Varased põlluharijad ja karjakasvatajad Uued oskused Kivi lihvimine Kivisse augu puurimine Savinõude valmistamine (VIII at eKr) Niidinööri valmistamine Kanga kudumine Põlluharimine Sai alguse juhuslikult inimene sai aru, et mulda langenud seemnest kasvab uus taim Maa kobestamine Leiutati kõblas Karjakasvatus Arenes välja küttimisest liigne jahisaak säilitati elusalt Õpiti loomakarju tarandikku ajama Esimesed kodulimad lambad, kitsed, hiljem lisandusid sead ja veised Viimaseid õpiti kasutama künniloomadena Muutused Enam ei sõltutud loodusest Vähenes varane suremus ja pikenes eluiga rahvaarvu kasv Inimene muutus paikseks Vainmad teadaolevad asulad Jeeriko Palestiinas, Çatal Hüyük VäikeAasias Jeeriko Çatal Hüyük Uskumused Austati loodusjõude nendest sõltus saagikus...
Referaat Muinasaeg Sisukord 1. Inimkonna ajaloo algus.........................................................................................................................................3 2. Muistsed kütid ja korilased...................................................................................................................................3 3. Varajased põlluharijad ja karjakasvatajad.............................................................................................................3 4. Kujuneb klassiühiskond .......................................................................................................................................4 5. Muinasaeg Eestis...................................................................................................................................................4
Kütid, kalastajad ja korilased · kõige pikemat aega küttimine ja kalapüük · näljast aitasid välja marjad, seened, pähklid jne. · tunti hästi taimi, loomi ja linde · usuti hingedesse · esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile · kunst skemaatiline · pisiskulptuurid · laialt levinud väiksed naisfiguurid.(Willendorfi veenus) · algul määrati sugulust naisliini mööda · hakati tehtama koopamaale ( Lascaux ja Altamira) Maaharijad ja karjakasvatajad · üleminek viljelusmajandusele · ei sõltutud nii suurel määral enam loodusest · näljahädad harvenesid · vähenes suremus · pikenes eluiga · jäädi paikseks · eluasemeks pidevalt kasutatav maja · tingimused polnud võrdväärsed · arenes käsitöö · hakati valmistama suuremaid lihvitud kivist esemeid ning õpiti kivi puurima · jõudude kultus endise loomade-lindude kummardamise asemel · kunstis domineeris geomeetriline ornamentika
PÕLLUMAJANDUSE ARENG Autor: Laura-Marie Õun KARJAKASVATUS Loomi peeti väljas kus nad pidid ise sööki otsima. Lehmad andsid 3-5 liitrit piima (nüüd u 25 liitrit) Talupojad ei pööranud tõuaretusele tähelepanu ja sellepärast olid loomad väiksemad kui praegu. Alpides pidid karjakasvatajad järjest kõrgemale mägedesse minema, sest endised karjamaad hariti üles. MAAVILJELUS Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis, oder, kaer, hirss. Keskajal ei tuntud veel kartulit. Maaviljeluse areng oli seotud rahvaarvu kasvuga. Enim levinud aedviljad olid kapsas, naeris, peet, rõigas, porgand, sibul ja kõrvits. Suur tähtsus oli kaunviljadel: hernestel, ubadel ja läätsedel. Puuviljadest: õunu, pirne, kirsse ja ploome.
Ngorongoro . Karina Noor ja Viktoria Plemakova 7a. klass *1940. aastal otsustas Tansaania valitsus rajada Serengeti rahvuspargi. *Eesmärgiks oli omapärase looduse kaitsmine. *Rahvuspark avati 1951. aastal. *Rahvuspargi ühest osast moodustati Ngorongoro looduskaitseala. *Sellel territooriumil on Ngorongoro vulkaan, mille kõrgus on 2286 meetrit. *Ngorongoro vulkaan ei ole aktiivne. *Teadlaste arvates oli viimast korda vulkaan aktiivne mitte vähem kui 10 000 aastat tagasi. *Vulkaanil on avar kaldeera mõõtmetega umbes 15 korda 22 kilomeetrit, kaldeera sügavus on 610 meetrit. *Seal elab väga palju erinevaid loomi : ninasarvikud, lõvid, tiigrid, elevandid, igasugused sõralised, leopardid, isegi jõehobud. Puuduvad kaelkirjakud,kellele ei sobi mägine maa. Kokku on seal umbes 75 000 metsikut looma. *Ngorongro looduskaitsealal on ühe omapärase väärika ja uhke hõimumasaide kodu ka tänapäeva...
Muinasaja põlluharimine Alepõllundus ja Põlispõllundus Neoliitikumis ehk nooremas kiviajas toimus inimkonna arengus murrang algas üleminek viljelusmajandusele(põlluharimisele ja karjakasvatusele; seda nimetatakse ka neoliitiliseks revolutsiooniks). Tänu sellele vähenesid näljahädad ja suremus, pikenes eluiga ning kasvas inimeste arvukus. Põlluharimine tingis paikse eluviisi sinna, kus oli hea muld, seega jäid soised piirkonand asustamata. Aja jooksul jagunes ka tööjaotus (põlluharijad ja karjakasvatajad) Pronksiajal võeti kasutusele ader, mis muutis põllu kündmise märksa lihtsamaks. Aletamise puhul raiuti rajataval põllul kasvavad puistaimed ning need põletati, puidust saadav tuhk oli väetiseks. Põldu kasutati 2-5 aastat. Peale kasutamist jäeti ala sööti, kuni uus mets peale kasvas. Aletamiseks sobivad happelised mullad, kus tuhk annab väetisena suuremat efekti. Ja lisaks on paremad savi...
