Kuulsaim selle perioodi skeptik oli Karneades Küreenest. Tema kuulsaim järeldus on: igasugune tõene teadmine on võimatu ning mõeldamatu. Tõed on vaid tõe nägu tõenäolised kolmel astmel. Ühed kujutlused on iseenesest tõenäosed, teised osutuvad tõenäosteks tänu sarnasusele teiste samasugustega ja on seetõttu vasturääkivatud; kolmandad vajavad oma tõenäosuse kindlaks tegemiseks juba üksikasjalikkuslikemat uurimist ning läbikatsumist. Karneadesega saavutab skeptitsism oma õitsengu. (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum, 2013) Noorem skepsis ehk skepsise kolmas õitseng leiab aset Aleksandrias ning seda Ainesidemose õpetuse toel aastatuhande vahetuse paiku. Ainesidemos pakub välja 10 punkti, nn troopi veenmaks meid lõplikult meie taju ja tunnetuse relatiivsuses. Skeptitsism polnud antiikajal kuigi populaarne kuid ajalooline tähtsus asetub väljapoole kahtlust (ehkki skeptikud selles ise
mõeldamatu. Karneadesele saab omistada vaid ettevaatlikult teatud tõenäosust, milles ta lähema analüüsi varal teeb kindlaks kolm erinevat astet: ühed kujutlused on iseenesest tõenäolised, ilma et seda oleks vaja tõestada; teised kujutlused osutuvad tõenäoliseks üksnes seetõttu, et need sarnanevad teiste samasugustega ning osutuvad seetõttu vasturääkimatuks; kolmandad vajavad oma tõenäosuse kindlakstegemiseks juba üksikasjalisemat uurimist. Karneadesega saavutab akadeemiline skepsis oma õitsengu, kuid see ei jätku kaugeltki sama innukusega tema järglaste ajal, kes üha enam kalduvad eklektitsismi. Eklektitsismi ülekaal hajutab skepsise Akadeemiast õige pea. 3.3 Noorem skepsis Noorem skepsis leiab aset Aleksandrias. Selle silmapaistvaks viljelejaks osutus Ainesidemos, kes tegutses filosoofia õpetajana ning vastava kooli juhina tõenäoliselt aastatuhande vahetuse paiku. Mõningate uurijate oletusel ka viimase eelkristliku sajandi lõpul
annaabi.ee 
