Rangifer tarandus REFERAAT 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I PÕHJAPÕDER (Rangifer tarandus) 4 II PÕHJAPÕDER KOOLASAAMIDE MÜTOLOOGIAS 9 III PÕHJAPÕDER NEENETSITE MAAILMAPILDIS 15 KOKKUVÕTE 19 KASUTATUD KIRJANDUS 20 LISAD Lisa 1 21 Lisa 2 22 Lisa 3 23 Lisa 4 24 Lisa 5 25 3 SISSEJUHATUS Ta on päike. Tema tee on päikese teekond. Ta on lumivalge, kuldsete sarvedega. Meandash on Koola ja elu algus. Ta on karjamaade algus. Ta lendab maakera seest; ta lendab maa ühest äärest (Imandra kandist) teise. Ta lippab ühest maakohas...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Raplamaa karjääriteenused Referaat Koostaja: Laura Erik Juhendaja: Eve Rõuk Särevere 2010 Sisukord Sissejuhatus ................................................................... 3 Raplamaa karjääriteenused ................................................. 4 Kokkuvõte ..................................................................... 7 Kasutatud materjal ........................................................... 8 2 Sissejuhatus Karjääriplaneerimine on elukestev tegevus. Me kõik muutume ja areneme ajas, asume täitma uusi elurolle, läheme kaasa ühiskondlike muutustega ja vastavalt sellele teeme muudatusi ka oma tulevikuplaanides. Arvamus, et karjäärialane areng on vaid ametiredelil ülespoole lii...
Viimased muutused viidi sisse 2007. aastal. Statistikaameti andmetel käsitletakse rohumaadena söödakultuure põllumaal (külvikordade süsteemis kuni 5 aastat karjatamiseks, heinaks või siloks kasvatatavad heintaimed) ja püsirohumaid (külvikorras mitteolev maa, mida kasutatakse haljasmassi või heina tootmiseks või karjatamiseks või mida säilitatakse heades põllumajandus ja keskkonnatingimustes). Püsirohumaadeks loetakse mitmeaastaste heintaimede pinda, mida on kasutatud 5 aastat või kauem (pikaajalised rohumaad ja poollooduslikud kooslused). Poolloodusliku koosluse ehk pärandkoosluse all mõeldakse inimese poolt ümber kujundatud looduslikku kooslust, mis sellisena püsib mõõduka inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise abil. Poolloodusliku kooslusena mõistetakse puisniitu, puiskarjamaad, rannan...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäritöö KARJÄÄRIPLANEERIMINE Referaat Juhendaja Laine Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. KARJÄÄR............................................................................................................................. 4 1.1 Karjääri valik........................................................................................................................4 1.2 Karjääri etapid......................................................................................................................5 2. Karjääri planeerimine.........................................................................................................7 2.1 Karjääri planeerimise neli sammu...
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise...
Põltsamaa Ametikool Referaat KAEVANDUSED JA NENDE MÕJU KESKONNALE Autor: Andres Müürisepp Juhendaja: Elle Kohv 2014 Sissejuhatus Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soo la(soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaev andus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal. Mina tutvun lähemalt...
TALLINNA ÜLIKOOL Riigiteaduste instituut MUUDATUSTE JUHTIMINE ORGANISATSIOONIS Kodutöö Tallinn 2014 Herakleitos (vana Kreeka filosoof 535-475 e.k.) : "Muutus on üha olev ja kõike hõlmav." "Muutustes leiame oma eesmärgi." Selleks, et kiiresti areneval maailmaturul õnnestuda, tuleb organisatsioonidel muutuda. Vajadus muudatuste järele ei ole aga ärimaailmas eales olnud suurem kui praegu. Muudatused võivad olla kas oodatud või mitte oodatud, aga tänapäeval on nende vältimine võimatu. Muudatuste juhtimine peab sisaldama oma olemuselt mõttelist arengut, planeerimist, hoolikat rakendamist, seiret ja konsultatsiooni ning selle kõige juures inimeste kaasamist protsesside mõjutamisse. Muudatus peab olema realistlik, saavutatav ja mingil viis...
Kohila Gümnaasium DOPING EESTI SPORDIS Referaat nimi klass Kohila 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 Mis on doping? 3 Andrus Veepalu dopingujuhtum 3 Antidopingualased regulatsioonid 4 Dopinguvastased organisatsioonid Eestis 5 Dopingu kasutus 20. sajandil 5 Dopingukontroll........................................................................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................................................................6 Lisad..........................................................................................................................................................6 Sissejuhatus Doping on spordis olnud nüüd jub...
Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond MUUTUSTE PROTSESSID REHABILITATSIOONIS Juhendaja: Pärnu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rehabilitatsioon.............................................................................................................4 1.2 Rehabilitatsiooni protsess........................................................................................5 2. Muutuste protsess..........................................................................................................7 2.1 Muutuse faasid.........................................................................................................8 2.2 Muutuse protsessid...
See on vahend enda m��miseks t��turul, mille eesm�rk on anda lugejatele kiire, aus ja l��v �levaade Teie oskustest ning sellest, kust tulete ja kuhu l�hete. Kui see aitab Teil leida t��koha, on ta oma �lesande t�itnud. Kui m�tlete, mida kirjutada, teadke - v�hem on rohkem. J�rgnevalt m�ned soovitused, mis aitavad Teil otsustada, mis oleks maksimaalse m�ju saavutamiseks kindlasti vaja lisada. 1. Valige hoolikalt m�rks�nu, et tuua v�lja selgust, teadlikkust ja innukust. Hea �nne korral saab Teie CV tulevase �lemuse 10-sekundilise t�helepanu osaliseks. Suunake tema silmi teadlikult. M�ned l��vad m�rks�nad: kiire kohanemine, anal��siv�ime, koost��, teadmiste rakendamise oskus, arenemisv�ime, algatusv�ime, sihikindlus, veenmisoskus. 2. J�tke v�lja �leliigsed v�i mittemidagi�tlevad s�nad nagu "see", "seal", "on olnud" ja "olin vastutav". N�iteks "korraldasin kontorit...
Kaitsevägi Arvele võtmine: · Kaitseressursside Amet võtab meessoost Eesti kodaniku arvele 17aastaseks saamisest ja kannab tema isikuandmed kaitseväekohustuslaste registrisse. · Ajateenistusse kutsutakse alates 18. eluaastast meessoost Eesti kodanik , kelle tervisesisund vastab ajateenistusse asumiseks vajalikele nõuetele ja kes ei ole saanud ameti pikendust · Kaitseressursside Ameti arstlik komisjon hindab kutsealuse terviseseisundit ning otsustab, kas ta sobib ajateenistuse läbimiseks või mitte. Juhul kui kutsealune ei ole nõus arstliku komisjoni otsusega, saab seda otsust edasi kaevata Kaitseministeeriumi arstlikule vaidekomisjonile. Arvele võtmine: · Seadus lubab kaitseväeteenistusest keelduda usulistel ja kõlbelistel põhjustel. Mille tagajärjel tuleb läbida asendusteenistus ja esitada taotlus Kaitseressursside Ametile, et põhjendada miks ta ei soovi ajateenistusse minna. · Kutsealune peab tea...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