MASAID Masaid elavad edela-Kenyas ja kirde-Tansaanias. Nende koguarv on u 900 000. Kutsuvad endid maarahvaks(ma maa, sai rahvas) Karjakasvatajad, elatuvad peamiselt veistest ja viimastel aastakümnetel ka turismist. Oluliseks peetakse lapsi ja karja, kohtumisel küsitakse, kuidas läheb lastel ja karjal. Rikas on mees, kel on palju lapsi ja lehmi. Kariloomad on olulised ka usundis, jumal(Engai) olla määranud kõik veised masaidele. Piim on samuti oluline, kui piima ei ole juuakse lehma verd(lehma ei tapeta). Uriini kasutatakse arstimiks, sõnnikut maja(manyata) ehitamiseks. Lehmi tapetakse ainult erilistel puhkudel, näiteks pulmade ajal. Masaid on mitmenaisepidajad ja mitmemehepidajad. Kui üks mees tuleb teisele külla, siis komme nõuab, et peremees pakub oma külalisele oma voodit ja naine otsustab, kellega magab. Naine teeb kõik kodutööd ära alustades majaehitamisest lõpetades söögivalmistamisega. Mehed istuvad samal ajal manyatades lõk...
INDIA Riiklus ja ühiskond Reivo Keng 2011 India Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Induse tsivilisatsioon Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel eKr III aastatuhandel eKr tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon Linnad koondusid lossi ümber, kus olid ka mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartarid. Kaubandussidemed ulatusid Mesopotaamiani U 1700 a eKr Induse tsivilisatsioon langes Suurimad linnad Harappa ja Mohedzo Daro Piltkirjamärgiga pitsat Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Kuid see, kui palju neid sel hiiglaslikul maal tegelikult on, pole teada. Tatari keel kuulub turgi keelehõimkonda. Selles hõimkonnas on ka aserbaidžaani, baškiiri, jakuudi, kasahhi, kirgiisi, nogai, turkmeeni, tõva, türgi ja usbeki keel. Mõningad neist keeltest on sedavõrd sarnased, et kõnelejad võivad mingil määral üksteisest aru saada. Turgi keele kõnelejaid on maailmas miljoneid. Rahva traditsioonid Kunagi olid tatarlased jahimehed ja karjakasvatajad. Ka tänapäeval kuulub traditsioonilisse tatari kööki ohtrasti lihatoite. Üks neist on paljude tatari perede lemmikroog beleš. Tavaliselt valmistatakse see pirukana, mille täidiseks on kartulid, liha, sibulad ja maitseained. Tatari rahvuslikest pühadest küllap vist vanim ja kuulsaim on sabantui. See põhineb paganlikul taval, mille raames ühiselt palvetatakse ning tuuakse päikesejumalale ja esivanemate vaimudele ohvreid.
Korrapärane põhiplaan Tänavad, teed paralleelsed Linnad Käsitöö, kaubandus Kindlustatud sadamad Sidemed läänenaabritega Eluiga ~ 1000 aastat Üleujutused Maavärinad Sissetungid Mohendžo Daro tänapäeval Aarjalased Loodest Indiasse Indoeuroopa keel Hindude esivanemad Kujunes sanskriti keel Tänapäeva kirjakeel Veedad - ühiskonnakorraldus Aarjalaste ühiskonnakorraldus Karjakasvatajad hiljem põlluharijad Riis Elati kogukondadena Ühiskoosolekud Kastikord Tekkis brahmanismi ajal Ühiskonnaliikmete jagunemine Braahmanid Kšatrijad Vaišjad Šuudrad Paariad Braahmanid Preestrid loodud Brahma huultest võivad kõneleda jumalate nimel Ülesandeks kontrollida uskumuste ja seaduste täitmist Kšatrijad Loodud Brahma kätest. Peasõdalane oli kuningas ehk radža
Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Sellel maal elavad... · 14%tutsisid karjakasvatajad, jõukad · 85% hutusid viljakasvatajad, keskklass · 1% tvaasidd jahimehed, vaesed * Pärinevad bantudest. Miks ei saa nad oma vahel läbi? ·Belgial mandaat valitseda Rwandas, mis tegi algused tutside valitsusele. · 1930 hakati väljastama ID-kaarte(parameetrid) ·1950 hakati tutsi-sõbralikku poliitikat hutude toetamiseks muutma. ·1959 aastal oli kodusõda ·Tutsid põgenesid naaberriikidesse. 135 000 tutsit. Pinged · 1905
Milline võinuks olla Eesti kuningriik? Palju on filosofeeritud teema üle, kas Eestil oleks olnud võimalus olla iseseisev kuningriik ja milline see kuningriik oleks olnud. Maailmast on palju näiteid kuningriigi kujunemiseks, kui ka monarhia lõppemistest. Eestlaste teadaolev ajalugu algab IX aastatuhandel eKr, kus esimesed elumärgid on Sindi jõe äärest Pulli külast. Eestlased on olnud ajaloolise kujunemise järgus kuni muinasaja lõpuni nii maaharijad, karjakasvatajad, kalurid, käsitöölised ja kaupmehed. Eestlasi on peetud alati harimatuks talurahvaks. Eesti Kuningriigiks? See võimalus oleks meil olnud Jüriöö ülestõusu ajal, kus Eestlased osutasid head vastupanu ja valisid enda seast neli kuningat. Kuid miks neli? Eestlastel polnud üksmeelt, polnud teadmisi ja kogemusi. Sooviti võimu ja seeläbi ennast kehtestada, sest leiti mida rohkem, seda rohkem on teadmisi ja tarkust. Kuid nad hukati vandenõu läbi ja Eesti ei sa...
