juurdevedu. Süsteemne e rotatsiooniline karjatamineKopliviisiline karjatamine. Rotatsioonilise karjatamise puhul on karjatatav rohumaa jaotatud kopliteks, kuhu loomad suletakse suhteliselt lühikeseks perioodiks. Vastavalt päevade arvule jaotatakse koplid ühepäeva või kahe- ja enampäeva kopliteks. Tingimustes, kus loomadel ei ole valikuvõimalust, sunnime loomi sööma ka halvema söödavusega heintaimeliike (nt roog-aruhein). Karjatamisele järgneb puhkeperiood, mille vältel karjamaataimik saab areneda uude karjatamiseks sobivasse arengufaasi. Taimede püsivuse seisukohalt on oluline, et nad saaksid puhkeperioodil koguda juurtesse vajalikul hulgal toitainete tagavara. Karjatamisele kulunud aega ja rohumaa nn puhkeperioodi kokku nimetatakse karjatamisringi kestvuseks. Nii nagu vabakarjatamise puhul, on ka rotatsioonilisel karjatamisviisil mitmesuguseid variatsioone
Kokku on Eestis mitukümmend rannaniitu Enamasti umbes 10 ha suurused kuid umbes kümme niitu on ka 100ha suurused. Suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal Suurim rannaniit on Keemu,mille suurus on umbes 350ha Rannaniitude hooldamine Niitmine ja karjatamine on põhiline hooldusviis Põõsaste ja puude raiumine ja hooldamine Põletamine võib korda teha kulustanud rannaniidu Niidu jälgimine( taimestik,muld jne) Karjatamise tähtsus Tänu karjatamisele moodustub vähem kulu,tallamine hävitab aittab kaasa kulu hävinemisele Tänu karajatamisele tekivad mättad,mis on putukate faunale uueks elupaigaks Kariloomad takistavad roo levikut Loomad takistavad põõsaste ja puude levimist Looduskaitse Rannaniidud on looduskaitse all Eesmärk on kaitsta taime ja looma liike. Kõige tähtsamad on II ja III kategoorialiigid nt käokeel, balti sõrmkäpp,künnapuu jne Keelatud on jahipidamine,rajada uut veekogu.
mägedes. Probleemiks: * muldade väljakurnamine; * vee- ja tuuleerosioon. Pruunmullad TAIMESTIK · Tiheda inimasustuse tõttu on maakasutus intensiivne. · Kunagi kasvanud lehtmetsade asemel levib tänapäeval enamasti tihe torkivaleheline võsa. · Looduslikud metsad hävisid peamiselt ulatusliku karjakasvatuse või metsapõlengute tagajärjel. · Kui karjatamisele ja põlengutele piir panna, muutuksid need hõredateks tammemetsadeks. · Kuna vööndi pindala on suhteliselt väike ja ruumiliselt killustatud, siis esineb rohkesti haruldasi ja piiratud levikuga liike. · Paljud taimed taluvad hästi põuda. MAKJA valdavalt igihaljas Maasikapuu Kadakas Iilekstamm Puis-eerika GARIIG lisandub heitlehiseid taimi Mürt Värvitamm Salvei
Metsatüübid atlases Meil õpitud -- Atlases Nõmmemetsad -- Luitemännikud Laanemetsad -- Laanekuusikud Loometsad -- Lookuusikud Salumetsad -- Salu leht-, okasmetsad Soo/soostunud metsad -- Rabamännikud Lodumetsad -- Lodumetsad II Niit 1) Puisniit Liigirikkaimad niidud(70 liiki 1 ruutmeeter), säilivad tänu inimesele, 2) Looniit õhuke muld (alla 30cm), liigirikas aga kuivab suve lõpus ning läheb pruuniks, säilib tänu karjatamisele, muidu muutuksid kadastikeks/sarapikeks. 3) Pärisaruniit rohumaa, moreen/viirsavi tasandikel, gleistunud muldadel, kõige laialdasema levikuga Eestis, 4) Lamminiit Jõgede üleujutus aladel olevad, üleujutus kannab toiteaineterikkaid setteid. 5) Rannaniit Taimestik vööndiline, soolalembelised taimed 6) Rannaroostikud Levivad pmst vee sees, gleimullad, tavaliselt kasvab pilliroog.
