süütegu. Et tal varem sellist tahtlust ei olnud, siis on kihutamistegu kui tahtluse tekitaja täideviimisteoga kausaalne ehk põhjuslikult seotud. Põhjuslikkust ei tohi samastada tahtluse kahesuunalisusega. Viimane on küll tavaliselt olemas ( täideviija teab, et ta on teole kihutatud), kuid ei ole tingimata vajalik. Kihutamisega on tegu ka siis, kui täideviija ei saa aru, et teda on õigusvastasele teole kihutatud.9 7 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik Kommentaar, Tallinn, Juura Õigusteabe AS, 2002, lk 84- 85 8 RT I 2001, 61,364, 9 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommentaar, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS2002 lk 86- 87 Kaasaitaja mõiste ja sisu tuleneb vaadeldava prg kolmandast lõikest: " Kaasaiaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi." Seadus nimetab ammendavalt kolm kaasaaitamise liiki. Füüsiline kaasabi on nt. takistuse
võimeline aru saama teo kelatusest ega ole ome tegusid võimeline juhtima), piiratud süüdivus ja joove. Kriteeriumitest kahte esimes ( iga ja süüdimatus) leidsid käsitlemist varasemalt. Järgnevana vaatlen piiratud süüdivust ja joovet. 3.2.2. Piiratud süüdivus- Kars prg 35 toob esmakordselt Eesti karistusõigusesse piiratud süüdivuse mõite: kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt 1 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, lk112- 115 2 Sealsamas, lk 115- 116 sellele arusaamale juhtida on Kars prg 34 nimetatud põhjustel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada KarS prg 60 säteststut( kergendada isiku karistust seaduse üldaosas nimetatud juhtudel). Tuleb rõhutada, et piiratult süüdiv isik on süüdiv kuid teatud vaimutegevuse häirete tõttu ei saa ta täielikult aru oma teo keelatusest, või kui saabki aru, on tal raske oma
annaabi.ee 