Rwanda genotsiid 6.aprill – 18.juuli 1994.a Eda Türi ja Madli Maasikas 12.reaal 2014 Rwanda (üldiselt riigi asukohast, olustikust ja ajaloost) Rwanda Vabariik asub Kesk-Aafrikas ekvaatori lähedal Pindala: 26 333 km² Rahvaarv: 9,9 miljonit inimest Iseseisvus 1. juuli 1962 Rahvused (hutud, tutsid) Tvaad - jahimehed Tutsid – karjakasvatajad, madalam klass Hutud – põlluharijad, kõrgem klass Hutud võidi edutada tutsideks ja tutsid võidi degradeerida hutudeks. Erilise teene eest kuningale võidi ka tvaa tõsta tutsiks. Tutsid, tvaad ja hutud pärinevad erinevatelt aladelt ja omavad isesuguseid väliseid tunnuseid. 1885 jagati Rwanda (Ruanda-Urundi nime all) Saksamaale. Algas hutude ja tutside rassiline eristamine. 1916 langes Ruanda-Urundi Belgia võimu alla
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Eestlaste muistne vabadusvõitlus sai alguse 1208. aastal, mil Saksa ristisõdijad jõudsid Eestisse ning lõppes aastal 1227, kui sakslased vallutasin Saaremaa. Kuna vaenlase jaoks oli see sõda ristiusu levitamiseks, pidasid mõlemad pooled ristiusu vastuvõtmist alistumise märgiks. Eestlase jaoks lõppes see sõda kaotusega. Kuid mis põhjustas eeslaste lüüa saamist võõrvägede käest? Esiteks oli ristisõdijatel katoliku kiriku toetus, kuna sõja eesmärgiks oli ristiusu levitamine. Paavst lubas sõdimise eest anda andeks kõik patud. Näiteks kui mõni inimene oli saanud hakkama mõne kuriteoga, siis saadeti ta sõtta ning selle eest pidi ta oma pattudest vabaks saama. Paljud astusid ka rüütlite ridadesse, et sel viisil kiiresti rikastuda. Allutanud enda alla maad, võeti sealt kaasa suured rikkused. Samuti oli katoliku kirik tol ajal Lääne- Euroopa tähtsaim poliitiline jõud. Kui tänapäeval valitseb riik...
Ungari keel Eellased alustasid rännet Doonau jõe äärde. Seda keelt rääkiv rahvas on soome-ugri kõige laiem. Keelt räägib 14 000 000 inimest. Permi keeled Eellased jäid paigale, hõimud nihkusid. Komi keel Keelt räägib veidi alla poole miljoni inimese. Eellased liikusid Uurali lähistel veidi põhja poole. Udmurdi keel Keelt kõneleb üle poole miljoni inimese. Volga keeled Volga jõe kallastel asuvad keeled, udmurtidest edela suunas. Eellased olid karjakasvatajad ja kultuuriliselt arengult permi keelte kõnelejatest ees. Mari keel Volga idakaldale jäänud inimesed. Seda keelt räägib umbes 600 000 inimest. Mordva keel Volga läänekaldale jäänud inimesed. Keel jaguneb kaheks: ersa ja moksa. Mordva keele kõnelejaid on umbes 775 000. Saami murded Saamide rassilised omadused on teistest soome-ugri hõimudest veidi erinevad. Mingi tundmatu arktiline rahvas on sulandunud saami keelt kõneleva rahva hulka.
........................................................................11 Kokkuvõte .............................................................................................12 Kasutatud allikad....................................................................................13 2 Sissejuhatus Kõrbed on hõredasti asustatud alad. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Peamiseks koduloomaks on kaamel, kellelt saadakse piima ja liha. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Rikkuse aluseks on must kuld nafta, tänu millele on ettevõtlik kõrberahvas lühikese ajaga üles ehitanud moodsa riigi. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbestumine. Kõrbe põliselanikud on hästi kohanenud kuivuse ja kuumusega
Tsivilisatsiooni tekkimine Algsete tsivilissatsioonide esmaseid märke on leitud juba 3. Aastatuhanedst eKr.Esimeste tsivilisatsioonide tekkimise eelduseks oli küttimise ja koriluse asemel viljelusmajandus,kuna küttimise ja korilusega toidab ära vaid vähesed ,kuid karjakasvatuse ja pölluharimisega tegeledes ei pea kõik ühiskonna inimesed tegelema toidu varumisega vaid saavad tegeleda ka keele ja kultuuriga jne. Tsivilisatsiooni tekke eelduseks on see,et on tekkinud ühiskonnamudel kus kõik ei tegele toidu hankimisega,vaid on ühiskondlik tööjaotus,st. Et on inimesed kes tegelevad karjakasvatuse ja põlluharimisega ning on inimesed kes juhivad riiki,suhtlevad jumalatega,tegelevad kirja- ja käsitööga. Kõige eeldusex oli et toidu tootjad pidid suutma toota rohkem toitu kui nad ise vajasid. Tsivilisatsiooni tekkimise kohta on ka mitmeid teooriaid 1.Elanikkond allus vabatahtlikult ülemkihile kes tegeles al...
Muistne vabadusvõitlus kestis 1208-1227. aastani. Eestlased olid võitluses väga tublid ja pidasid vastu ligi 20 aastat, kui näiteks Eesti lõunanaabrid vallutati palju lühema aja jooksul. Põhjuseid, miks Eesti muistse vabadusvõitluses lüüa sai, on mitmeid. Peamiseks põhjuseks oli see, et vaenlastel oli suur armeeline ülekaal. Ristisõdijate armees olid elukutselised sõjamehed. Eestlased polnud eriti suur vallutaja rahvas. Enamus meie rahvast olid põlluharijad ja karjakasvatajad. Vaenlaste kasutada oli kõige moodsam sõjatehnika. Eestlastel niisugust varustust polnud, sest naaberrahvastega võrreldes oli neil piisavalt hea varustus. Ma arvan, et kui eestlased oleksid olnud sarnase suurusega rahvas nagu sakslased ja kasutada oleks olnud kõige moodsam varustus, siis poleks sakslased võitnud. Eestlased oskasid hästi ära kasutada enda loodust. Lüüa sai Eesti ka sellepärast, sest ta pidi võitlema mitmel rindel korraga. Lõunast tulid sakslased.
