· Taldmikuplokid paigaldatakse vahetult liiv- või killustikalusele. · Ruumiline jäikuse tagamiseks tuleb vundament laduda seotisest (tsementmördil) · Kui alus hoone ulatuses on ebaühtlane ja on karta ebaühtlast vajumist, tuleb ette näha pidevad 30-50 mm paksused sarrustatud rõhtvuugid või 100-150 mm kõrgused sarrutatud betoonvööd ümber kogu hoome. Postvundamendid · Karkasshoonete postid ja sambad toetatakse sammastele. · Kergete ja keldrita hoonete puhul on vahel mõistlik kasutada postvundamenti, sest üksik postid annavad piisava tetuspinna. · Monteeritavate r/b sammaste puhul kasutatakse r/b kannvundamente. · Laotavate või valatavate r/b sammaste postvundamendid valmistatakse r/b- st monteeritavatena või monoliitsena. Kivi,-puit- ja terasposte võib toetada nii monteeritavatele, kui ka monoliitsetele vundamentidele
tugevusomaduste 900 mm külje kuivale puistmaterjali- või ja tihedusega Pikkus: markeering isolatsioonikihile kipskartongplaat 2000 mm must, aluspõrandate Paksus: kartongi ehituseks 12,5 mm värvus hall Tuuletõkke Kartongkattega Laius: Tagumise Karkasshoonete välisseinte kipskartongplaadid kipsplaadid, mille 1200 mm külje tuulutatava fassaadkatte all kipsist sisu ja Pikkus: markeering asuva soojustusmaterjali kartongist kate on 2700 mm sinine, katmine nii tuule, kui ka immutatud vett 3000 mm kartong niiskuse mõju eest. mitteimavaks Paksus: mõlemal
Tasandussegu valmistatakse analoogselt kleepsegule , segu kantakse soojustusele minimaalselt 3mm paksuse kihina, sinna surutakse armeervõrk ja silutakse. Võrgu jätkamisel peab ülekate olema 10 cm. Peale aluskihi kuivamist pahteldatakse pind 2-3mm paksuste tasanduskihina. NIISKUSKINDLAD PUIDUST OSB3 EHITUSPLAADID- On väga hea soojus- ja heliisolaator. Tuuletõkke kipsplaadid KTS9 on kartongkattega. 9mm paksused kipsplaadid, mille kipsist sisu on kartongkate, on immutatud vett mitteimavaks karkasshoonete välisseinte tuulutava fassaadikatte all asuva soojustusmaterjali katmine, kui ka niiskuse mõju eest. Välisseina vooderdusmaterjali vajatakse peamiselt puit- ja metallkonstruktsiooniga ehitisteks. Vooderdusplaat Fiberock, need taluvad tuulekoormust kuni 1,4 KPA. Tulekindlad kipsplaadid on mõlemalt poolt kaetud veekindla paberiga. Paber aitabki tasandada soojustusseina. Tähtis on see, et paber oleks hästi hingatav ja ei laseks läbi veeauru
Kasutusvaldkond: sisetöödel normeeritud tulepüsivusajaga aluskonstruktsioonile paigaldatud seinte, lagede ja kandekonstruktsioonide vooderkatted ning karkassvaheseinad. Hind 77,33 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,6 m. Paksus: 15 mm. KIPSPLAAT GU 9 1.2X2.7 TUULETÕKE Kartonkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Kasutusvaldkond: karkasshoonete välisseinte tuulutatava fassaadkatte all asuva soojustusmaterjali katmine nii tuule kui ka niiskuse mõju eest. Hind 41,88 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,7 m. Paksus: 9 mm. Kipsplaatide paigaldus Paigaldus puidust aluskarkassile Puidust vahelagede külge saab Knaufi kipsplaate kinnitada otse puitlattidest karkassi abil.
Kasutusvaldkond: sisetöödel normeeritud tulepüsivusajaga aluskonstruktsioonile paigaldatud seinte, lagede ja kandekonstruktsioonide vooderkatted ning karkassvaheseinad. Hind 77,33 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,6 m. Paksus: 15 mm. KIPSPLAAT GU 9 1.2X2.7 TUULETÕKE Kartonkattega kipsplaadid, mille kipsist sisu ja kartongkate on immutatud vett mitteimavaks. Kasutusvaldkond: karkasshoonete välisseinte tuulutatava fassaadkatte all asuva soojustusmaterjali katmine nii tuule kui ka niiskuse mõju eest. Hind 41,88 kr Laius: 1,2 m. Pikkus: 2,7 m. Paksus: 9 mm. Kipsplaatide paigaldus Paigaldus puidust aluskarkassile Puidust vahelagede külge saab Knaufi kipsplaate kinnitada otse puitlattidest karkassi abil.
