EESTI NSV VALITSEMINE, MAJANUDS JA KULTUUR NIKOLAI KAROTAMME AJAL Referaat Pärnu 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................................3 Valitsemine...................................
Kooli nimi Sinu nimi IX a klass Nikolai Karotamm Referaat Juhendaja: Õp nimi Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Referaat räägib Nikolai Karotamme elust ja olust ning tema tegemistest 20. sajandil. Kindlasti saame ka teada, milline inimene ta oli, ja mis ta sel ajal tundis. Kuna me teame, et Karotamm kirjutas oma eluajal päevikuid, siis põhiliselt tänu nendele on saadud tema kohta väga palju informatsiooni, mille abil on tema kohta kirjutatud ka raamatuid. Kui soovime esitada küsimuse: "Kes oli Nikolai Karotamm?", siis saame sellele küsimusele kindlasti vastuse. KES OLI NIKOLAI KAROTAMM? Nikolai Karotamm sündis 23
eeluurimise all ja vabastati. 1940. a juulis komandeeriti Karotamm tööle Eestisse, kus asus tegevusse kommunistliku riigipöörde järgse olulisima päevalehe Kommunist vastutava toimetajana, kuni kinnitati augustis EKP KK II sekretäriks. 1941. a suvel evakueeriti Eestist NSV Liitu, kus tegutses sisuliselt Eesti NSV parteiliidrina, sest Eestisse jäänud parteijuhi Karl Säre olid sakslased arreteerinud. 1944. a sügisel, pärast Eesti tagasivallutamist, kinnitas ÜK(b)P KK Karotamme EKP KK I sekretäriks, sisuliselt liiduvabariigi juhiks. Tema ametiaega langevad laiaulatuslikud sovetlikud ühiskonna- ja majanduselu ümberkorraldused, mille eesmärk oli Eesti NSV ühtlustamine NSV Liidu muude piirkondadega. Vallandati Eesti NSV parteiliidri kohalt 1950. a märtsipleenumil, süüdistatuna „kodanlike natsionalistide” soosimises. Tegelikult oli määravamaks võimuvõitlus Eesti NSV parteiringkondades. Kremlis oldi samal ajal rahulolematud Karotamme liigselt
1. Mis iseloomustab EKP juhtide Karotamme, Käbini ja Vaino ametiaega? Nikolai Karotamme Püüdis arvestada Eesti vajadustega. Teda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. Vabastati ametist 1950. Johannes Käbin Oli kuulekas Mosva suunist täitja, kuid mitte ka Eesti äärmuslik venestaja. Ta ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- meelne ning samas arvestades ka Eesti NSV eripäradega. Ta suutis muganduda nii stalinismi, sulaaja kui ka 1960
elujärje parandamisele. 6) Stagnatsioon seisak, edasiliikumine puudus. Nõukogude Liidus suurenes mahajäämus lääneriikidest. 7) Dissidentlus teisitimõtlemine, peamisteks eestvedajateks olid haritlased. 8) Metsavendlus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist toetav ja NSV Liidu vastane relvastatud võitlus. 9) EKP VIII pleenum (üldkoosolek) ENSV juhi Karotamme ametist vabastamine ja tema koha andmine Käbinile. 10) Sovetski Zapad Nõukogude Lääs, Eesti NSV omamoodi staatus Nõukogude Liidus teiste liiduvabariikide jaoks. Eesti oli ühenduskoht Soomega ja seega ka Läänega. 11) Sundindustrialiseerimine sunniviisiline suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus. 12) Kolhoseerimine inimeste kolhoosidesse sundimine küüditamiste ja repressioonide abil. Vara ja maa läksid kolhoosile.
olekul asendas. Aastatel 194453 ja alates 1971. Vaino (197888) ning Vaino Väljas (198890). aastast oli teiseks sekretäriks Moskva poolt Esialgu täitis Eesti NSV valitsuse rolli 25. ametisse pandud, enamasti venelasest augustil 1940 moodustatud Rahvakomissaride parteiametnik. Sõjajärgsel perioodil (Nikolai Nõukogu, mis koosnes lisaks esimehele ja Karotamme ajal) eksisteeris lühikest aega ka tema asetäitjatele 12 rahvakomissariaadist. kolmanda sekretäri ametikoht. Olulist rolli Selle juures tegutsesid ka üleliiduliste rahva etendasid veel ideoloogiasekretär (kuni 1951 komissariaatide volinikud, lisaks mitme propaganda ja agitatsiooni) ning põlluma sugused erikomiteed. 1944. aastal laiendati jandussekretär
peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest. Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgem seadusandlik võimuorgan, reaalne võim puudus, nõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti ala haldusjaotuses ja piiride osas pärast II MS? Eesti territooriumidelt eraldati Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. 17. Iseloomusta Karotamme, Käbinit ja Vainot Eesti NSV kommunistliku partei juhina. Nikolai Karotamm valitsemisel tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, Moskva aga eelkõige enda saadetud ametnikke. Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes, vabastati ametist 1950. aastal. Johannes Käbin oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, ajas mõõdukat
1968. aastal sai partei juhiks Alexander Dubček. Rahva hulgas populaarne Dubček püüdis hakata valitsevat režiimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel. Samal ajal muutus ühiskond (eelkõige haritlaskond) radikaalsemaks: nõuti poliitiliste vabaduste kehtestamist ja suhete katkestamist VLO-ga. Seda perioodi hakati nimetama Praha kevadeks. 6. Karotamm - 1944. a sügisel, pärast Eesti tagasivallutamist, kinnitas ÜK(b)P KK Karotamme EKP KK I sekretäriks, sisuliselt liiduvabariigi juhiks. Tema ametiaega langevad laiaulatuslikud sovetlikud ühiskonna- ja majanduselu ümberkorraldused, mille eesmärk oli Eesti NSV ühtlustamine NSV Liidu muude piirkondadega. Vallandati Eesti NSV parteiliidri kohalt 1950. a märtsipleenumil, süüdistatuna „kodanlike natsionalistide” soosimises. Käbin- 1948 edutati EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK
peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest ja Venemaa eestlastest. Eesti NSV Ülemnõukogu kõrgem seadusandlik võimuorgan, reaalne võim puudus, nõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti ala haldusjaotuses ja piiride osas pärast II MS? Eesti territooriumidelt eraldati Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. 17. Iseloomusta Karotamme, Käbinit ja Vainot Eesti NSV kommunistliku partei juhina. Nikolai Karotamm valitsemisel tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, Moskva aga eelkõige enda saadetud ametnikke. Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes, vabastati ametist 1950. aastal. Johannes Käbin oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, ajas mõõdukat
Esialgu oli PAI alla kümne inimese, kuid mida aeg edasi, seda rohkem sinna inimesi võeti ning 1970. lõpus oli PAI tööl üle 60 inimese - päris suur arv. Ka PAI oli teatud mõttes oma väljaanne 1960. algusest üllitati kogumik "Töid EKP ajaloo alal". Seal ilmusid üsna olulised partei ajalugu puudutavad uurimused. 1947. al kui PAI loodi, siis direktori ametikoht kui sisepoliitilise võimu märgiks. 1947. aastal hakkas selgemalt piirjooni võtma Käbini ja Karotamme vaheline vastaseid. Käbin leidis, et teda ei soosita. Just Käbinist saigi esimene PAI direktor. Oli seal ametis kuni 1948. aastani. 1948. aastast sai Käbinist EKP keskkomitee sekretär, PAI direktori ametikoht oli talle alanduseks. 1948. a saab PAI etteotsa Joosep Saat, kes on seal kuni 1956. aastani ja tema on Eesti NSV puhul üks olulisemaid parteilisi ajaloolasi. Tema on esimene sisuline instituudi direktor ja instituudi töö käivitaja. Edasi oli
Astus 1936 Moskvas Punase Professuuri Instituuti, mida ei lõpetanud. 1941 suunati ta tööle Eesti NSVsse ja hakkas töötama EKP KK aparaadis. Saksamaa Nõukogude Liidu sõja algul evakueerus Eesti NSVst. Pärast Eestisse tagasipöördumist 1944 töötas EKP KK aparaadis ja oli 19471948 Partei Ajaloo Instituudi direktor, 1948 edutati EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960. aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1. Kas Eesti oli 1940. kuni 1991 aastani iseseisev riik või Nõukogude Liidu osa? 2. Kes oli Eestimaa Kommunistliku Parte eesotsas 1944.- 1950 aastatel? Kes kuulusid sellel ajal ENSV juhtkonda? 3. Iseloomusta N. Karotamme lühidalt. Miks ta välja vahetati? 4. Kes oli EKP eesotsas 1950. 1978 aastani? 5. Iseloomusta J. Käbinit lühidalt. Kes olid tema ajal juhtivatel kohtadel? 6. Kes oli EKP eesotsas 1978 1988. aastatel? 7. Iseloomusta K. Vainot lühidalt. Kes olid tema ajal juhtivatel kohtadel? 8. Millisel moel avaldati vastupanu nõukogude võimule 1944.- 1950. aastatel? Kes olid metsavennad? 9. Kuidas avaldati vastupanu 1950. aastatel? 10. Kuidas avaldati vastupanu 1970- 1980 aastatel
Millised sündmused lahutavad neid perioode? Too välja kõige iseloomulikum igast perioodist. 1944-1956 Stalini aeg kõige rängem, kuid usuti, et on võimalik pääseda *Stalini surm* 1956-1968 sulaaeg olud pehmenesid, majanduslik tõus *Breznev tuli võimule* 1968- 1987 stagnatsioon. Praha kevad Venemaa surus Tsehhi maha see lõpetas illusiooni, et NSVL on võimalik muuta 3. Iseloomusta Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino tegevust Eesti NSV eesotsas. Nikolai Karotamm oli Venemaa eestlane, kes lülitus poliitikasse II ms.-a ajal. Sai parteijuhiks ja püüdis esiti Eestit suht isepäiselt valitseda. Kaua talseda muidugi teha ei lastud, 1949. aastaks oli ta juba täielikult allutatud Stalini terrokraatiale. Et aga Karotamme "meeskond" näitas sageli üles liialt suurt initsiatiivi ja originaalsust, siis otsustas Stalin nad kõrvaldada, see leidis siis aset 1950. aastal
moodustamist.(1950 alustati ENSV rajoniseerimist. ) 8. Pilt on paljude jaoks jubedast mälestusest ,kui eestis toimus järjekordne toimus massiküüditamine. 1949 25.märtsil deporteeriti Eestist Siberisse 20 722 inimest. 9. See pilt sümboliseerib esimeste kolhooside rajamise algust Eestis(1949) . 10. Johannes Käbini oli teine Eestimaa Kommunistliku Partei juht(1950-1978) Vahetati Nikolai Karotamme vastu ,kuna Johannes Käbin oli veidike Moskva meelsem. 11. Üldlaulupeod aastatel 1947,1950,1955,1960,1965,1969,1975,1980,1985 ja 1990 olid tähtsad ,kuna olid ühed suurimad sündmused mis ühedasid eestlasi. 12. Jossif Stalin suurima Nõukogude Liidu massimõrvari surm (1953 5. märts), sseoses stalini surmaga muutub nii mõndagi. Vägivallamasina seiskumine, vabastamine vangilaagritest jne. Olukord pole enam nii karm , kui varem. 13/14