1. Homo sapiens sapiens on praegusel ajal elav inimene, kes tekkis XX sajandil ehk lähiajalood perioodi alguses. (Nad ei surnud välja.) Nendertallased inimlaste allik, kes elas viimasel jää- ajal ja surid välja u. 30 000 a. Tagasi. 2. Muistsed inimesed elasid koos sugulaste gruppidena ehk sugukondadena. Ühte sugukonda kuulus tavaliselt mitukümmend liiget. Mitu omavahel suguluses olevat ja lähestikku elavat sugukonda moodustasid hõimu. Hõimul olid ühised kombed ja ühine keel. Aja jooksul inime- sed õppisid ise valmistama üha täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu. Nii valmisid oda- ja noo- leotsad ning pihukirved. Kõige oluline oli vibu leiutamine, see tegi võimalikuks tabada jahiloomi kaugelt. Meeste ja naiste tööd olid erinevad, mehed käisid jahil. Naised aga hoidsid kodu korras ja kasvatasid lapsi + tegelesid korilusega ja valmistasid toitu. 3. Umbes VIII aastatuhandel eKr õppisid inimesed valmistama juba ka savinõusid samal ajal t...
küsimuses. Kuna primaarseid tsivilisatsioone võib piiritleda mitme eri tunnusega on märkimisväärne, et kõigis viies peamises tunnusjoones avaldub inimühiskonna senisest suurem organiseeritus ning, et varane tsivilisatsioon ja riik on lahutamatult seotud. Peamisi tunnusjooni on viis: viljelusmajandus on koriluse ja küttimise tahaplaanile tõuganud ning tsivilisatsiooni ühiskonna moodustavad põlluharijad ning karjakasvatajad. Ühiskond on varaliselt kihistunud. Ühiskond on organiseeritud mistõttu on välja kujunenud riikluse alged. Väga oluline tunnusjoon on ka kirja olemasolu, mis võimaldas riikliku korralduse. Viimaseks tunnusjooneks on see, et kindlustatus toiduga lõi eeldused mitmekesiseks vaimseteks tegevusteks, mis omakorda rikastus tänu kirja olemasolule. Algselt valitses põlluharijate ja viljakasvatejate kogukondades enam-vähem
30 lõuna- lähistroopilises ja parasvöötmes Kõrbete jaoks on tüüpilised ·Kõrbetaimede kohastumised: ·Nomaadid - rändava eluviisiga ja põhjalaiust ·Kliima väga kuiv ja tugevalt mandriline soolajärved ·Sügavale ulatuvad juured või karjakasvatajad mandrite sisealadel ·Sademeid alla 200 mm/a Niilus, Niger, Tigris, Eufrat, pindmine juurestik ·Kasvatatakse kaameleid, lambaid, ·Temperatuur võib päeval olla umbes 50 Murray, Darling ·Lihavad varred hobuseid
Lindudest on levinumad veel marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead, vööloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. Inimtegevus & keskkonnaprobleemid Kiire rahvastikukasv Suured linnad Karjakasvatajad Kuival aastaajal veepuudus Mussoonvihmad
muistsetest kangelastest, maailma loomisest ja muust. Kõige tuntumaks sai eepos ,, Gilgames" Indoeurooplased tungisid väikeaasiasse ja sulasid vana põliselanikkonnaga. U 1700 a ekr. Sai üks indoeuroopa hõim oma võimu alla suure osa VäikeAasiast. Seda hõimu hakati nimetama hetiidi hõimuks ja nende rajatud riiki Hetiidi riigiks. Hetiidi riigi pealinn on Hattusa, mis asus VäikeAasia keskosas. Linna ümbritsesid tugevad müürid. Hetiidid olid enamasti karjakasvatajad ja põlluharijad . vähesed olid ka käsitöölised.
Lõuna-Aafrika võib rõõmu tunda mõõduka kliima üle, mis Kaplinna ümbruses Vahemere ilmastikku meenutab. Kuna LAV asub ekvaatorist lõuna pool, siis sealsed aastaajad on vastupidised Eesti aastaaegadele, seda on hea silmas pidada reisimisel. Kaplinnas on keskmine temperatuur jaanuaris 21 kraadi ja juulis 12 kraadi. Vihmaperiood kestab oktoobrist aprillikuuni. Kariloomade kasvatamine on suurim põllumajanduslik sektor LAV-is oma 13,8 miljoni pealise veisekarjaga ning 28,8 miljoni lambaga. Karjakasvatajad keskenduvad selliste tõugude aretamisele, mis on vastupidavad mitmekesisele kliimale ja halbadele keskkonnatingimustele. LAV on viie suurima avokaadode, greipide, mandariinide, ploomide, pirnide, viinamarjade ja jaanalindude toodete eksportija seas. Taimekasvatus moodustab 8% riigi koguekspordist. Suurimad ekspordiartiklid on vein, tsitrusviljad, suhkur, viinamarjad, mais, mida seal tuntakse Mart Mägi
Vana-Rooma 1. Iseloomustage Itaalia geograafilisi olusid ja võrrelge neid Kreekaga. Kaart! Itaalia oli Kreekaga võrreldes vähem mägine ja tasandikke oli rohkem, rannajoon polnud nii liigendatud, liikusid pigem maismaad mööda ja tegelesid peamiselt põlluharimisega. 2. Kes olid etruskid? Milline oli nende tähtsus Rooma ajaloos? Etruskid elasid Etruurias. Võtsid üle Kreeka tähestiku. Päritolu tundmatu. Said läbi kreeklaste ja foiniiklastega. Head meresõitjad ja kaupmehed. Tähtis ennustuskunst ja usk surmajärgsesse ellu. Edendasid linnaelu ja kaubandust. 3. Legendid ja lendlaused. Mida tähendasid, kuidas tekkisid? a) "Haned päästsid Rooma" - b) Legend Romulusest ja Remusest kaksikvennad visati emahundi hoole alla, kasvasid suureks, Romulus hakkas vennaga ehitama linna, siis aga tappis Remuse ja tema järgi pandi nimi Rooma. c) "Pyrrhose võit" edu saavutamine r...
