kaitsmise vahel. Juhul kui grupp haukumisega kaasa tuleb, hirmutab see ründaja tihtipeale põgenema. Kathryni ja tema kolleegide arvates hauguvad koerad tänu sellele sisemisele konfliktile ja karjana käitumisele, kuid kodustatud koerad hauguvad rohkem kuna neid pannakse ning nad panevad ise end taolistesse konfliktsituatsioonidesse palju tihedamini. Tema leiab, et koerad hauguvad just sisemise konflikti ja karjainstinkti pärast. Samuti ütleb ta, et kodustatud koerad hauguvad teistest loomadest rohkem, kuna nad satuvad konfliktiolukordadesse sagedamini. [2] Kõige rohkem hauguvad karjatõugu koerad nagu collied ja muud lambakoerad, keda kasvatatakse koduses keskkonnas, kellel on pääs siseruumidesse või kes elavad koos teiste koertega. Samuti on suureks faktoriks koera vanus. Mida noorem on koer, seda suurem võimalus on, et ta haugub palju ja väga lärmakalt
uskuda, et Tiina libahunt on. Tiina halvustab inimesi nende käitumises ning kõrvutab enda kõnes inimesi hundile, tuues välja positiivseid omadusi, mis on huntidel, kuid mis tema arvates on puudulikud inimesel. Seda teeb ta selleks, et näidata inimestele, kui vastikult nad temaga käitunud on. Hunt kui sümbolloom selles raamatus on mitmetähenduslik. Tiina kui hunt vaba, julge ja sõltumatu esindab hundi kui looma häid omadusi. Tiinat ja tema ema hukkamõistev kogukond aga halbu. Karjainstinkti ajel tegutsedes on nad ise kui murdev ja halastamatu hundikari, kes hävitab julmalt ja üksmeelselt endast teistsuguse. Ta lõpetab oma jutu mõttega, et tema vastupidiselt pilkajatele on vaba ning teeb mis tahab, läheb kui tahab, lausub veel, et ta põlgab neid ning seab seejärel sammud uhkelt metsa poole. Tiina sõnavõtt oli meeletult mõjuv inimestele ta ümber, kõik tarretusid ning kuulatasid tähelepanelikult mida tal öelda oli
vabaneda.Nad pidid näitama ennast tugevast küljest ja minna allasurujatele vastu.Pärast seda ei oleks moraali normid moodustunud sellisest suurest välis tingimuste sõltuvustest. Kokkuvõtteks ma tahaks öelda, et ma ikkagi ei nõustu Nietzsche'ga.Selle asemel ,et härduda vaba aristokraadi härrana ja laulda nende sõltumatut ja õilsat seisukohta, on parem minna keerulisemat teed pidi.Teele, kus tuleb hävitada härrade suhteid, kus ületatakse moraali orjade karjainstinkti, massi effekti.Ehitada tõelist ja võrdset arenenud isikute kogukonda, luua moraalset, distsiplineeritud, vastutustundliku ühiskonda, ühiskonda dünaamilise arenguga ja heaoluga!
See suurenab udara pikkust ja pamtu. Samas hoiab ära udara pendeldamise küljelt küljele kiirema liikumise korral. Mida kõrgem on udara näärmekude tagant poolt, seda pikem ja mahukam on udar. Koos laiema laudjaga veelgi mahukam udar. 11. Veiste sotsiaalne käitumine Veiste karja hierarhia kujuneb välja mõne aja jooksul ja on küllalt püsiv. Loomade omavahelised suhted avalduvad söömise ajal vabalaudas või karjamaal. Lihaveised on säilitanud karjainstinkti tugevamini: söömise ajal hajusamalt, puhkavad koos, vasikad ringi sees. Rahumeelsus püsib sarnasesse rühma kuuluvate loomade vahel. Närvilise õhkkonna loob uute loomade tulek karja. Kui uustulnukad leiavad oma koha, siis sisepinged jäävad, vähem on aga avalikke jõunäitamisi. Rahuliku õhkkonna loomiseks: viia miinimumi karja koosseisu muutmine, nudistada sarvilised tõud, vabalaudas tuleb tagada piisavalt sööta, sööda- ja puhkekohti. 12
annaabi.ee 