· Loodusvarade müük · Inimesed ei viitsi tööd teha Uusstalinism (ilma repressioonideta): · Ideoloogiline surve · Tsensuur · Stagnatsioon mitte miski enam ei arene · Müüb naftat ja gaasi, selle eest ostab süüa ja tarbekaupu · Kasvas korruptsioon ja suurenes isikukultus Gerontokraatia valitsustegelased olid kõik väga vanad ning seega ka väga halva tervisega. Nad olid muutuste vastu. Näiteks Antropov, Tsernenko. Juunikommunistid N. Karotamme ajastu (repressioonid, metsavennad, kolhooside teke) Vägivallapoliitika ühiskonna allutamine parteile ja selle liidrile, igasuguse vastupanu mahasurumine Suunaja NLKP Elluviijad NLKP ja KGB Metsavendlus 30 000 inimest Taandus 50ndate alguseks tapetud, arreteeritud, Siberisse saadetud Püsiti tänu talupoegadele, aga talupojad küüditati. Sundindustrialiseerimine · Hävitati eraomand · Käsu- ja plaanimajandus · Suurtööstused, rasketööstused
eestlastestnind teistest NSV liidu piirkondadest pärit inimestest.Eestimaa kommunistlik partei(EKP) liikmeskonna moodustasid eri tasandite parteiametnikud ning kohalike ja riigiorganite ametnikud. 1951.a oli EKPs ple 18 000 liikme. Paretiametnikke oseloomustas madal haridustase. Eesti NSV kohalikud valitsejad. Sõjajärgsetel a. juhtis EKPd Nikolai Karotamm. Karotamme ja rema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis,vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950 a toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes(IvAN) Käbin. Käbin ajas mõõdukalt laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva meelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripäradega. Suutis muganduda nii stalinismi, suaaja kui ka 1960a Nõukogude Liidus alanud seisakuaja
Tarbekaupade tootmine oli teisejärguline. 8. Miks kujunes Nõukogude Liidus 1970. aastatel seisakuaeg? Ilmnes kehtiva reziimi suutmatus normaalselt toimida. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Breznevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. 9. Iseloomustage Eesti NSV juhtimist Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino ajal (vt õpimapp). Karotamm püüdis oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Käbin püüdis parasjagu olla Moskva-meelne ning samas arvestada ka eesti NSV eripäradega. 1978 asendati ta Karl Vainoga, kes oli üdinisti Moskva- meelne ja peaaegu umbkeelne. Algas uus venestamisaeg Eesti NSVs, mis saavutas haripunkti 1980. Aastate esimesel poolel. 10. Millised olid peamised vastupanuvormid 1940., 1950. ja 1970. aastatel?
Tarbekaupade tootmine oli teisejärguline. 8. Miks kujunes Nõukogude Liidus 1970. aastatel seisakuaeg? Ilmnes kehtiva reziimi suutmatus normaalselt toimida. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Breznevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. 9. Iseloomustage Eesti NSV juhtimist Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino ajal (vt õpimapp). Karotamm püüdis oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Käbin püüdis parasjagu olla Moskva-meelne ning samas arvestada ka eesti NSV eripäradega. 1978 asendati ta Karl Vainoga, kes oli üdinisti Moskva- meelne ja peaaegu umbkeelne. Algas uus venestamisaeg Eesti NSVs, mis saavutas haripunkti 1980. Aastate esimesel poolel. 10. Millised olid peamised vastupanuvormid 1940., 1950. ja 1970. aastatel?
vastupanuvormiks aktiivne relvavõitlus metsavendlus, tegutseti üle kogu Eesti, aktiivsemalt siiski Pärnu-, Viru- ja Võrumaal, Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid, metsavendade vastupanu nõrgestas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine: ööl vastu 26. märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese; N. Karotamme tegevus: sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d, Eestis sündinud kuid 1920.aastatel Nõukogude Liitu lahkunud kommunist, Nikolai Karotamm, 1940. aastal tuli ta Eestisse uut võimu üles ehitama, 1944 nimetati ametlikult EKP I sekretäriks, Eesti NSV valitsemisel tugines ta eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpuse eestlastele, Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmiste, 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumil
täitevkomiteed, külanõukogud, 3 oblastit. Kodanik nationalism- üldmõiste, lööksõna. Võitlus selle vastu oli sisepoliitilise arengu tunnus, selle taga oli ÜK(b)P keskkomitee. EK(b)P 8. pleenum tuli kokku 1950 märtsi II poolel, et arutada olukorra parandamist. Eesti kõrgemat juhtkonda süüdistati möödalaskmistes(natsionalismis, vales kolhoosipoliitikas, halvas kaadrivalikus. Suurpuhastus ametites: Karotamme asemele Ivan Käbin, jt . Ivan Käbin ja tema meeskond:Allus Moskvale, kuid arvestas ka Eestiga, hea läbisaamine NLKP esimese sekretäri N. Hrustsoviga tagas majandusliku deelised. Eesti maj arenes rohkem kui mujal NSVL-i maades. Näited:EÜE, EÕM. Stalini surm-> sulaaeg: Lavrenti Beria lühiaegne rahvuspoliitika oli Eesti positiivne, ta arreteeriti kahjuks. Vägivalla vähenemine,