KONTROLLTÖÖ nr1 Vana - Kreeka 1. Loetle varaste tsivilisatsioonide peamised tunnused.(5) 1) kirja kasutuselevõtt 2) riikluse kujunemine 3) ühiskonna selge ja varanduslik kihistumine 4) oli kujunenud tööjaotus (põlluharijad, käsitöölised, karjakasvatajad, preestrid jne) 5) mitmekesine vaimne tegevus ehk teaduse ja kirjanduse kujunemine 6) toimunud üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele ning enamasti hakatud metalli kasutama 2. Kellele ei laienenud Kreeka polistes kodanikuõigused? Nimetage 3 elanikkonna rühma. 1) naistele 2) orjadele 3) võõramaalastele (barbaritele) 3. Iseloomusta mõne lausega Kreeka polise elanikkonnakihtide seisundit ühiskonnas.
orgudes. Samal ajal leidus seal kive ja puitu, kulda, hõbedat ning rauda. Riigi pealinn oli Hattusa V-Aasia keskosas tänapäeva Türgi Anatoolias. Linna ümber olid tugevad müürid ja selle keskel kuningaloss. Kuningas juhtis sõjaväge ja korraldas riigiasju, aga pidi arvestama ülikutest nõukogu arvamusega. Riik koosnes pigem mitmest erinevast riigist hetiitide ülemvõimu all, kui ühtsest riigist. Pärast surma sai kuningast jumal. Enamus hetiite olid vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, väiksem osa tegeles käsitööga. Orjasid oli küllaltki palju. Hetiitide sõjaväe peajõu moodustasid hobukaarikud. Hetiidid leiutasid kodaratega ratta. Nendes oli kaks meest: üks juhtis ja teine võitles. Seda toetasid hästi treenitud jalamehed, kellel oli lühikesed kõverad mõõgad ja sõjakirved. Hetiitide kõrgaeg oli 1400 eKr, kui vallutati Süüria ja osa Mesopotamiast. Süürias põrgati kokku egiptlastega. 1286. a. eKr Kadesi lahing Ramses II ja Hattusili III vahel
Kõrbes on suhteliselt vähe suuri imetajaid, sest paljud pole võimelised varuma vett ega vastu panema kuumusele. Samuti on nad liiga suured, et varjuda päikese eest kivide alla või pinnasesse. Seevastu on seal palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke. Kõrbes elab ka kahepaikseid ja linde, suuremad loomad elavad poolkõrbetes.Veel elavad kõrbetes kaamelid, kõrberebane. Inimtegevus: Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad. Koos karjaga liiguvad nad värske rohu ja vee otsinguil ühest kohast teise. Kasvatatakse peamiselt lambaid, hobuseid ja kaameleid. Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada.Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus tihe.
Etnoloogia mõisted 1. Monogaamia – ainuabielu e üks indiviid on abielus vaid ühe indiviidiga 2. Polügaamia – kolme või enama indiviidi omavaheline abielu 3. Polügüünia – abielu vorm mille korral üks mees on abielus mitme naisega 4. Polüandria – vorm mille korral üks naine on abielus mitme mehega 5. Tuumperekond – perekond kus elvad vanemad ja nende lapsed 6. Suurpere – rühm lähedaste sugulaste perekondi, kes vanima pereisa juhtimisel elavad ja töötavad ühises majapidamises 7. Leviraat – abielumehe surma puhul abiellub lesega üks surnud mehe vendadest 8. Sororaat – leskmees abiellub oma surnud naise õega 9. Seeriaabielu – vorm kus mees ja naine elavad koos mitme järjestikkuse partneriga, a la 5 aastat abielus, siis võtavad uue 10. Patrilokaalne – abiellunud paar läheb elama mehe sugulaste jurde 11. Matrilokaalne – naise sugulaste juurde 12. Avunkulokaalne – peavad asuma elama mehe ema lähedale 13. Nata...
Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. Peremees-staatus /HMS: 50/. EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. Näide: Mägedega piiratud org. Selles orus elavad kõrvuti põlluharijad ja karjakasvatajad. Kui mõlemal läheb hästi, on kasumis, siis on kõik korras ega pole omavahelisi konflikte. Oletame, et ühel aastal jäävad karjakasvatajad miinusesse (haiguste tõttu), samal ajal põlluharijad on kasumis. Järgmiseks aastaks on mõlemad grupid ebavõrdsel tasemel. Karjakasvatajad on kitsikuses, põlluharijad plussis. Järgmistel aastatel läheb samamoodi edasi. Karjakasvatajate lapsed ei saa head haridust jne. Ebavõrdsus kandub ühest põlvest teise. Siinkohal räägitakse kihistumisest.
Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes asusid elama lagedale maastikule ning hakkasid kõndi-ma kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes sellisest olendist australopiteekus ehk lõunaahvlane (5-2 mln aastat tagasi), kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja ahvinimeste vahel. Australopiteekus on seega esimene hominiid (inimlane). Australopiteekuste luid on leitud vaidAafrikast. Nad olid alla 1,5 m pi-kad, nende aju oli ahvide omast veidi rohkem arenenud. Australopiteekused sõid taimetoidu kõrval ka liha (olid arvatavasti raipesööjad). Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas ühest australopiteekuste liigist Homo habilis ehkosavinimene, kes oskas valmistada lihtsaid kivist tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalseid umbes rusika-suurusi kive). Osavinimese saabumisega algas eelajalooline aeg (muinasaeg/ürgaeg). Inimese kujunemisliin jätkus Homo erectuste ehk sirginimes...