NIIDUD Niit Elukooslus, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed ja mis enamasti on tekkinud ning säilivad tänu niitmisele või karjatamisele. Avatud maastik, kus ei ole enamasti puid ega põõsaid. Elutingimused niidul: palju valgust, tuulisem kui metsas, sademed mõjuvad karmimalt, loomadel vähem elupaiku, temperatuuri kõikumine, huumusrikas muld, sage niitmine ja tallamine, tugev kamar Tüüpilisi niite võib näha looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Virtsu lähedal Laelatul. Primaarsed ja sekundaarsed niidud PRIMAARSED Rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese osaluseta. Rannaniidud, lamminiidud, looniidud. SEKUNDAARSED
vähenemine. Lisaks kahaneb rannamaastike esteetiline väärtus. Nende negatiivsete nähtuste leviku tõkestamiseks on vaja kiiresti leida võimalusi ja vahendeid rannaalade majandamise jätkamiseks. Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks
8-12 aastat. Läbilöövus karjamaasegudes on esimestel Kestvus: aastatel nõrk, soodsates kasvutingimustes võib hiljem valitsevaks kujuneda. Harilik aruhein Harilik aruhein ( Festuca pratensis Huds. ) ,,ARNI" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1993. aastal Sorditüüp: Intensiivsort, 70-120 cm kõrgune pealishein Kasutus: Põldhein ja kultuurniidul heina ja silo valmistamiseks, võimaldab kolmekordset niitmist, karjatamisele üsna vastupidav Mullastik: Kaua püsib rohukamaras parasniisketel ja niisketel huumusrikastel mittehappelistel mineraalmuldadel. Keskmiselt ja hästilagunenud turvasmuldadel püsib niitelise kasutamise korral lühemat aega kui timut. Huumusvaestel happelistel muldadel ja kuivadel kasvukohtadel areneb nõrgalt ja langeb kiiresti rohukamarast välja. Vältida põlde, kus pinnavesi püsib pikka aega ja võib tekkida jääkiht Külvisenorm: Puhaskülvis 33 ja segukülvides 6-14 kg/ha
Rannaniitude kinnikasvamise tulemuseks on nii meie halofiilse floora kui ka rannikukoosluste mitmekesisuse kiire vähenemine. 6.3 Kaitse Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored
mis on omamoodi rekord meiega sarnaste looduslike tingimustega maade seas. Kuid selliste loodusrikkuste säilimine vajab pidevat hooldamist (Natura2000, rannaniidud). Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks
niites. (PKÜ 2012). Joonis 1. Näide lamminiidust. Rannaniidud Karjatamine on rannaniitude peamine kasutusviis, Õigesti kasutatuna on rannaniidud oma rikkaliku söödataimede produktsiooniga heaks looduslikuks karjamaaks. Kariloomad mõjutavad rannataimestikku paljakssöömise, tallamise, kulutamise ja laigutise väetamisega (sõnnik, uriin). Need mõjutused stimuleerivad taimeproduktsiooni ning rohu juurdekasv saab jätkuda hilissügiseni. Tänu karjatamisele moodustub kulu väga vähesel hulgal, samal ajal aitab tallamine ja segamine kaasa ka kulu kiiremale lagunemisele. Kui karjatuskoormus on piisavalt suur, säilib ala liigirikkus. Taimedest paljaks trambitud alad loovad konkurentsinõrkadele taimedele võimaluse end sisse seada. Roostik, st. pilliroo ja kõrkjate vöö hoitakse madalana. Väljauhutud adru ja muu heitmaterjal trambitakse katki ja laotatakse laiali. Loomade tallamise tagajärjel toimub ka teatud maaerosioon. Kõrgvesi
