on üle 40-aastased. Äänisvepslaste aladele on juba alates 1930- ndatest organiseeritult suunatud ümberasujaid mujalt Venemaalt, seetõttu on vepslaste osatähtsus vähenenud keskeltläbi 50%-ni; Soutjärve rajooni 2 külanõukogus on vepslased juba vähemuses. Haridus Enne II maailmasõda jagati vepsa lastele soomekeelset haridust, osa vepslasi ühines nn Hõimupataljoniga ning sõdis Soome poolel. Pärast sõja lõppu tabas "vaenlasega koostööd teinud" vepslasi muidugi karistustelaine. 1994 ilmus esimene vepsakeelne luulekogu, Nikolai Abramovi "Koumekümnekoum". Samal aastal taastati Seltozero (Soutarv ´) rahvusvald. Vallas on 14 küla ja 1569 elanikku, neist 42% vepslased.8 Tasapisi arendatakse vepsakeelset kooliharidust, rahvusvalla koolide algklassides õpetatakse vepsa keelt valikainena. Kiri & Keel Vepsa keel kuulub koos soome, karjala ja isuri keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. 1989. aasta andmeil oli Venemaa vepslaste emakeelsus 51,3%
Samal ajal loodi Vologda oblast. Keskvepsa alad lõhestati uue administratiivpiiriga kaheks. Piiriäärsed alad kujunesid administratiivüksuste ääremaadeks, piir ületavad teed jäeti hooletusse. Jätkusõja ajal (1941-1944) olid põhjavepsa alad Soome kontrolli all. Vepsa lastele jagati soomekeelset haridust, osa vepslasi ühines nn Hõimupataljoniga ning sõdis Soome poolel. Pärast sõja lõppu tabas "vaenlasega koostööd teinud" vepslasi muidugi karistustelaine. Sõjajärgsete aastakümnete jooksul jätkus vepslaste kui etnilise rühma vaikne mandumine. 1957 likvideeriti ka Seltozero rahvusrajoon Karjalas. Ääremaadel paiknevad väikesed vepsa külad kuulutati perspektiivituiks, kohalikku infrastruktuuri ei arendatud ning paremat elu ihkavad nooremad inimesed lahkusid linnadesse, kus segaabielud kujunesid tavaliseks. Kolhoosid jäid kiratsema. Leningradi ja Vologda
annaabi.ee 