Paneelid paigaldatakse seina kas horisontaalses või vertikaalses jaotuses või nurga all. Soojustuseks paneelide sees kasutatakse kas mineraalvilla või vahtpolüuretaani. Sõltuvalt kasutatud materjalidest ja konstruktiivsetest lahendustest liigitatakse paneelid standard ja tulekindlateks paneelideks. Teraspaneele kasutatakse põhiliselt tööstushoonete, aga ka ühiskondlike hoonete ehitamiseks. Sellest tulenevalt on teraspaneelid kasutatavad karkasshoonete puhul, kus nad ankurdatakse kandekarkassi külge. Paneelid ankurdatakse kandekarkassile kahel viisil: a) poltidega läbi paneeli b) kinnitamine surveplaatidega Teraspaneelide vaheline vuuk: 1) paneel; 2) vuugi tihendamine tihendus- ribaga sisemises sulundis; 3) välissulund reeglina ilma tihendita, kuid võib olla projektikohaselt paigaldatud Puitseinad Puitseinte alla kuuluvad:
koosmõjust). Kõrgetel ja kitsastel (B) seintel on määravaks paindejäikus, madalatel seintel on määravaks nihkejäikus. Tugevuskontrolliks võetakse 1 m laiune seina riba, keskmise pinge alusel määratakse vertikaalne koormus ja kontrollitakse tugevust. Kontrollitakse neid ääriku osasid, mis on ristuvast seinast kaugel. Sel juhul eeldatakse vaba nõtkumist. Põikseina nimetatakse tihti ka diafragmaks, selle mõistega tähistatakse põikseina hoonet tuulele jäigastavat mõistet. Karkasshoonete puhul on diafragma karkassi auku täitev konstruktsioon kas müüritis või raudbetoonelement, mis töötab omas pinnas. Diafragma töö on seotud alati ka nihketugevuse loomisega vastavas kohas. Põikseina puhul peab olema tagatud nihketugevus igas tema lõikes, samuti nihketugevus ristuvate seinte joonel. Diafragma nihketugevust kontrollitakse avaldisega kus lc on ristlõike surutud osa pikkus. 21. Kiviseintega kõrghoone konstueerimine (vahelaed, põikseinad)
75. Kuidas ja miks paigaldatakse katuse tarvikud? - Rennid riputatakse kohale haakide abil, mis on kinnitatud sarikate otstele. (vihmavee äravoolu jaoks) - katuse redel - lumetõke - katuseluuk - katusesillad 76. Mille poolest erineb karkasshoone karkassita hoonest? Karkasshoone kandvateks osadeks on postid/sambad, talad/fermid, laepaneelid, trepid, katused. Aga karkassita hoonete kandvateks osadeks on seinad, mis on valatud või laotud. 77. Kuidas tagatakse hoonete ruumiline jäikus karkasshoonete? - Jäigastatakse karkassi sõlmed. - nähakse ette üksikud tasapinnalised diafragmad. - nähakse ette ruumilised sidemed diafragmad. - karkasipostide vahele paigaldatakse tõmbitsad. - katuse kandeelementide vahele nähakse ette sidevarraste süsteem, mille juures võib arvestada ka katusekatte töötamist. - Hoonete jäigastavateks elementideks võivad olla ka monoliitsete seintega trepikojad, ja liftisahtid. 78. Kuidas ühendatakse raudbetoonhoone karkassi elemente omavahel?
Ava laius ei tohiks arvutamine: joonis. yH/I<=tHfv = QS/It olla üle 2...2,5 m. Teisel juhul Põikseina nimetatakse ka <=fvk/m<=fv Kui seinas on peab sillus võtma vastu kõik diafragmaks. selle mõistega ava, peab selle sillus vastu koormused, mis esinevad ava tähistatakse põikseina hoonet võtma sama jõu T põikjõuna peal eelpool mainitud alas. tuulele jäigastavat mõistet. ja T*l. Kui see ei osutu Monteeritavateks sillusteks on Karkasshoonete puhul on võimalikuks eeldatakse üldjuhul raudbetoonsillused, diafragma kas müüritis või silluse otstesse arniirid. kasutatakse ka terastalasid ja R/B element, mis töötab Kõrghoonete väikemajadel puittalasid. omas pinnas. konstrueerimisel tuleb erilist Kohapeal tehtud sillused - 21. Jäiga konstruktiivse tähelepanu pöörata seinte ja Raudbetoonsillusele tehakse