Varaan Sarvrästik on väga silmatorkava välimusega, tal on mõlema silma kohal püstine soomud nn sarv. Ta elutseb põhiliselt Sahara kõrbes Inimtegevus: Liibüa kõrbe alla jäävad Egiptus ja Liibüa, mis on suhteliselt hõredalt asustatud, väljaarvatud linnad. Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Koos karjaga liiguvad nad värske rohu ja vee otsinguil ühest kohast teise. Kasvatatakse peamiselt lambaid, hobuseid ja kaameleid (parasvöötme kõrbetes peamiselt kaksküürkaameleid). Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada. Oaasides, kus vett saab kasutada maade niisutamiseks, on asustus
Rannikul kõrgub rahvuspargiks muudetud Arguini pank, kus miljonid rändlinnud reisiväsimust puhkavad. Inimene ja keskkond Ligi 90% inimestest elab riigi lõunaosas,(tihedaim asustus on Senegali ääres kuni 50 inimest 1 km ²) kuna seal on viljakas maapind. Rahvastikust on 82% Lääne-Sahara araablased (ehk maurid), kes elavad hõimudena ja kõnelevad araabia keele murret assanijat; neist umbes 550 000 on kõrbe- ja poolkõrbealade ränd- ja poolrändeluviisiga karjakasvatajad. Lõunaosa piirialal elab vähesel määral neegrirahvaid (16%rahvastikust). Suuremat osa Mauritaania elanikest kutsutakse maurideks, kes on segu araablastest ja berberitest. Rahvastikust umbes 30% moodustavad Senegali kallastel elavad mustanahalised talupidajad. Pärast iseseisvumist on mõlema poole vahel ette tulnud pingeid ja konflikte. Majanduse põhiharud on karjakasvatus ja mäetööstus. Põllundus on võimalik ainult Senegali jõe ääres ja oaasides
Kammkeraamika kultuuri tõid sisserändajad idast ja kagust, savinõud kaunistatud mustritega; vajutatud kammitaolise esemega, inimesed olid soome-ugri päritolu. Ehitati nelinurkseid maju. Vene kirves umbes 3000 eKr2500 eKr jõudis Eestisse lõuna poolt uus kultuur, mis kasutas venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid. Surnud maeti külili kägarasse, kaasa pandi luuesemeid. Karjakasvatajad kitsed, lambad, veised, sead. Nöörjäljenditega savinõud. 5. Miks rajati esimesi asulaid just Pärnu jõe suudmesse? Inimesed elatusid peamiselt küttimisest ja korilusest. Sai kala püüda ja küttida vee äärde jooma tulevaid loomi. 6. Miks eestlaste nahavärv muutus aastatega heledamaks? Eestlased kohastusid. Seda mõjutasid mitmed geenid ning keskkonnategurid: kliima. 7. Mis muutused toimusid pronksi kasutuselevõtuga Eestis?
Aarjalased II aastatuhat Ekr tungisid Indiasse aarjalased (sankriti k arja sursugune, õilis). Aarjalaste püha raamat oli veeda, mis sisaldasid hümne ja muid usutekste. Kõige varasem on ,,Rigveda". Nendega kaasnenud keelest kujunes välja India kirjakeel sankriti keel. Kuna Hindustani ps osa jäi nendest hõivamata, kõneldakse seal tänapäevani kohaliku draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg ja võeti vastu foiniikia tähestikul põhinev kiri. Aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid nad võtsid omaks põlluharimise ja peamiseks põlluviljaks sai riis. Aarjalaste elu juhtisid kohalikud pealikud ehk radzad. Kastikord Indias on ühiskond jaotatud kastidesse (tuleneb portugali keelest casta sünnipära). Kastidesse sünnitakse ja seda ei ole võimalik vahetada. Juba arjaalased olid jaotatud 4 seisusesse e. varnasse (värvi järgi). Ühe ,,rigveda" hümni järgi tekkisid varnad jumala Purusa loovutamisel:
II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, kus kõneldakse draviidi keelt. 800 algas rauaaeg. võeti kasutusele foiniikia tähestikul põhinev kiri. pühade raamatute - veedade - abil saab ülevaate ühiskonnakorraldusest. hümnide ja usutekstide kogumik. "Rigveda"s on üle 1000 hümni (loodud II aastatuhandel). aarjalased olid karjakasvatajad, kuid said ka põlluharijateks, kasvatati riisi. pealik - radza. meeste üldkoosolekud. kastikuuluvus omandatakse sündides, ei saa vahetada. puutumatud on põliselanikud ja võõramaalased. braahmanid e. preestrid, ksatrijad e. sõjamehed, vaisjad e. põllud,karjad ja kaubandus, suudrad e. teenijad. VI saj. oli 16 aarjalaste riiki, oli kuningriike ja vabariike, lõpuks suuremad monarhistlikud riigid. esimene riik, mis hõlmas peaaegu kogu India, oli oma tipul III saj. kuningas Asoka ajal
• Olulisemad küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele Ühiskonna struktuur Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800- 500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: • a) Aristokraadid- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega. Ühiskonna struktuur • b) Lihtrahvas - vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, käsitöölised ja väikekaupmehed. • c) Orjad- vaesunud ja võlgade katteks orjusesse müüdud kehvikud, sõjavangid või orjaturgudelt ostetud välismaalased. Orjandus • Orje oli palju (sõltuvalt linnriigist kuni 80%), kes tegid ära suurema osa tootvast tööst. • Orjust peeti ühiskonnale vajalikuks ja normaalseks nähtuseks ning orje omasid sageli ka vaesemad inimesed. Orjandus • Orjade suur hulk ja nende massiline kasutamine tootmisprotsessis andis
vägivaldsemad, samas kui teised oli kuivõrd niivõrd rahumeelsed. 25)Hetiitidel oli külluses ehituskive, rohkesti puitu, rikkalikult hõbedat, vaske ja hinnatud rauda. 26)27)28)Hetiidi kuninga võim oli piiratud. Ta polnud ainuvalitseja nagu olid Mesopotaamia kuningad või Egiptuse vaaraod. Ta juhtis sõjaväge ja korraldas riigiasju, kuid pidi arvestama ülikutest koosneva nõukoguga. Enamik hetiite olid vabad põlluharijad ja karjakasvatajad. Käsitöölisi ja orje oli vähe.Hetiidi toetusid oma sõjalises võimsuses mitte palga- või ülikuarmeele, vaid vabadest kogukondlastest moodustatud sõjaväele. Armee peajõu moodustasid hobukaarikud, mis kaalusid vaid 5-10 kg ning olid seetõttu väga kiired. Peale vankrijuhi oli sellises kaarikus mõnikord ka kilbikandja. Jalavägi oli relvastatud kõverate mõõkade ja sõjakirvestega. Kõige tugevam oli riik Suppiluliuma ajal 1400 e.Kr. Suurem konflikt egiptlastega oli hettitidel 13.saj
Taimtoidulised imetajad: rohtlajänes, vöötorav, kaamel. Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger. Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid. Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas. Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad. Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad. Kõrbealadel elavad inimesed Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Koos karjaga liiguvad nad värske rohu ja vee otsinguil ühest kohast teise. Kasvatatakse peamiselt lambaid, hobuseid ja kaameleid (parasvöötme kõrbetes peamiselt kaksküürkaameleid). Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada.
