Leedu ajalugu
polnud leedu talurahval suurt konflikti. 1905 aastal tehti rahvale uusi järeleandmisi, mais
lubati jälle erakoole asutada ja seal õppekeelena emakeelt kasutada. Revolutsioon Leedus oli
osa ülevenemaalisest aktsioonist, kuid oma eripäradega. Tipuks tööliste oktoobristreik, kus
kokkupõrgetes politseiga sai surma 12 meeleavaldajat. Suund millest juhinduti oli
venevastasus. Taotleti leedu katoliiklaste lubamist omavalitsustesse. Nõuti ka maa
väljaostumaksu kaotamist, nõuti talupoegadelt karjatuskohtade tagastamist, kroonumaade
jagamist, mõisnikke maaomandi piiramist. Sellist suurt mõisate põletamist nagu eestis ja lätis
aga ei juhtunud. Kõige aktiivsem oli rahvas edela Leedus Suwalkias, Mariampole piirkonnas.
Talupoegade salgad olid seal Vene ametnike rünnatud. Valitsus vastas sellele
karistusaktsioonidega. Juutide vastu korraldati pogromme. 1907 a oli piirkond maha
rahustatud ja hulk juhte vangistatud või asumisele saadetud. Üheks sündmuse tipuks oli aga
annaabi.ee 