kommunistliku partei. 4. Miks on 1980. aastate esimese poole võimusüsteemi Nõukogude Liidus hakatud nimetama gerontokraatiaks? Selgita näidete abil. Vastus: Sest valitsejad olid oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanuid elanikkonnast. NSV Liidus väljendus see nt selles, et Leonid Breźnev, Juri Andropov ja Konstantiv Tśernenko jõudsid kehva tervise tõttu võimul olla vaid paar aastat. Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP Keskkomitee esimese sekretärina. 1. Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel? Selgita julgeolekute ja armee rolli läbi seatud eesmärkide ja tegutsemise meetodite. Vastus: JULGEOLEKUORGANID Eesmärk: Kontrollida ühiskonda ja peatada/ ära hoida Nõukogudevastaseid tegevusi. Tegutsemise meetodid: Erinevatest ühiskonna kihtidest värvati inimesi, kes nuhiksid teiste järgi ja kui
V:1980 a-te alguses oli kõikehõlmav kriis. Tavaliseks said majanduslikult põhjendamatud gigantprojektid. 4. Miks on 1980. aastate esimese poole võimusüsteemi Nõukogude Liidus hakatud nimetama gerontokraatiaks? Selgita näidete abil. V:Sest kõik NL juhid olid vanemad inimesed. Neil polnud uusi ideid. Nt Leonid Brežnev, Juri Andropov, Konstantin Tšerneko. (Surid kõik (v.a Brežnev) kiiresti peale ametisse tulekut.) Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP Keskkomitee esimese sekretärina. V:Nikolai Karotamm-oli kohe peale sõda, püüdis natuke arvestada kohalike liiduvabariigi vajadustega aga see ei meeldinud Moskvale ning ta kukutati. (1944-1950) Johannes Käbin-kuulekas Moskva käskude täitja, ta polnud äärmuslik venestaja. Käbin ajas laveerimispoliitikat, püüdis hoida tasakaalu, ta elas üle nii stalinismi, sulaaja ja seisaku. (1950-1978)
propaganda ja tsensuur HRUSTSOV: * MAJANDUS plaanimajandus, ebaratsionaalne majanduspoliitika(maisikasvatus, uudismaad, keemiakombinaadid) * POLIITIKA sula, lõppes massiline vägivallapoliitika, Stalini isikukultuse vähendamine, inimeste elujärje parandamine BREZNEV: * MAJANDUS plaanimajandus, mahajäämus Läänest suurenes(defitsiit, energiakriis kasulik) * POLIITIKA stagnatsioon, mitte ühtegi uuendust, Breznevi doktriin 7. VÕRDLE ENSV VALITSEMIST KAROTAMME, KÄBINI JA VAINO AJAL! N. KAROTAMM arvestas eestlastega ja selle tõttu ei olnud Moskvale meelepärane. Kõrvaldati ametist EKP VIII pleenumil, süüdistati kodanlikus natsionalismis J. KÄBIN kuulekas Moskva käsu täitja, samas arvestas ka ENSV huvidega K. VAINO venestaja, lähtus valitsemisel vaid Moskva huvidest 8. MILLISED OLID NÕUKOGUDE MAJANDUSPOLIITIKA TAGAJÄRJED EESTI JAOKS? * massiline võõrtööliste sissevool * eestlaste osatähtsus vähenes(63%)
SISUKORD VALITSEMINE (1950-1978) Nikolai Karotamme tagandamise järel Eesti parteiliidriks ja ENSV faktiliseks juhiks saanud Johannes Käbin läks ajalukku vastuolulise poliitikuna. Tulnud võimule võimutruude stalinistide kandidaadina, vastas ta eriti algupoole temale pandud ootustele. Käbini puhul polnud tegemist lihtsa käsutäitjaga, vaid intelligentse laveerijaga, kes oskas Moskvale ligi kolmkümmend aastat meele järele olla. Ta ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Teda peetakse suhteliselt tasakaalukaks poliitikuks, kes ei sundinud Moskva- poolseid suuniseid. Ka oma kõnekeelena kasutas ta enamasti eesti keelt. Samuti suutis ta edukalt muganduda nii stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta. Käbini ajal said Eesti NSV-s võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse ...
Nõukogude võim taastati Eestis 1944. aastal Punaarmee abil. Juhtiv koht oli kommunistlikult parteil. Eestimaa kommunistlik partei (EKP) allus täielikult Moskvale. Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kommunistlik partei ja valitsus koosnesid sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest. 1951. oli EKP-s üle 18 000 liikme. 16) Iseloomusta Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino tegevust EKP juhina- *Karotamm tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. Teda ja ta lähikondlasi süüdistati vääras kolhoosipoliitikas. 1950 . aastal vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes Käbin. *Käbin- ta oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste käsutäitja. Käbin ajas mõõdukalt laveerimispoliitikat. Ta suutis edukalt muganduda stalinismi. *Vaino- Käbin asendati Vainoga
sotsialistlikku rahvaste liitu juuniküüditamine (14. juuni 1941) – 9000 inimese Siberisse küüditamine, peamiselt endised sõjaväelased, riigijuhid, haritlased Nõukogude võimu taaskehtestamine Tallinnas (22. september 1944) – Saksa okupatsiooni lõpp märtsiküüditamine (25. märts 1949) – 20 000 inimese küüditamine EKP KK 8. pleenum (21.-26. märts 1950) – Eesti kultuuritegelaste kodanlikeks natsionalistideks nimetamine ja selle eest karistamine, Karotamme asemel Käbin EKP juht Balti Apell (23. august 1979) – Eesti, Läti ja Leedu kodanike märgukiri ÜRO-le ning NSVL, Saksamaa LV, Saksa DV, Atlandi hartale alal kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada MRP koos salaprotokollidega ja need tühistada ja taastada Balti riikide iseseisvus 40-kiri (28. oktoober 1980) – avalike kultuuritegelaste kiri, milles tunti muret eesti rahva püsimajäämise pärast, kuid mida ükski ajaleht ei avaldanud
