Karjatamise mõju taimekooslustele: Luhad, rannaniidud, aruniidud
pügatud lamba-aruheina mätastele. Karjatamise lakkamisel maapinnalähedane
mikrokliima muutub ning asurkond ei suuda ellu jääda (Talvi 2004, Viidalepp ja Remm
1996).
Kokkuvõte
Karjatamise mõju taimekooslustele sõltub suurel määral loomade eelistustest. Eri liiki
kariloomad eelistavad erinevaid taimi. Sellest sõltub niidu taimede püsivus ja levik.
Mõned liigid on suuremas ohus kui teised. Taimekoosluste olukorda saab mõjutada
erineva karjatamiskoormuse, karjatamisliikide ning erinevate loomadega. Soovitav on
karjatada eri koduloomi üheskoos või vaheldumisi. See annab rohukamarale ühtlasema
koormuse, võimaldab kasutada sööta ratsionaalsemalt ning ühtlasi säilib looduse
mitmekesisus.
Kasutatud allikad
1) Kukk T, Sammul M jt. 2004. Pärandkooslused Õpik-käsiraamat. Pärandkoosluste
kaitse ühing, Tartu, lk. 107
2)http://www.pikk.ee/balticdeal/upload/Editor/Baltic%20Deal/Ettekanded/Veefoorum
%202012/Karjatamisviisid.pdf (28.01.2014)
3) http://www.pikk