kärbitakse neid liike 10-12 korda suve jooksul. Mõne aasta pärast väärtuslikud liigid kaovad taimikust. Vähemväärtuslikud liigid jäävad puutumata, neid tallatakse ja roojatakse. Haigused võivad levida. Osa neist liikidest oleks noorelt söödavad, aga võetakse ikka paremaid liike, vananedes muutuvad kõlbmatuks. Kopliviisiline karjamaa kasutamine Karjamaa jaotatakse kopliteks(osadeks) - neid kopleid karjatatakse vastavalt rohu kasvule. Mõnepäevasele karjatamisele järgneb pikem vaheaeg(20-30 päeva taimedele kasvamiseks). Karjatatav ala on piiratud ja loomi sunnitakse sööma ka vähemsöödavaid liike ja seetõttu nad ei levi nii ulatuslikult. Järgmisel karjatamisringil on nad noored ja jälle söödavad. Võrreldes kopliviisilist ja vabakarjatamist on rohusaak 30-50% suurem ja loomakasvatuslik produktiivsus 25-35% suurem. Portsjonviisiline karjatamine Karjatamist alustatakse laudast kaugemalt, tehakse püsielektrikarjused osade eristamiseks
Püsivus. Karjatamine; lammaste pidamine- söövad noori kadakaid. veised. Raiumine. Roo niitmine. Loomad tallavad pilliroo risoomistiku katki – roo vohamine väiksem. *Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks
-lühiajaline karjamaa -40-50 % -pikaajaline karjamaa -70-100% -pikaajaline niit -50-75% -kogus, mille võrra suurendatakse lisa puhaskülvinorm + lisa = täiskülvinorm Karjamaad Planeerimine: -karjamaarohi on madala omahinna ja väikese tööjõukuluga toodetud sööt -lüpsikarja saab karjatada 140-150 päeva (ööpäevaringselt 115-120 päeva) -üleminek ööpäevaringsele karjatamisele 7. 10. päeval -mullikaid saab karjatada 170-180 päeva -päevas peaks lehm saama vähemalt 50 kg rohtu, s.o. 6-7 t aastas -karjamaarohu osatähtsus söödaratsioonis võiks olla järgmine: -mai 65-70%; -juuni 90%; -juuli 85%; -august 80%; -september 60-70%; -oktoober (-ilm!) -karjatamisperioodil peaks lehma piimatoodang karjamaarohu arvelt olema 12-14 kg päevas, sellest kõrgema toodangu puhul lisatakse ratsiooni jõusööta
1997; Pärtel & Zobel, 1999; Stevens & Carson, 1999). Karjatamine algas luhtadel varem kui niitmine, tõenäoliselt juba 3000-4000 aastat tagasi. Luhatingimustes on karjatamise mehhaaniline mõju väga tugev. Karjatamise suhtes tundlikud taimeliigid hävivad, tolerantsed liigid aga jäävad püsima. Niitmise ja karjatamise tulemusena suureneb luhtade taimkattes kõrreliste ja tarnade osatähtsus (Pork, 1964). Raskete heinakoristusmasinate mõju on toimelt sarnane karjatamisele. Eriti tugevalt mõjutavad masinad märjemaid luhaalasid. Traktori rattajälgedes on märgata tarnade ja väärtuslike heintaimede vähenemist. Seal levivad seemneliselt paljunevad lehtrohud. Rohustu hõrenemine, madal kasv ja liigilise koosseisu muutus on märgatav veel 3-4 aastat peale traktori sõitmist. Kuivematel luhtadel on masinate mõju väiksem kuid paljudel neist on traktorijäljed märgatavad veel mitmelgi aastal. Eriti tugev on masinate mõju heinaveoteede ja
mitmekesisus, spetsiifiline selgrootute fauna; · Olnud majanduslik tähtsus rannakarjamaadena, niitmist oli harva (kivid!); · Esteetiline ja rekreatiivne väärtus; · Pärandkooslused. Kariloomad mõjutavad rannataimestikku paljakssöömise, tallamise, kulutamise ja laigutise väetamisega (sõnnik, uriin). Need mõjutused stimuleerivad taimeproduktsiooni ning rohu juurdekasv saab jätkuda hilissügiseni. Tänu karjatamisele moodustub kulu väga vähesel hulgal, samal ajal aitab tallamine ja segamine kaasa ka kulu kiiremale lagunemisele. Kui karjatuskoormus on piisavalt suur, säilib ala liigirikkus. Taimedest paljaks trambitud alad loovad konkurentsinõrkadele taimedele võimaluse end sisse seada. Roostik, st. pilliroo ja kõrkjate vöö hoitakse madalana. Väljauhutud adru ja muu heitmaterjal trambitakse katki ja laotatakse laiali. Loomade tallamise tagajärjel toimub ka teatud maaerosioon. Kõrgvesi kannab ära
annaabi.ee 