telliseid, teises 2 kraanat, aga telliste puudus. 4. Miks on 1980. aastate esimese poole võimusüsteemi Nõukogude Liidus hakatud nimetama gerontokraatiaks? Selgita näidete abil. Nõukogude liitu juhtisid vanaininimesed, kõigil olid töökohad kindlustatud ja olid olnud juba 30a seal samal positsioonil. Brežnev ise oli vanaks jäämas ja andis riigi juhtimise üle oma lähikondlastele. Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP Keskkomitee esimese sekretärina. Karotamm: Püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega ja oli kriitiline paljude asjade üle, mis tehti nagu küüditamised. Käbin: Kuulekam Moskvale kui Karotamm, aga, mitte äärmuslik venestaja. Ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. Vaino: Väga venemeelne, hakkas kohe pihta venestamisega. 1. Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel? Selgita
partei. 4. Miks on 1980. aastate esimese poole võimusüsteemi Nõukogude Liidus hakatud nimetama gerontokraatiaks? Selgita näidete abil. Vastus: Sest valitsejad olid oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanuid elanikkonnast. NSV Liidus väljendus see nt selles, et Leonid Breźnev, Juri Andropov ja Konstantiv Tśernenko jõudsid kehva tervise tõttu võimul olla vaid paar aastat. Iseloomusta Karotamme, Käbini ja Vaino poliitika põhisuunda EKP Keskkomitee esimese sekretärina. 1. Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel? Selgita julgeolekute ja armee rolli läbi seatud eesmärkide ja tegutsemise meetodite. Vastus: JULGEOLEKUORGANID Eesmärk: Kontrollida ühiskonda ja peatada/ ära hoida Nõukogudevastaseid tegevusi. Tegutsemise meetodid: Erinevatest ühiskonna kihtidest värvati inimesi, kes nuhiksid teiste järgi ja kui
EKP Keskkomitee I sekretäriks, sisuliselt liiduvabariigi juhiks. Tema ametiaega langevad laiaulatuslikud sovetlikud ühiskonna- ja majanduselu ümberkorraldused, mille eesmärk oli Eesti NSV ühtlustamine NSV Liidu muude piirkondadega. Vallandati Eesti NSV parteiliidri kohalt 1950. a märtsipleenumil, süüdistatuna ,,kodanlike natsionalistide" soosimises. Tegelikult oli määravamaks võimuvõitlus Eesti NSV parteiringkondades. Kremlis oldi samal ajal rahulolematud Karotamme liigselt enesekindla juhtimisstiiliga, mis seisnes probleemidele omal käel lahenduste otsimises ja ei olnud piisavalt kooskõlastatud Moskvaga. Pärast vallandamist lahkus Karotamm Eestist ja tegutses kuni elu lõpuni Moskvas teaduslikul tööl. Suri 1969. aastal Moskvas. Johannes Käbin edutati 1948. aastal EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai
kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel kohtadel palju nn. Venemaa-eestlasi, neid oli ka 1940. aasta "juunikommunistide" seas. 1950. aasta märtsis toimus kurikuulus EK(b)P VIII pleenum (=istungjärk, koosolek). Sellel tagandati kogu senine EK(b)P juhtkond ja asendati Moskva-meelsematega. Karotamme jt. eesti kommuniste süüdistati kodanliku natsionalismi mittemärkamises, selle ohu alahindamises, samuti vales, võõras poliitikas jne. EK(b)P uueks juhiks sai Johannes Käbin (oli sel kohal kuni 1978). Johannes Käbin oli sündinud Eestis, kuid rännanud 1910 perega Venemaale. Naasis Eestisse 1941. Käbin oli kuulekam kui Karotamm, kuid mitte lausa stalinist ega venestaja. Tema järglane Karl Vaino oli kindlalt Moskva-meelsem. Käbin oskas laveerida, ta elas üle
aasta 29. jaanuarist. Volinikud pidi aitama julgeolekuorganitel maakondades küüditamist läbi viia, kontrollima koos maakondade parteikomiteede esimeste sekretäridega küüditatavate dokumente ja veenduma, et väljasaatmisse vajadus oleks tõendatud, et nimekirjades ei oleks lohakusest, valedest arusaamadest või pahatahtlikkusest perekondi, kes tegelikult väljasaatmisele ei kuulu. Mingeid dokumente volinike määramise või instrueerimise kohta pole leitud, kuid Karotamme märkmetes leiduvad 1949. aasta 9. märtsi lehel märkused ,,KK liikmete instr", ,,50 kõnelejat (instr.)." ja ,,kõnelejate instrueerimine". EK(b)P KK ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu volinikud 1949. aasta kulakute ja nõukogudevastaste elementide vabariigist väljasaatmisel: Arnold Meri - Hiiumaa, Arnold Green - Viljandimaa, Tehniline ettevalmistus Eestis koordineerisid küüditamist ENSV julgeolekuminister Boris Kumm ja NSVL RJM
Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12. klassile Eesti ajaloo õpik II osa. 1. Muudatused Eesti haldusjaotuses 1944.-1960. Aastatel 1944 -1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõetagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, see moodustas 5% Eesti territooriumist. See ala liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950.a. kaotati vallad ja rajati rajoonid (valitses külanõukogu); maakondade (13) asemele tekkisid rajoonid (39). Lühikest aega oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. [ Hiljem muudeti rajoonide arvu ning 1986 a. alates oli neid 15.] 2. Eesti NSV võimu-ja valitsusorganid. (isikunimesid ei pea pähe õppima va Barbarus) Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis täitis Moskvast tulevaid korraldusi. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ oli ENSV valitsus. Barbarus oli Ü...