Seetõttu on paljudel juhtudel selliste vaiade kandevõime betooni mahuühiku kohta suurem kui ühtlase põiklõikega vaiadel. Juhul kui vaia kandevõime määrab peamiselt vaia põhja vastupanu, ei ole taolised vaiad otstarbekad. Eestis on laialdaselt kasutatud kiilvaiu, millel kaks külge on kaldsed ja kaks paralleelsed. Selliste vaiade eeliseks püramiidsete vaiadega võrreldes on lihtne valmistamine rõhtasendis. Kiilvaiu on kasutatud kergete ühekorruseliste karkasshoonete puhul. Ins. A. Needo poolt juurutatud kiilvaiad on 2, 2,5 ja 3 m pikkused. Vaia laius on 300 mm, põhja ristlõige 80x300 mm ja külgpindade kalle ligikaudu 1:7,7. Kergete karkasshoonete puhul on kasutatud ühte vaia posti all (joonis 5.13). Joonisel on näidatud üks võimalik posti ja kiilvaia ühendus. Suuremate koormuste korral võib kasutada ka kahte või enamat vaia. Olenevalt pinnasest ja vaia pikkusest on kiilvaia kandevõime enamasti piires 150 kuni 400 kN
Töölaudis kujutab endast karp- ja nurkraudadest (raami, otstes) raami kilplaudise ja puidust kaitsepiirdega. Posttellingud on kuni 40 m kõrgune ruumiline poltideta konstruktsioon, mis koosneb kahest reast 4 ja 2 m pikkustest. Tellinguid jätkatakse vastavalt seinte kõrguse suurenemisele, paigaldades alati kahe kõrgusjärgu laudised ülemine töö- ja alumine kaitselaudis. Iga kõrguses lisanduva meetri järel tõstetakse need käsitsi ümber. Ripp ehk keeltellinguid kasutatakse karkasshoonete seinte täitmisel tellismüüritisega. Igasuguse konstruktsiooniga töölavad ja tellingud paigaldatakse nii, et laudise ja seina vahele jääks 50 mm laiune vahe, mis võimaldab kontrollida laotava müüritise kvaliteeti. Joonis 7.24 Poltideta metalltellingud kuni 40 m kõrguste seinte ladumiseks 32 Joonis 7.25 Poltideta metalltellingu detaile:
Selle skeemi järgi võib ehitada paneel-, suurplokk- ja tellishooneid. · Täieliku karkassiga hoonetes on välis- ja siseseinad vabastatud koormuste kandmisest, hoonet kannab sammastest ja taladest karkass. Ruumide planeerimine on seotud karkassi- elementide asukohaga. Välisseinte ülesandeks on soojapidamine ja enda kandmine. Täieliku karkassiga ehitatakse kõrgelamuid ja ühe- või mitmekorruselisi ühiskondlikke ja tööstushooneid. Varem ehitatud karkasshoonete karkassi elementideks on tavaliselt monteeritavast raudbetoonist sambad ja talad (riivid), vahelae- ja laepaneelid, vundamentideks on kandepostide all olevad kannvundamendid, millele toetuvad välisseina all olevad vundamenditalad. Sammaste piki- ja põiksammuks on 6 x 6, 6 x 9 või 3 x 6 m, sammaste põiklõige 30 x 30 või 40 x40 cm. Monteeritava raudbetoonkarkassi põhiprobleemideks on jätkukohtade valik, jätkude konstruktsioon ja detailide universaalsus
Rammivaiad on tavaliselt teistest vaialiikidest ökonoomsemad. Puuduseks on rammimisega kaasnev dünaamiline mõju, mis võib kahjustada läheduses asuvaid ehitisi. Väikese ristlõike tõttu on vaiade kandevõime piiratud. Kiilvaiad Eestis on laialdaselt kasutatud kiilvaiu, millel kaks külge on kaldsed ja kaks paralleelsed. Selliste vaiade eeliseks püramiidsete vaiadega võrreldes on lihtne valmistamine rõhtasendis. Kiilvaiu on kasutatud kergete ühekorruseliste karkasshoonete puhul. Ins. A. Needo poolt juurutatud kiilvaiad on 2, 2,5 ja 3 m pikkused. Vaia laius on 300 mm, põhja ristlõige 80x300 mm ja külgpindade kalle ligikaudu 1:7,7. Suuremate koormuste korral võib kasutada ka kahte või enamat vaia. Olenevalt pinnasest ja vaia pikkusest on kiilvaia kandevõime enamasti piires 150 kuni 400 kN. Kasutatud on kiilvaiu kandvate seintega ehitiste puhul. Kiilvaiad võimaldavad
60-minutilise tulekahju järel on palgid söestunud ~40 mm. Võrreldes palgi enamlevinud paksusega (15…18 cm) on seda suhteliselt vähe. Sellega on seinte kandevõime 60-minutilise tulekahju juures tavaliselt tagatud ilma täiendavate kaitsevahenditeta. Lisaks seintele tuleb tähelepanu pöörata ka vahelagedele, mille tulepüsivust on algselt tagatud talade suurte ristlõigete ning tulekindla täidise (~5…10 cm savi, liiv, räbu, betoon, tellised) ja krohvi abil. Karkasshoonete puitelementide söestumine toimub veidi kiiremini tänu suuremale söestumisele ristlõike nurkades. Seetõttu on karkasshoonetes olulisem 86 teostada tulekaitset erinevate katetega. Tuli ja kuumus pääsevad karkassielemendil ligi mitmest küljest. Tule levikut tuleb takistada ühelt hoonelt teisele. Seda tagatakse peamiselt hoonete- vahelise kuja ≥8 m või tulemüüriga, Joonis 2.70 paremal. Kõrvuti asuvate hoonete
annaabi.ee 
