Allikas: · karistusseadustik Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest karistatakse rahatrahvi või arestiga. Süüteokoosseis koosneb teo objekiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik
rehabilitatsiooniplaan kehtivusega kuus kuud kuni kolm aastat, osutatakse rehabilitatsiooniplaanis määratletud teenuseid, juhendatakse isikut, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia. 4 Rehabilitatsiooniteenust kui mõjutusvahendit kohaldatakse alaealiste komisjoni poolt alaealisele, kes on: nooremana kui 14-aastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo; nooremana kui 14-aastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo; 14- kuni 18-aastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo, kuid prokurör või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja
Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks, neid mõlemaid ühendab Karistusseadustiku üldosa. Karistusseadustik ütleb, et mõnda õigushüve kahjustavad süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi, mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist raskust. Teine põhiline erinevus seisneb selles, et kui kuriteod sisalduvad üksnes karistusseadustikus, siis väärteod nii karistusseadustikus kui ka muudes seadustes. Kuritegu on see, mille eest füüsilisele isikule on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule (näiteks aktsiaselts või osaühing) rahaline karistus või sundlõpetamine. Samuti sätestab karistusseadustik, et kuriteona on karistatav ainult tahtlik tegu. Samas on aga karistusseadustikus ka kuritegusid, mille puhul karistatakse teo toimepanemist ettevaatamatusest.
subjektist olenemata, osapooled on võrdsed ning nad peavad toimima riigi poolt ette antud seaduste ja reeglite raames. Tsiviilõiguse korral ei karistata kunagi riigi poolt. Kriminaalõigus reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel (riik süüdistab kedagi). Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks (raske seaduserikkumine karistusseadustikus sätestatud süütegu, milles süüdi olevale füüsilisele isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine) ja väärtegudeks (karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegusid võib erinevalt kuritegudest sätestada karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes (näiteks liiklusseaduses)
Fariza Imanova MK13-TE2 Arutlus Hädakaitsepiirid ei ole selged Eesti karistusseadustikus on väga hea termin nagu ,,hädakaitse". Hädakaitse moodustub sõnadest ,,häda" ja ,,kaitse". Inimene peab olema hädas, mis nõuab tal leida moodust enda või teise isiku kaitseks. On selge, et hädakaitsel peavad olema ka teatud piirid, mida ei tohi ületada. Hädakaitsepiiride ületamisel on tegu juba seaduse rikumisega, mis võib lõppeda vanglakaristusega. Minu arvates hädakaitsepiirid Eesti karistusseadustikus pole selgelt välja kirjutatud, kuid
h) hädaseisundi korral kahjustatakse ühe õigushüve päästmiseks teise, asjasse-puutumatu kolmanda isiku õigushüvesid. 18. Mida tähendab süüdimatus Psüühiline seisund, mille puhul isik ei ole vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse vm seisundi tõttu võimeline aru saama oma teo ebaõigsusest ega oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. 19. Süüteo mõiste. Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuri- ja väärteguseks. 20. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest Karistusseadustikus sätestatud süütegu, milles süüdi olevale isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Kuritegusid võib kahjustava õigushüve alusel liigitada: isikuvastane, varavastane, omandivastane,
KARISTUSÕIGUS Kohandatakse, kui isik on rikkunud õigusaktis sätestatud keeluvormi. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON ehk eeldus Kedagi ei või käsitada enne, kui tema suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Keelunormi rikkumised jagunevad kaheks: 1)Kuritegu 2)Väärtegu Süütegu Kuritegu on üksnes karistusseadustikus sätestatud tegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või rahaline karistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus ja sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus õigusaktis sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena on ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegu- kui tegu vastab vääreo või kuriteo tunnustele üheaegselt ning isikut karistatakse ühes korras, ei saa teist liiki karistust enam määrata.
4) õiguskorra kaitsmise hüvesid. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. (Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Kuritegu on süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 1) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. 2) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.
4) õiguskorra kaitsmise hüvesid. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. (Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Kuritegu on süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 1) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. 2) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.