sõjaliselt), kui sotsialismi põhimõtted on ohus. Sellist põhimõtete kogumit – doktriini – hakati tollase Nõukogude Liidu liidri järgi nimetama Brežnevi doktriiniks. 7. Karotamm, Käbin, Vaino Nikolai Karotamm oli Venemaa eestlane, kes lülitus poliitikasse II ms.-a ajal. Sai parteijuhiks ja püüdis esiti Eestit suht isepäiselt valitseda. Kaua talseda muidugi teha ei lastud, 1949. aastaks oli ta juba täielikult allutatud Stalini terrokraatiale. Et aga Karotamme "meeskond" näitas sageli üles liialt suurt initsiatiivi ja originaalsust, siis otsustas Stalin nad kõrvaldada, see leidis siis aset 1950. aastal. Karotamm lennutati Käbini taganttõukel ENSV-st välja ning tast sai Moskvas majandusteadlane. Seal ta ka suri. Ivan/Johannes Käbin oli kah Venemaa eestlane. Ta tuli Eestisse pääle sõda ning läks Karotammega raksu. Siiski säilitas ta kõrged kohad ning pääle 1950. aastat tõusis parteijuhiks.
kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel kohtadel palju nn. Venemaa-eestlasi, neid oli ka 1940. aasta "juunikommunistide" seas. 1950. aasta märtsis toimus kurikuulus EK(b)P VIII pleenum (=istungjärk, koosolek). Sellel tagandati kogu senine EK(b)P juhtkond ja asendati Moskva-meelsematega. Karotamme jt. eesti kommuniste süüdistati kodanliku natsionalismi mittemärkamises, selle ohu alahindamises, samuti vales, võõras poliitikas jne. EK(b)P uueks juhiks sai Johannes Käbin (oli sel kohal kuni 1978). Johannes Käbin oli sündinud Eestis, kuid rännanud 1910 perega Venemaale. Naasis Eestisse 1941. Käbin oli kuulekam kui Karotamm, kuid mitte lausa stalinist ega venestaja. Tema järglane Karl Vaino oli kindlalt Moskva-meelsem. Käbin oskas laveerida, ta elas üle
veteranidest, Venemaa eestlastest ning muudest NSVLi liikmesriikidest pärit inimestest. Hiljem lisandus järjest rohkem eestlasi. Tollaseid ja ka hilisemaid parteiametnikke iseloomustas madal haritus. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKPd Nikolai Karotamm. Ta tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes arvestada liiduvabariigi vajadustega. Moskva aga toetas eelkõige enda saadetud ametnikke. Karotamme ja tema lähikonda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras poliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. vabastati Karotamm ametist. 1950-1978 oli EKP juhiks Johannes Käbin. Võimule pääsesid Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. Käbin oli Moskvale kuulekam, kuid mitte ka liiduvabariigi äärmuslik venestaja. 1978. aastal asendati Käbin üdini Moskva-meelse ja peaaegu umbkeelse Karl Vainoga. Väga aktiivne vene keele kasutamise propaganda. 4
6. Rajoniseerimine - selle käigus kaotati maakonnad ja moodustati 39 maarajooni. 7. Metsavendlus 1944-1953 a. otsene relvavõitlus. 8. Amnestia Enne tähtaega vabastamine. Kuulutati välja metsasolijate väljameelitamiseks võimuorganite poolt. 9. Sundvõõrandamine ehk riigistamine. Karotamm EKP eeotsas. Parteisse kuulusid juunikommunistid, laskurkorpuse veteranid ning venemaa eestlased. Käbin pärast karotamme EKP juht. Ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. J. Pitka vägede juht Päästekomitee liikmed: Päts, Vilms, Konik ? Nõukogude poliitika tagajärjed Eesti rahvale: palju hukkunuid (küüditamised), eesti keele osatähtsuse vähenemine, eestlaste endi osatähtsuse vähenemine ( sest toodi sisse võõrtööjõudu), talupojad lahkusid maalt linnadesse- sealne kaardisüsteem ei taganud piisavalt ressursse.
1950 17 639 uue liiduvabariigi usaldamatust 7 549 suhtes. 42,8 Ent 1950. aastatel hakkas 1951 EESTIMAA 18 897 7 954 PARTEI LIIKMESKOND KOMMUNISTLIKU 41,8 1945-1953 1952 21 173 8 799 41,6 1953 22 320 9 729 43,6 Johannes (Ivan) Käbin, kes taotles Karotamme kohta. 1949. aasta lõpus saadeti Mosk- vast Nõukogude Eesti olukorraga tutvuma kontrollkomisjon. Kohapeal saadud ja Käbini edastatud andmete põhjal käsitles ÜK(b)P Keskkomitee 1950. aasta veebruaris olukorda
Eesti NSV kohalikud valitsejad 1944-1950 juhtis EKP-d Nikolai Karotamm, kes oli juunikommunistide juht. Ta pidi muutma Eesti NSV valitsusstruktuurid, majanduse ja elukorralduse analoogseks "vanas" Nõukogude Liidus valitsevaga. Karotamm püüdis arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Kui Stalin plaanis Märtsiküüditamist, siis Karotamm pakkus hoopis välja, et küüditamise asemel hoopis panna kolhoosidesse Kirde-Eestis. See ei meeldinud sugugi Stalinile ja Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitika ja muudes möödalaskmistes. 1950- 1978 juhtis EKP-d Johannes Käbin, kes oli Karotammest kuulekam Moskvale, kuid mitte ka äärmuslik venestaja.Käbin ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. 1978-1988 juhtis EKP-d üdini Moskva-meelne ja peaaegu umbkeelne Karl Vaino. Tema tulekuga algas uus venestamisaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keel kasutamise propaganda, mis saavutas haripunkti 1980. esimesel poolel.
