Karistusõigus kaitseb hüvesid karistusõigusliku sekkumisega ehk sanktsiooni kohaldamisega. Sakntsiooni toime on kas repressiivne (kätte maksmine, kahjude või kitsenduste tegemine, isikut tabavad teatud minetused) või preventiivne (ennetav, ettevaatav – saab karistusega taotleda edaspidist kuritegude ära hoidmist). Preventiivne funktsioon võib väljuda karistusõiguse raamidest. Karistusega näidatakse kehtiva normi kehtivust. Karistusteooriad – näitab karistusõiguse legitiimsuse (mis õigusega riik karistab) ja annab lähtekohad karistuse mõistmise alustel. Need põhjendavad riigi karistusvõimu ja mis mõttega repressiooni ja preventsiooni rakendatakse. Tänapäeval: Absoluutne karistusteooria – karistuse mõte ei ole milleski muus kui kuriteos (kui kuritegu on toime pandud, siis mis põhjendust karistusele veel vaja on). Kuriteo raskust peegeldatakse karistuses. Karistusteooriatest
Ja need professionaalsed grupid (valvurid, psühhiaatrid, kasvatajad), kes on võtnud võimu timukatelt, toodavad neid teooriaid, mis seda võimu võtmist heaks kiidavad. Kurjategijad mängivad kasulikku rolli ning vangla täidab oma ülesannet. Distsipliini mitmesugused vormid (kontroll, klassifitseerimine) omandavad oma selgepiirilisuse just vanglas. Vangla kui distsipliini arendamise laboratoorium. 9. Kriminaalkaristuse tekkimine, absoluutsed ja relatiivsed karistusteooriad (Kant, Hegel). (Laura L.) a) Karistuse tekkimine Sootak: Karistus on oma olemuselt vastutus, mida riik nõuab normirikkujalt, makstes talle rikkumise eest kätte repressiooni kohaldamisega. Samuti on karistus häbimärgistamine, mis väljendub kahes aspektis: isiku diskrediteerimises ja nn reintegreerivas häbistamises. Veel võib karistust iseloomustada kui piinavat kohtlemist (isikult võetakse ära nt au, raha, vabadus, elu vms).
20. sajandi keskpaigast tänaseni } Ideoloogiline rünnak: minimaalne riik, samal ajal kontroll laieneb } Kontrollis on rõhutatud detsentraliseerimine ja kogukondlikud alternatiivid, ehkki vanad institutsioonid jäävad } Kontrolli ja karistuse piirid on hajunud, karistus jääb peitu } Käitumishälvete klassifikatsioon jätkab arengut } Ideoloogiline rünnak: “de-professionaliseerimine”, ehkki professionaalid jätkuvalt domineerivad } Karistusteooriad: osaliselt neo-klassitsism, positivistlikudteooriad ikka esindatud Ideoloogiliselt rõhutatud on inklusiivne kontroll ja integreerimine. “Buliimia” Sotsiaalset kontrolli kuritegevuse üle iseloomustavad tänapäeval järgmised tendentsid (Taylor 1999: 187-222): } vanglapopulatsiooni märgatav kasv; } tähelepanu keskme nihkumine rehabiliteerimise, korrektsiooni, resotsialiseerimise ideedelt riski juhtimise ideele; } erasektori rolli suurendamine kuritegevuse kontrollis.
annaabi.ee 
