende kohalikud kannupoisid. VIII pleenumil Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ning tema asemel nimetati Moskva poolt Ivan (Johannes) Käbin, kes oli pleenumi ettevalmistamisel üks juhtfiguure. Oma ametikohast jäi ilma ka Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees E. Päll, kes asendati August Jakobsoniga. VIII pleeniumi otsene tagajärg oli ulatuslik suurpuhastus