Kuigi Soome pindala on Nigerist tunduvalt väiksem, on seal üle 20 korra rohkem metsa, kui Nigeris. Üle 80% Nigeri pindalast katab Sahara kõrb, väike osa metsa saab kasvada vaid riigi edelapoolses tipus, kus toimub üleminek palavvöötme rohtlast troopilisse vihmametsa. Puudest on levinud palm ja akaatsia. Soomel aga katab mets 86% riigi territooriumist. Levinud on enamasti okaspuud nagu kuusk ja kuusk ning lehtpuudest valdavalt kask. Karnivooridest elutsevad pruunkaru, hunt, ilves, ja ahm herbivooridest jänes ja põder. Metsandus on Soomes väga tähtsal kohal. Koos elektroonikaga on see üks peamiseid majandusharusid. Hoolimata jätkusuutlikust metsamajandusest, on aastane juurdekasv väike, 6 kuna okasmets taastub aeglaselt, 1-2 ha aastas. Metsa pindala ühe inimese kohta on üks maailma suurimaid, 4,9 ha
Herbivoorid on enamasti väiksed loomad, putukad või linnud, kuid on ka erandeid. Poolkõrbes on sellisteks loomadeks keksikud, labidjalgkonnad, meesipelgad, seemnesipelgad, rähn, kilpkonn, kaamel.. jpt. Karnivoorid on loomtoidulised loomad, kes võivad olla toiduahela lõpus või keskel, kuid mitte esimeses või teises lülis. Sellised loomad võivad olla nii putukad, linnud kui ka suuremad loomad. Poolkõrbes võib karnivooridest kohata näiteks fennekit, habeagaami, kraeagaami, moolokit, ogasaba, savirästikut, kobra, lõgismadu, prussakaherilast, skorpionit ja paljusid teisi. 9 Ökopüramiid Ökosüsteem kui tervik Toiduahelad Kõrberohi> Kõrbetirts > Kõrbejänes >Kõrbeilves Aaloe > Moskiitod > Gasell > Saakal Kõrberohi > Kõrbehüpik >Tähniktõhk > Saakal Toiduahelate võrgustik 10
Seedimatu toit Metabolismi jääkproduktid 25% toiduenergiast 10% toiduenergiast Karnivoor Karnivoor e. lihasööja e. kiskja on organism, kes toitub rohusööjatest. On sekundaarne tarbija. Et saada energiarikkaid molekule, söövad karnivoorid herbivoore. Osa karnivoore toituvad teistest karnivooridest. Neid nimetatakse tippkarnivoorideks e. tippkiskjateks. Carnivores animals that feed on other animals (herbivores). . Karnivoori energia sisend-väljund Herbivooride koed Karnivoor e. Hingamine: lihasööja Ainevahetuse jääk- Soojus, mis eraldub heterotroof produktid eluprotsessidest Kudede moodustamine
· 34.Väline energiatarve on energiavajadus tootmisele, põllumajandusele ja muudele tegevusvaldkondadele. See tarve on ajajooksul üha suurenenud. · 35. [1 p.] Millisel troofilisel tasemel asub inimene? · 36. [1 p.] Teades, et mingi populatsioon (suguharu, kogukond, ühiskond) tarbib palju liha, millise üldistuse võite teha lähtudes troofilistest tasemetest? · 35. Pea kõikidel, väljaarvatud esimene,sest toitub nii produtsentidest, herbivooridest kui ka karnivooridest. Inimest nimetatakse ka tippkarnivooriks. Kuid ta ei suuda otse fikseerida päikeseenergiat, ei ole võimeline fotosünteesiks. · 36. Saame üldistatult järeldada, et see populatsioon asub troofiliste tasemete tipus ehk on tippkarnivoorid. · 37. [1 p.] Mis on (defineeri) bioloogiline produktiivsus? · 38. [1 p.] Mis on bioloogiline produktsioon? · 37.Bioloogiline produktiivsus on organismi või muu bioloogilise
Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need sipelgad siin lõikavad lehtedest tükke ja tassivad neid oma pessa, kus see töödeldakse kompostiks. Komposti toodetakse oma seenekasvatuse jaoks. Karnivooridest ehk loomtoidulistest loomadest ehk ,,teistest tarbijatest" esineb vihmametsade aladel tiigreid, jaaguare, anakondasid jpt. [3] Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised. Olgugi, et vööndis valitsevad head kasvutingimused piisavalt sademeid (üle 2000 mm/a) ja aastaringselt soojust on vihmametsades kujunenud ferralliitmullad ning mullad sisaldavad vähe huumust.
annaabi.ee 
