Second level Third level Fourth level Fifth level Energia liikumine toitumistasemetel Tootjad ehk produtsendid on näiteks soopihl, sookail, erinevad tarnaliigid Herbivoorideks on näiteks valgejänes ning muud taimtoidulised loomad Karnivoorideks on rebane, erinevad ämblikulised Tipptarbijaks on hunt või karu Mätastarn Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Valgejänes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
angervaks. Esmased tarbijad e. herbivoorid Herbivoorid on taimtoidulised loomad, kes tavaliselt toituvad ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Nad kuuluvad teise lülisse, nad toituvad esimese lüli rohelistest taimedes. Herbivoorid on näiteks põder, kobras, metskits. Teised tarbijad e. karnivoorid Loomtoiduline loom ehk karnivoor on loom, kes toitub põhiliselt teistest loomadest. Samuti võib ta toituda nii teistest loomadest, kui ka taimedest. Karnivoorideks on näiteks must- ja valge-toonekurg, kiivitaja, veekonn, tiigikonn, sinikael-part, tikutaja ja rukkirästas. Tipptarbija Tipptarbijad on toiduahela viimaseks lüliks, üldjuhul suuremad kiskjad. Mõnel juhul võib tippkiskjaks nimetada ka inimest. Tippkiskjateks on metssead, kes söövad linnupoegi, linnupojad omakorda vihmausse jne. Ning siis alla võib lugeda ka toonekured, sest nad söövad konnasid, konnad söövad putukaid, mardikaid jne. Ökopüramiid Tipptarbija
Nad toodavad elusorganismidele hapniku ja orgaanilist ainet. Rohevetikad kasutavad vees olevat süsihappegaasi ja toodavad fotosünteesi käigus veeloomadele hapniku ja orgaanilisi aineid. Vesihüatsint kasutab õhus leiduvat süsihappegaasi ja amuti eritab ka hapniku õhku. Herbivoorid: Esmaste tarbijate hulka kuuluvad pisikesed troopikakalad, ja vähilaadsed. Nemad toituvad taimedest ja nende osadest, samuti ka planktonist, kes ka kuulub produtsentide hulka. Karnivoorid: Karnivoorideks nimetatakse loomtoidulisi loomi. Nendeks on Victoria järves flamingo, ahven ja krokodill. Nemad toituvad pisematsest kaladest, antud juhul kirevahvenlastest, niipalju kui neid järves veel alles on, vähilladsetest, limustest. Tipptarbijad: Krokodill kuulub ka tipptarbijate hulka. Ta toitub ainult lihast, ei söö taimseid toite. Antud ökosüsteemis toitub krokodill flamingost ja ahvenast. Ökopüramiid: (Joonis on lõpus) 5. Ökosüsteem kui tervik
teistest autotroofidest. Nad kuuluvad teisse lülisse, st. toituvad kõikidest esimese lüli rohelistest taimedest. Herbivooriks on näiteks põder, kobras, turteltuvi, nurmkana ja kõik loomad, kes sõõvad taimede rohelisi osi. 7 Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Loomtoiduline loom ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub põhiliselt teistest loomadest. Samuti võib ta toituda nii teistest loomadest, kui ka taimedest. Karnivoorideks on näiteks must- ja valge-toonekurg, kiivitaja, veekonn, tiigikonn, sinikael-part ja tutkas. Tipptarbijad Tipptarbijad, nagu ka toiduahelas, kuuluvad viimasesse lülisse. Tipptarbijad on üldjuhul suuremad kiskjad. Mõnel juhul võib tippkiskjaks nimetada ka inimest. Tippkiskjateks on näiteks kotkad, kes rüüstavad pesi ja söövad lindude poegi, hundid, kes murravad väiksemaid imetajaid
keskkonnaressursside või vastassugupoole pärast. Taimedel on näiteks juurkonkurents (vee ja toitainete pärast) ja võrakonkurents (valguse pärast). Peamise toidubaasi järgi jagatakse loomad herbivoorideks (taimtoidulised), omnivoorideks (segatoidulised) ja karnivoorideks (lihasööjad, kiskjad).Aine, energia ja info on omavahel tihedalt seotud. 5. Abiootilised tegurid. Abiootilised on eluta looduse tegurid, biootilised eluslooduse poolt avaldatavad mõjud. Näiteks avaldavad vihmaussile mullas mõju mulla temperatuur, niiskus ja toitainetesisaldus (abiootilised tegurid) ning teised liigid mutt, paljud erinevad bakterid, taimejuured (biootilised tegurid). Abiootilised ja biootilised tegurid on
Kiskja ja saaklooma areng (kohastumine) on vastandlikud. Kiskja kohastumine lähendab neid saakloomaga terav nägemine, kuulmine, haistmine, reageerimiskiirus. Saaklooma kohastumine viib kiskja võimalikule vältimisele peitevärv, hoiatav ning ehmatav värv, mimikri, väledad jalad. Kiskjaid klassifitseeritakse tihti nende toiteallika järgi ja ka selle põhjal kui lai on nende toiduvalik. Liha söövaid loomi nimetatakse lihasööjaiks ehk karnivoorideks. Ainult ühte saagitüüpi või toitainete kasutavat liiki nimetatakse spetsialistiks (ehk monofaagiks). Kui liik on peamiselt segatoiduline, nimetatakse teda generalistiks (ehk polüfaagiks). Nende äärmuslike tüüpide vahel on rohkesti vahepealseid vorme. Paljud parasiidid ja taimtoidulised putukad on spetsialistid, st spetsialiseerunud ainult ühele peremeesliigile. Selge generalist on rott, kellele kõlbab peaaegu igasugune toit. Parasitism e
annaabi.ee 