I - maakohtud, linnakohtud, halduskohtud ; II - rinkonnakohus ; III - riigikohus. 51. Kes on rahvakohtunik? Eessti kodanik, kes kaasatud õiguse mõistmisse, kellel võrdsed õigused kohtunikuna, kuid puudub juriidiline taust. 57.Millise nimetusega õigusakt sätestab karistatud kuritegude eest? Karistusseadustik. 58.Mis on süütegu, väärtegu, kuritegu? Süüteod on kuriteod uja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. 59.Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Jah. 60.Millised on väärteo eest kohaldatavad põhikaristused? Rahatrahv või arest. 61.Millised on kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused? Füüsilisele isikule on ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 63.Kes lahendavad väärteo asju
a kui käsk oli kuritegeliku sisuga, käsk oli antud volituste piiride ületamisega või vorminõuetele mittevastavalt. 7.6 ÕIGUSRIKKUMISTE LIIGID Lk 100-101 Liigitatakse õigusharulise kuuluvuse, kahjulikkuse astme ja rakendavate mõjutusvahendite (sanktsioonide) iseloomu järgi nelja rühma. I Kuriteod Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu tegevus või tegevusetud, mille eest on füüsilise isikupõhikaristuseks rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Ühiskonnale kõige suuremat ohtu kujutavad õigusrikkumised. Karistuse kohaldab ainult kohus. II Väärteod ehk haldusõigusrikkumised Karistusseadustikus või muus seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest
Mida ma muudaksin Eesti õiguses? Nüüdisaegse riigi osaks on kindlasti hästi toimiv õigussüsteem. Kuid igal süsteemil on oma nõrkused ja tugevused. Siinkohal tooksin välja mõned õiguse kitsaskohad, mida minu arvates tuleks parandada. Kõigepealt viiksin sisse muudatused karistusseadustikus, mis seisneb karistuste karmistamises. Kindlasti rakendaksin seda palju kõneainet pakkuvate joobes juhtide vähendamiseks. Praeguse seisuga võetakse neilt tähtajaliselt ära juhtimisõigus, millega kaasneb ka rahatrahv, ning tuleb uuesti sooritada Autoregistrikeskuse liiklusteooriaeksam või liiklusteooria- ja sõidueksam. Minu arvates ei ole see piisav karistus inimesele, kes istus hoolimatult joobes peaga rooli taha, seades ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise, sest
Kas üksnes Eestis või ka väljaspool Eestit? 9. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kas on neid isikuid , kellele ei kohaldata karistust? 2. Karistusõiguse üldised põhimõtted Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi (KarS § 2 lg 2).Selline tegu on süütegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. Toimepandud süüteo eest võib süüdi mõista ja karistada vaid siis, kui tegu toimepanemise ajal oli kehtiva seadusega tunnistatud karistatavaks. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid)
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Taavi Käärid NARKOKURITEGUDE KOHTULAHENDITE JA SEADUSLOOME ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Marianne Paimre Tallinn 2010 Sissejuhatus Narkootikumidega seotud süüteod on kehtivas karistusseadustikus XII peatükis, rahvatervisevastaste süütegude alla. Seadusandja on siinkohal väga oskuslikult ja ka põhjendatult liigitanud selle kui rahva, ja ka tegelikkuses ühiskonna, füüsilist kui ka mentaalset tervist kahjustava süüteona. Tegu on siis üldiselt inimese närvisüsteemi stimuleeriva ainega, mille tarvitamine mõjub uimastavalt ning lõppkokkuvõttes põhjustab sõltuvust, mis tihtipeale ilma vajaliku abi saamata lõppeb tarvitajale fataalselt ületoosiga.
Õigus ei ole midagi sellist, mis saaks seista ühiskonnast väljaspool. Õigus toimib sotisaalses keskkonnas, arendes ja muutudes, kohanedes ühiskonnaoludega. 1.1 Õigussüsteemi vead Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofilinekäsitlus riigist ja õigusest. Nii nagu on igal süsteemil, on ka Eesti õigussüsteemil oma head ja vead. Tooksin välja mõned aspektid, mis mind praeguse õiguse juures häirivad. Kindlasti tuleks muudatusi teha karistusseadustikus, karistused tuleks muuta rangemaks. Näiteks: joobes seisundiga autorooli istumine. Siin kohal võiksid seadused olla palju rangemad. Joobe seisundis juhtidelt tuleks juhtimisõigus mitte ainult tähtajaliselt peatada vaid ära võtta ja neid enam mitte tagasi anda. Uuesti ARK-i liiklusteooriaeksami ja sõidueksami edukas sooritamine ei ole minu arvates piisav põhjus juhtimisõiguse tagastamiseks. Joobes juhtimine näitab
Haridus- ja Teadusministeeriumile. (2) Haridus- ja Teadusministeerium kõrvaldab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud arvutisüsteemi osaks olevast arvutist sinna ilma autori või tema õiguste omaja loata installeeritud arvutiprogrammi ja annab selle arvutisüsteemi tasuta riigi-, munitsipaal- või avalik-õiguslikule õppeasutusele alaliseks kasutamiseks «tiigrihüppe» sihtprogrammi raames. 8.Süütegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. 9.Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 9.2Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 10.Kuritegude raskusastmed
hädakaitsele tekib hädakaitseseisundis. Hädakaitseseisund püsib seni, kuni ründeoht on reaalne. Näiline hädakaitseseisund tekib siis, kui tegelikult rünnet polnud. Eristatakse: ennak- kaitset ja hilinenud kaitset. 12. Süüteo mõiste. Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. 13. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest. Eestis on kuritegu karistusseadustikus (KarS) sätestatud süütegu, milles süüdi olevale isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine Kuritegusid võib kahjustava õigushüve alusel liigitada: isikuvastane, varavastane, omandivastane, keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline,ametialane,majanduslik jne. 14. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest.
