ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3-6 nädala vanuselt, kui sarvealged on pähklisuurused ( 1-1,5 cm). 30. Karjakontroll ja jõudluskontrolli arvestus. Selleks, et saaks teostada aretustööd, tuleb koguda teatud andmed loomade kohta. Seepärast tuleb kõik vajalikud andmed registreerida vastavates algarvestusdokumentides. Karjakontrollialased dokumente säilitatakse, olenevalt neis sisalduvast informatsioonist, 5.a., 10.a. või alaliselt. Karjakontrolli andmete ja kontroll-lüpsi tulemuste alusel teostatakse veiste jõudluskontrolli, mis on reguleeritud Tõuaretuse Seadusega Jõudluskontrolli andmete alusel arvutatakse veiste jõudlusnäitajad ja aretusväärtus. Jõudluskontrolli andmed on aluseks loomatoetuste jagamisel. JÕudluskontrolli ja
sünni- või karjatoomise kuupäev; märgistamine, andmed looma põlvnemise s.t esivanemate kohta kolme põlvkonna kestel; lehmade ja lehmikute seemendamise ajad, millise pulli spermaga, mitu korda seemendati; lehma poegimise aeg, vasika sugu, sünnimass; lehmade piimatoodang, piimarasva- ja valgusisaldus ja toodang laktatsioonide järgi ja eluaja, lehma karjast väljaviimise aeg ja põhjused; karjakontrolli andmed kajastavad ka karja ajalugu, söötade kasutamist ja kulu jt näitajaid. Karjakontrollialased dokumente säilitatakse, olenevalt neis sisalduvast informatsioonist, 5.a., 10.a. või alaliselt. Alalisele säilitamisele kuuluvad need dokumendid, mis sisaldavad informatsiooni loomade põlvnemise ja aretusväärtuse kohta. Karjakontrolli teostab ja andmete õigsuse eest vastutab atesteeritud kontrollassistent (A meetod) või looma omanik või tema poolt volitatud isik (B meetod). Tulevikus jaotatakse kõik tootjad A- ja B- kontrolli taludeks. Aretuskarjades saab olema kohustuslik A-
t esivanemate kohta kolme põlvkonna kestel; lehmade ja lehmikute seemendamise ajad, millise pulli spermaga, mitu korda seemendati; lehma poegimise aeg, vasika sugu, sünnimass; lehmade piimatoodang, piimarasva- ja valgusisaldus ja toodang laktatsioonide järgi ja eluaja, lehma karjast väljaviimise aeg ja põhjused; karjakontrolli andmed kajastavad ka karja ajalugu, söötade kasutamist ja kulu jt näitajaid. Karjakontrollialased dokumente säilitatakse, olenevalt neis sisalduvast informatsioonist, 5.a., 10.a. või alaliselt. Alalisele säilitamisele kuuluvad need dokumendid, mis sisaldavad informatsiooni loomade põlvnemise ja aretusväärtuse kohta. Karjakontrolli teostab ja andmete õigsuse eest vastutab atesteeritud kontrollassistent (A meetod) või looma omanik või tema poolt volitatud isik (B meetod). Tulevikus jaotatakse kõik tootjad A- ja B- kontrolli taludeks. Aretuskarjades saab olema kohustuslik A-
t esivanemate kohta kolme põlvkonna kestel; · lehmade ja lehmikute seemendamise ajad, millise pulli spermaga, mitu korda seemendati; · lehma poegimise aeg, vasika sugu, sünnimass; · lehmade piimatoodang, piimarasva- ja valgusisaldus ja -toodang laktatsioonide järgi ja eluaja kohta; · lehma karjast väljaviimise aeg ja põhjused; · karjakontrolli andmed kajastavad ka karja ajalugu, söötade kasutamist ja kulu jt näitajaid. Karjakontrollialased dokumente säilitatakse, olenevalt neis sisalduvast informatsioonist, 5.a., 10.a. või alaliselt. Alalisele säilitamisele kuuluvad need dokumendid, mis sisaldavad informatsiooni loomade põlvnemise ja aretusväärtuse kohta. Karjakontrolli teostab ja andmete õigsuse eest vastutab atesteeritud kontrollassistent (A meetod) või looma omanik või tema poolt volitatud isik (B meetod). Tulevikus jaotatakse kõik tootjad A- ja B- kontrolli taludeks. Aretuskarjades saab olema
annaabi.ee 