kaasa piirkondade nõukogulikustamisele. Masina-ja metallitööstuses laiendati ja taastati vanu ettevõtteid. Rasketööstuse kõrval arenes Eestis kiiresti ka kergetööstus, kuna Tallinnas ja Narvas taastati ja rekonstrueeriti puuvillakombinaadid, mille toodang suunati valdavalt üleliidulisele turule. Industrialiseerimise käigus kadus tööstusest erasektor: viimased väikeettevõtted riigistati 1947 aastal 25. Milles süüdistati EKP juhtkonda ja parteiliidrit Nikolai Karotamme EKP Keskkomitee VIII pleenumil 1950. aastal? Milliseid ümberkorraldusi tehti pleenumi mõjul Eesti NSV juhtimises? 25.ÜKP kritiseeris ägedalt senise EKP juhtkonna tegevust ning süüdistasid peaaegu kogu senist partei juhtkonda kodanlikus natsionalismis, ohakuses, hoolimatuses ja loiduses. Vahetati välja senine partei juhtkond, kelle asemel määrati Moskva poolt nimetatud parteiliikmed. Pleenum sokeeris Eesti rahvast:
vaimuilmas. Samas oli kirjanikke, keda avaldati Eesti Vabariigis, esimesel nõukogude okupatsiooni aastal, saksa okupatsiooni ajal ja pärast sõda jälle. Oskar Luts näiteks. V. stalinismijärgne nõukogude periood. GlavlitaTMi korraldusel hakati 1955. aastast alates erihoiu osakonnast välja päästma eesti autorite töid. Esialgu toodi päevavalgele kodanlikeks natsionalistideks põlastatute Nikolai Karotamme, Eduard Pälli, Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Mart Pukitsa, Paul Viidingu, Kersti Merilaasi, Oskar Toominga ja Hans Kruusi looming, siis võeti sellesse ringi ka Nõukogude võimude poolt mõrvatuid, Jaan Anvelt ja Jüri Parijõgi samas nimekirjas. Esimene Nõukogude võimu eest välismaale emigreerunud kirjanik, kes keelunimekirjast välja arvati, oli Aino Kallas, peagi ka Marie Under, Johannes Aavik, Gustav Suits jt. Lugejale
Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud mingit võimu. ENSV partei-ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Võrdle Eesti NSV parteijuhtide võimuperioode. Nikolai Karotamm- valitsemisel tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, Moskva aga eelkõige enda saadetud ametnikke. Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes, vabastati ametist 1950. aastal. Johannes Käbin- oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, tänu sellele säilitas oma ametikoha pikaaegselt. Käbin jäi EKP juhiks kuni 1978.aastani. Karl Vaino – üdini Moskva-meelne, algas uus venestamisaeg Eestis, aktiivseks muutus vene keele kasutamise propaganda. Millised olid vastupanuliikumise peamised vormid?
sotsiaalset päritolu. Kodanliku natsionalismi ilminguid leiti kõikjalt: kirjandusest, kunstist, teadusest, majandusest. EK(b)P VIII pleenum ja selle tagajärjed Kodanliku natsionalisti silti kleebiti esmalt Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele. 1950.aasta märtsi teisel poolel tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum, et otsust arutada ja vastavad meetmed olukorra ,,parandamiseks" tarvitusele võtta. Ivan (Johannes) Käbin nimetati Karotamme asemel parteijuhiks. Käbin oli pleenumi ettevalmistamisel üks võtmefiguure. EK(b)P VIII pleenum oli murranguliseks sündmuseks, millel olid kaugeleulatuvad tagajärjed Eesti edasisele saatusele: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga; tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Pleenumit võib kindlasti käsitleda ka kui üht olulist kiirendavat tegurit Eesti venestamisel. Sulaaja algus J
ümberasustamise kaudu. EKP I sekretär N. Karotamm tegi ettepaneku kulakud mitte Siberisse vaid põlevkivipiirkonda ümber asustada. keskvõimude meelest oli see halb plaan. 1949. 25. 03. toimus massiline küüditamine Eestist u. 20 000-22 000 inimest. Algas massiline kolhoosidesse astumine. 1950 märts EKP VIII pleenum. Kogu rahvuslike kommunistide kaadrit süüdistati kodanlikus natsionalismis. Ka Karotamme. Toimus põhjalik puhastus haridussüsteemis, EKP ladvikus. TÜs suleti mitmed kateedrid. Asendati eestiaegse haridusega õppejõud.. EKP I sekretäriks sai J. Käbin. Seda loetakse Eestis Stalinismi kehtestamise aastaks. Käsumajandusega kaasnes ka võõrtööliste sissevedu Eestisse. 1959.a. oli Eesti elanikkonnast ¼ muulased. Kolhooside loomine ja tööstuse eelisarendamine tekitas kiire linnastumise. 1978. võeti Käbin võimult maha, asemele sai K. Vaino. 1978
ENSV 1944.- 1950. aastad, stalinism: ● Territoriaalsed kärped – Narva-tagused alad ja Petserimaa - Venemaale; ● Industrialiseerimine; ○ Migratsioon– nõukaaja lõpuks moodustas venekeelne elanikkond u 40%. ● Maareform; ● Kulakud– jõukamad talupojad, kes sattusid põlu alla; ● Sundkollektiviseerimine; ○ 1948. aastal kolhoosides 2,2%; ○ 1951. aastal kolhoosides 92%. ● Märts 1950 EK(b)P VIII pleenum; ○ Karotamme asemel Käbin. ● võitlus metsavendadega; ○ 10-30 000. ● repressioonid; ○ u 30 000. ● 26.03.1949 küüditamine; ○ u 20 000. ● noorte salaorganisatsioonid. ENSV 1950.-1978. aastad, näidisliiduvabariik: ● 1950.aastate II poolel algab „sula“- vabanemine stalinistlikust surutisest; ○ rehabiliteerimine, põllumajanduse areng. ● Kergetööstus; ● “kuldsed kuuekümnendad”; ● 1965 Eesti-Soome laevaühendus;
kaubanduspartneriteks. 28.septembril 1994.aastal hukkus reisiparvlaev Estonia, õnnetuses hukkus üle 850 inimese. 24.peatükk Eesti NSV Nõukogude võim taastati Eestis 1944.aastal Punaarmee abil. Eestimaa kommunistlik partei (EKP) allus täielikult Moskvale. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d N.Karotamm. Sõjajärgsetel aastatel tugines ta juunikommunistidele ja laskekorpusest tulnud eestlastele, püüdes arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis ja vääras kolhoosipoliitikas. Tema asemele asus 1950.aastal J.Käbin. Ta oli eelkäijast kuulekam Moskva suuniste täitja. Kuid samas arvestas ta ENSV eripäradega. Käbin asendati 1978.a üdini Moskva-meelse ja umbkeelse K.Vainoga. Tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg ja vene keele propaganda. Aastatel 1944-1953 oli Eestis peamiseks Nõukogude võimu vastupanuvormiks aktiivne relvavõitlus- metsavendlus.