looduslike ressursside pärast nagu maa, metsad, metsloomad, st see, millest sõltub toitumine. Kui uhel grupil õnnestub oma naabreid ära ajada või hävitada, siis on võitjatel kasutada rohkem maad, puid, kala, liha jne. sõda on anternatiiviks alatoitlusele, näljale, haigustele. .13.Antropoloogia hõlmab järgmisi teadusharusid: kultuur poliitika ajalugu geograafia 36: Mille poolest erinevad poolnomaadid täisnomaatidest täisnomaadid on peatoimsed karjakasvatajad,nad on rändkarjused, kes aasta ringi kolivad ringi oma elamutega ja aastaringselt karjatavad kodustatud loomi. poolnomaadid kasutavad karjakasvatuse kõrvalt ka muid elatusviise. nemad elavad osa aastast paikselt külades, mille lähedal asetsevad nende põllud. osa aastast rändavad nad oma loomadega ringi.
Samuti läbi voolavast Nigeri jõest on võimalik saada kalasid. c) Miks neid kultuure kasvatatakse? Mali on vaene riik, import on madal, seetõttu enamus toodangust läheb oma rahvale toiduks. Kala püütakse peamiselt Nigeri jõest ja selle lisajõgedest. Peamisteks majandusharudeks Malis on põllumajandus, karjakasvatus ja kalandus, kus on hõivatud 80% tööjõust. 10% riigi elanikest on ilma püsiva elukohata karjakasvatajad. See on nende elustiil, töö, et saada toitu piisavalt ja jääda ellu vaeses riigis.
Taimtoidulised imetajad: rohtlajänes, vöötorav, kaamel. Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger. Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid. Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas. Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad. Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad. Kõrbealadel elavad inimesed Kõrbealad on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Koos karjaga liiguvad nad värske rohu ja vee otsinguil ühest kohast teise. Kasvatatakse peamiselt lambaid, hobuseid ja kaameleid (parasvöötme kõrbetes peamiselt kaksküürkaameleid). Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega. Sellised elamud kaitsevad nii kuuma kui külma eest, neid on kerge kokku panna ja uues kohas jälle püstitada.
Sissejuhatus sotsioloogiasse - Ühtekuuluvustunne loodusega. Aiaviljelus (horticulturalism) - Ekstensiivne põllundus. Kasvatakse ühes kohas taimi kuni muld saab ära kurnatud, siis puhastatakse endale uus maalapp. - Ühele põllulapile istutatakse erinevaid taimi; taimede eest eriti ei hoolitseta. - Praegu esineb eelkõige troopilistes piirkondades. Karjakasvatajad (pastoralism) - Liigutakse karjaga ringi (nomaadid) või karjatatakse ühe koha peal. - Uhked, sõjakad Põllumajandus (agriculturalism) - Intensiivne põllundus. Elatakse kogu aeg ühe koha peal ja haritakse sama maalappi. - Tehakse palju tööd; põllumaa eest hoolitsemiseks rajatakse niisutussüsteeme, väetatakse. - Suur ebavõrdsus - Suur asutustihedus. - Spetsialiseerumine, tekivad sotsiaalsed grupid kes ise ei tegele toidu tootmisega.
India Hiina Araabia Ameerika põliskultuurid Looduslik Tsivilisatsioon Tsivilisatsioon Kõrbete ja pool- Kesk-Ameerika ud olud kujunes suurte kujunes kahe Tiibeti kõrbetega kaetud tsivilisatsioon jõgikondade kiltmaalt algava ja Araabia poolsaar kujunes alal. Vaiksesse ookeani asus vara- geograafiliselt Kaks suurt jõhe suubuva jõe, Huang seimate lähedastes, kuid Indus ja Ganges He ja Jangtse alam- Tsivilisatsiooni- looduslikult ning mõlemad ning keskjooksu kollete küllalt erinevates saavad alguse aladel. Põhja poole Mesopotaamia ja piirkondades: Himaalaja ...
