MÄNGUVÄLJAK. Mänguväljak on 40 X 20 m ristkülik, mis koosneb kahest väravaalast (vt. väljaku joonis) ning mängualast ja mida peab ümbritsema külgjoonte taga vähemalt meetrilaiune ja väravajoonte taga 2 m laiune ohuala turvatsoon/ohutustsoon. Väravate sisekõrgus on 2 m ja siselaius 3 m. Vabaviskejoon (9 m joon) on katkendjoon, mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune. MÄNGUAEG. Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi viivitada palli keskele mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta selle sinna toimetama peab)pärast talle visatud väravat andma palli kiiresti keskjoonele.
puudutab väravasse viskel mõnd mängijat või kohtunikku, seda väravat ei loeta). Litrit käes hoida ei tohi. Vastasest kätega kinni hoidmise eest karistatakse (2 min), samuti karistatakse tema hokikepi külge klammerdumise eest. Keelatud on vastest takistada hokikepiga. Kui ründajal on vastase värava poole minnes tekkinud üks-üks-olukord ning teda takistatakse pealelöögi tegemisel selja tagant hokikepiga kinni hoides, määrab kohtunik karistusviske. Kui üks võistkond on väravavahi mängust välja võtnud ja vastasel pole võimalik sooritada viset tühja väravasse (näiteks hoitakse teda selja tagant hokikepiga kinni), siis loeb peakohtunik karistuseks värava, kuigi litter ei olnud vastase väravas. Mängijat, kes blokeerib või takistab vastasvõistkonna litrita mängijat, karistatakse (2 min); samasugune karistus määratakse ründajale, kes blokeerib või takistab väravaalas oleva vastasvõistkonna väravavahi liikumist.