Sellest mõistest kujunes sobiv süüdistusvormel. Algselt sildistati kodanliku natsionalistitena Eesti Vabariigi loovharitlasi. Toimus võimuvõitlus nn juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. 1949. aastal saadeti parteikomisjon Eesti NSV olukorda ja tippjuhte kontrollima. 7. märtsil 1950 a. kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". Märtsi teises pooles tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et arutada probleemide üle ja leida neile lahendus. N. Karotamme süüdistati kodanlike natsionalistide mahitamises. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ja tema asemele määrati Moskva poolt Ivan (Johannes) Käbin. N. Karotamm suunati Moskvasse teadlaseks, kus ta hiljem suri. VIII pleenumi 4 tagajärg oli suuremahuline puhastustöö kohalikes võimuorganites. 1951. aastal asendati Ministrite Nõukogu esimees A. Veimer Moskvale sobiva Aleksei Müürsepaga
Eesti NSV "valitsejad": N. Karotamm: 1944-1950- Nikolai Karotamm. 2 sekretär: 1944-1948 S. Sazonov/1948-1949 G. Kedrov- Meeskond: A. Veimer, N. Andresen, H. Kruus, H. Allik, E. Päll. Sazonov ja Kedrov olid saadetud Leningradist, nad olid seotud Leningradi juhtimisega madalal tasemel. G. Kedrovil oli tihedad sidemed Kremlis (Kuznetsov). Esimese ja teise sekretäri vahel konflikte polnud. Nikolai Karotamm sai hästi läbi teiste sekretäridega. Nigol Andresen oli üks võtmefiguree N. Karotamme meeskonnas, ta juhtis kultuuri valdkonda. Nigol Andresen eemaldati valitsusest ning vangistati mitmeks aastaks. Hans Kruus juhtis teadus valdkonda. 1950ndatel Hans Kruus oli ühiskonnast isoleeritud, tal jäi ainult üks amet ENSV teadusakadeemia korrespodent. Hans Kruus isegi kirjutas kirja Stalinile, kus ta selgitas, et ta pole riigireetur, kuid sellest polnud kasu. I. Käbin ja tema meeskond: 1950-1978- Ivan Käbin.- 2. sekretär 1950-1953 V. Kossov/1953-1964 L. Lentsmann/1964-1970 A
1954 moodustatakse pagulusvalitsus Peale nõukogude vastase tegevuse terroriseerisid nad oma 1955 eetrisse jõuab Eesti Televisiooni esimene saade tegevusega kohalikku rahulikku elanikkonda. Metsavendade vastupanu näitas, et Eesti ei alistunud võitluseta. 26.märts.1949 massiküüditamine Algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga, mis tipnes EK(b)P VIII pleenumil 1950, mil saadeti partei ladvik Siberisse (peale Karotamme). Pleenumi tagajärjeks oli ulatuslik suurpuhastus kohalikes võimuorganites. Parteijuhiks saab Johannes Käbin. Algas sundindustrialiseerimine. Suurejooneliselt asuti laiendama põlevkivitööstust pmslt mootorikütuse ja gaasi tootmiseks. Ulatuslikult laiendati masinatööstust. Tulemuseks oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine. Enamik rasketööstustehased allusid Moskva ametkondadele ja kohalikul võimul polnud nende üle mingit kontrolli ega ülevaadet
7. märtsil 1950 a. kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". Märtsi teises pooles tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et arutada probleemide üle ja leida neile lahendus. Sõjajrägsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Valitsemisel tugines ta eelkõige juunikommunistide ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Moskva aga toetas enda saadetud ametnikke. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes Käbin. N. Karotamm suunati Moskvasse teadlaseks, kus ta hiljem suri. VIII pleenumi tagajärg oli suuremahuline puhastustöö kohalikes võimuorganites. 1951. aastal asendati Ministrite Nõukogu esimees A. Veimer Moskvale sobiva Aleksei Müürsepaga
NSV ülemnõukogul ja presiidiumil ei olnud tegelikku võimu. Partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskorkorpuse eestlastest ja Venemaa eestlastest ning muulastest. EKP-d juhtis pärast sõda Nikolai Karotamm. Temast sai üks EKP juhttegelasi ja 1944 EKP esimene sekretär. Ta tugines valitsemises juunikommunistidele, ja laskurkorpuse eestalstele, arvestades ka liiduvabariigi vajadustega. Moskvale meeldis aga oma kaader ja Karotamme ning tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis ja vääras kolhoosipoliitikas. 1950 toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes (Ivan) Käbin. Käbin oli murrang Eesti NSV sisepoliitikas: võimule pääsesid Venemaa eestlased ja venekeelne parteikaader. Käbin oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, kuid mitte äärmuslik venestaja. Ta tegi mõõdukat laveermispoliitikat, püüdes olla
annaabi.ee 