30 kaart 43) Looduslike tingimuste muutumine, milles oli oluline osa ka inimestel, põhjustaski väljarände 3. Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (u. 800 – 500 eKr) tsivilisatsiooni tunnused (õpik lk. 11, otsi õpikust lk. 101-102, kuidas need ilmnesid Kreekas) Põhitunnused: varanduslik kihistumine, riiklus, kiri, vaimne tegevus üldiseks sai paikne eluviis, põlluharijad ja karjakasvatajad peamiselt kasvatati viinamarju, oliive, mäenõlvadel kasvatati lämbaid vein ja oliiviõli olid hinnatud kaubaartiklid ekspordis OLULISEMAD NÄHTUSED - kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd (tumedal ajajärgul oli peamine põhjus põlluharimiseks sobiva maa nappus, siis nüüd rajati kaubanduskolooniaid) - Sitsiilia, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja-Aafrika - kaubavahetuse elavnemine tingis 7
418. Lääneogootid tõrjuvad hunnid Katalaunia lahingus (451). 4. Frangi kuningriik (Prantsusmaa) 5. Burgundide kuningriik (Prantsusmaa) 6. Vandaalide kuningriik. 455 Rooma linna rüüstamine vandaalide poolt. 7. Anglosaksi kuningriik (Britannia) Suur rahvaste ränne lõpes 568 kui langobardid rajasid Põhja-Itaaliasse oma riigi (keskus Ravenna). Slaavlased tundsid alepõllundust, olid rohkem karjakasvatajad, elasid steppides. Erinevalt germaanlastest oli ühiskond kihistunud. Suur sõjakus ja ekspansiivsus (soov vallutada). Slaavi hõime 3: ida lõuna ja lääneslaavlased. Kõige vanem slaavi riik on Bulgaaria (luuakse 7 saj). Võtavad üle ristiusu, tõlgitakse piibel vana-bulgaaria keelde. Selle keele töötas välja Kyrillos, kes on ka kaudselt slaavi tähestiku aluse panija. Druziina, erinevate hõimude pealikud, tülitsesid omavahel. Põhja pool asusid viikingid ja soome-ugri hõimud.
Eesti Maaülikool Majandus- ja Sotsiaalinstituut PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ARV, MAJANDUSLIK SUURUS JA TOOTMISTÜÜP Uurimustöö õppeainetes ,,Põllumajandusökonoomika" ja ,,Teadustöö alused" SISUKORD SISSEJUHATUS Antud uurimustöö eesmärgiks on uurida Eesti ja ühe Euroopa Liidu liikmesriigi põllumajanduslike majapidamiste arvu, majanduslikku suurust ja tootmistüüpi. Teen selle uuringu 2001-2007 aastate põhjal. Ja Euroopa Liidu liikmesriigiks valin Soome. Uurimustöö proovin üles ehitada igale lugejale arusaadaval kujul. Ehk siis selle all mõtlen seda, et kõik kes seda loevad peaksid sellest teemast mingisuguse ülevaate saama. Soome kohta ma täpselt samasuguseid arve ei leidnud nagu on Eesti kohta, aga umbes taolise ülevaate sellest maast saab ikkagi. Üritan oma uurimustöö üles ehitada koos jooniste ja tabelitega, et oleks täpne pilt silme ...
Seal tuli maa seest kivikirveid, mille põhjal hakati oletama, et äkki eurooplased elasid nii ehk ei tundnud põlluharimist ja olid selle rännul unustanud ja pidid selle uuesti õppima. Alates 16 saj pandi tähele, et päevavalgele tulnud muistised, pärinevad erinevatest aegadest st kivist, pronskist ja rauast. Võeti üle antiikne seisukoht, et on olnud kolm aega kivi, pronksi ja rauaaueg. Jõuti ka ühiskonna tüüpide süstematiseerimiseni: metsikud kütid, barbaarsed karjakasvatajad, tsiviliseeritud karjakasvatajad ja viimaseks siis kaasaegsed kaupmehed. Omavahel neid ei ühildatud st kiviaega ei paigutatud barbareid jne. Valgustusajal alates 17 saj hakkas pihta ka teoretiseerimine tsivilisatsioonide tekke kohta. Thomas Hobbes (5. aprill 1588 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik ,monarhia kaitsja jne, kirjutas pamfleti "Leviaatan" kus siis kirjeldas tsivilisatsiooni tekkimist.
Harappas peeti koduloomade hulgas ka kanu- see oli India üks suuremaid ekspordiartikleid kogu maailma toidulauale. Kaasaegne arheoloogia kinnitab, et Induse oru tsivilisatsiooni hävitasid umbes 1700. aastat eKr üleujutused, kui Induse jõgi oma sängi muutis, võimalik, et maavärina tagajärel. Umbes 200 aastat hiljem ilmusid aarialased. Algselt Kesk-Aasia steppidest pärit rahvad rändasid Mesopotaamiasse ning seejärel Iraani, kuni jõudsid Indiasse. Need heledanahalised karjakasvatajad pidasid lehma eriti pühaks loomaks ning asusid pärast sõda dasadega elama Punjabi. India loodus Indias võib eraldada koleme geograafiliselt omanäolist piirkonda: äärmine põhi Himaalaja mäestiku osana, kesk-põhja suurte jõgedega tasandikud, poolsaareline lõuna. Viimane tungib sügavale India ookeani ning kujutab endast Dekkani kiltmaad, mida ääristavad Lääne-Ghati ja Ida-Ghati mäeahelikud.
I Loe artikkel läbi. Seejärel loe nelja lühikokkuvõtet (AD) ja vali vastuseks see, milline neist artikli kokkuvõtteks kõige paremini sobib. Meie taimestiku liigirikkusele panid aluse muistsed karjakasvatajad Euroopa kõige mitmekesisema taimestikuga paik asub Läänemaal: sealsel Laelatu puisniidul loendati 2001. aastal ühel ruutmeetril 76 taimeliiki. Miks paistavad Eesti loodusmaastikud silma säärase liigirohkusega? Vastupidiselt laialt levinud arvamusele on Eesti loodus nõnda rikas mitte hoolimata inimtegevusest, vaid pigem just inimese tõttu, näitasid Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituudi teadlased.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