Kordamisküsimused II kontrolltööks 1. Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud 1.Õigusvastasus on süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus 2. Õigusvastasuse saab välistada karistusseadustikus sätestatud normiga 3. Hädakaitses toimepandud tegu ei ole õigusvastane 4. Kui isik rünnet tõrjudes ründajale ilmselt liigset kahju tekitab, formuleerub see hädakaitse piiri ületamiseks 5. Hädakaitse ja hädaseisundi eristamine käib õigusvastase ründe tõrjumises ja eesseisva ohu kõrvaldamises 6. Kohustuste kollisioon karistusõiguslikkus mõistes tähendab üheaegselt mitme kohustuse täitmist 7
Arutlus Hädakaitse seaduslik või mitte? Eesti karistusseadustikus on olemas head ning selged terminid nagu ,,hädakaitse" ja ,,hädaseisund". Erinevalt teistest karistusseadustiku terminitest avavad need sõnad oma tegeliku sisu üsnagi adekvaatselt. Hädakaitse moodustub sõnadest ,,häda" ning ,,kaitse". Seega tuleb eeldada, et kõigepealt peab olema käes ,,häda" ja alles siis saame hakata rääkima õigusest ,,kaitsele" ehk häda likvideerimisele. On teada, et hädakaitses toimepandud tegu, sealhulgas ka ründajale kahju
Mida ma muudaksin Eesti õiguses? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Nii nagu on igal süsteemil, on ka Eesti õigussüsteemil oma head ja vead. Tooksin välja mõned aspektid, mis mind praeguse õiguse juures häirviad ning mida mina muuta sooviksin. Kõigepealt viikisin sisse mitmed muudatused karistusseadustikus. Eelkõige muudaksin karistusi rangemaks. Mis puudutab joobes juhtimist, siis siin kohal võiksid seadused olla nii rangemad kui ka jääda leebemateks. Joobe seisundis juhtidelt tuleks juhtimisõigus mitte ainult tähtajaliselt peatada vaid ära võtta ja neid enam mitte tagasi anda. Uuesti ARK-i (autoregistrikeskuse) liiklusteooriaeksami või liiklusteooria- ja sõidueksami edukas sooritamine ei ole minu arvates piisav põhjus juhtimisõiguse tagastamiseks. Joobes juhtimine
allikad ja teke……………………………………………………………... 12 2.3. Euroopa Nõukogu Korruptsiooni Kriminaalõigusliku Reguleerimise Konventsioon ……………………..…………….…. 14 2.4. Karistusseadustiku eelnõu …………………………………………..…. 15 2.5. Altkäemaksu sõnastus Karistusseadustikus ….………..………….. 18 3. ALTKÄEMAKSU KOOSSEISU TÕLGENDAMISE VÕIMALUSED …….. 21 3.1. Keeleline tõlgendamine ……………………………………………... 21 3.2. Argumentum et faktori, samuti analoogia ………………………………. 22 3.3. Altkäemaksu võtmine kui põhidelikt ………………………………
vabadusekaotus. Karistusseadustiku kohaselt on arest ja rahatrahv väärteomenetluses kasutatavad karistusmäärad, kuid kriminaalkoodeks ei erista väärtegu ja kuritegu, seega rahatrahv kehtib ka nagu rahaline karistus. Samuti on arest kriminaalkoodeksis välja toodud kui vabaduse kaotuse alaliik. Teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine sellist karistusmäära pole karistusseadustikus eraldi välja toodud. Võrdluseks toome esile kriminaalkoodeksi osa mis käsitleb karistust. § 21. Karistuse liigid (1) Kohus võib mõista järgmisi põhikaristusi: 1) rahatrahv; 2) teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine; 3) arest; 4) vabadusekaotus. (11) Peale põhikaristuse võib kohus mõista lisakaristusena riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmist.
