Kunstiajalugu. Konspekt.
Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes
tihtipeale lausa kehatutena.
Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli
Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Tema freskodes
võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. Giotto kasutas kõrgete põsesarnadega
ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmelist näotüüpi. Isegi taustal asuvate puude, mägede ja ehitiste
kujutamisel püüdles Giotto juba ruumilisuse poole. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus
nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte. Raamatumaalijaid tõmbasid ligi kunsti toetajate Burgundia ja Berry
hertsogite õukonnad Prantsusmaal. Pol de Limbourg'i ja ta kahe venna ühistööks, samas ka raamatumaali
säravaks pärliks on Berry hertsogi Jeani tellimisel tehtud nn. tundideraamat