Kui pole, siis madalama astme kohtud jätavad vastava normi kohaldamata ning saadavad kohtuasja Riigikohtusse, kes saab tunnistada kehtetuks PS-i sätte ja mõttega vastuolus olevad sätted ; 3). Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused - Lisaks avaliku võimu vastu esitatavatele kaebustele on kohtute pädevuses vaidluste lahendamine eraisikute vahel. 4). Kriminaalasjades esitatavad süüdistused - Ainult kohtutele on antud pädevus mõista isik süüdi kriminaalkuriteos, milleks on karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest võib põhikaristusena mõista rahalise karistuse või vangistuse. 3. Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted Kohtute õigusemõistmisega seotud põhimõtted: 1). Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, s.t kohtumenetluses peab isikul olema võimalus võtta osa oma asja arutamisest kas isiklikult või esindaja kaudu; 2). Õigusemõistmise avalikkus; 3). Kohtuasi peab saama lahendatud mõistliku aja jooksul ; 4). Otsuse
Tegu on iga süüteokoosseisu põhiosa ning jaguneb tegevuseks või tegevusetuseks. Reeglina on karistatav tegevus; tegevusetus on erand, millel on tegevusdeliktist erinevad dogmaatilised alused. Teo juurde kuuluvad selle välised asjaolud ehk teo modaliteedid, mis kirjeldavad olukorda, milles leiab aset koosseisupärane tegu ( aeg, koht, vahend jms). Teoobjekt on välismaailma osa , mille vastu on tegu suunatud ( konkreetne isik, asi jms).11 Karistusseadustikus ei oe toodud tegevuse legaaldefinitsiooni, kuid tegevuse sisu mõistmise seisukohalt on see siiski vajalik.Tegevus on aktiivne käitumine, mis tihti koosneb reast üksikaktidest.12 Lisaks sellele võib tegevust vaadata, kui inimese tahtest kantud käitumisakti, mille tagajärjel tekivad muutused välismaailmas. 10 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommentaar, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS2002, lk, 88 11 M. Ernits, P. Pikamäe, E. Samson, J
vastase definitsioonid jäid segaseks või ei olnud aru saada, mitu argumenti neil täpselt oli, saab nende kohta üle küsida jne; 2) proovida panna vastaseid tunnistama seisukohti, mis on nende kaasusega vastuolus. Näiteks: kui jaatajad väidavad, et surmanuhtlus vähendab kuritegevust, siis võib üks ristküsitluse küsimus olla: ,,Miks USA osariikides, kus kasutatakse surmanuhtlust, ei ole vähem kuritegevust, kui osariikides, kus surmanuhtlust ei ole karistusseadustikus?"; 3) panna vastast tunnistama seisukohti, mis on kooskõlas küsija kaasusega. Esimene eitaja (E1) Esimese eitaja ülesandeks on esitada kogu oma poole kaasus. Vaatame seda järgnevalt osade kaupa. · Definitsioonid ja kriteerium Eitajad peavad välja tooma, kas nad nõustuvad jaatajate definitsioonidega või mitte. Kui eitajad siiski otsustavad jaatajate definitsioone vaidlustada, siis tuleb seda teha järgmiselt:
juhtudel( tööandja tegevuse lõppemisel; tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja). 16. Milliseid karistusi saab määrata füüsilisele isikule kuriteo eest ja milliseid juriidilisele isikule? Füüsilisele isikule on põhikaristusena ettenähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilise isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 17. Mis on kuritegu? Eestis on kuritegu karistusseadustikus (KarS) sätestatud süütegu, milles süüdi olevale isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine Kuritegusid võib kahjustava õigushüve alusel liigitada: isikuvastane, varavastane ,omandivastane, keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline,ametialane,majanduslik jne. 18. Mis on väärtegu`? Väärtegu on karistusseadustikus (KarS) [1] või muus seaduses sätestatud süütegu,
trahviühikut või arestiga. Relva ja laskemoona kandmise eest alkoholijoobes või narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine mõju all karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Relva või laskemoona kandmise eest avalikul üritusel isiku poolt, kelle ülesandeks ei ole avalikul üritusel teenistus- või tööülesannete täitmine, karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Karistusseadustikus sätestatud kuriteod: § 418. Tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine (1) Tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud teenistus- või sõjaväerelvaks oleva tulirelva, selle olulise osa või laskemoonaga, - karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega. § 419. Tulirelva lohakas hoidmine
ei ole saavutatud, sest tavalisele mõistlikule inimesele jääb arusaamatuks, miks maksejõuetusmenetlus ei taga võlgniku poolt kohustuste täitmist. Miks ei toimi kohustus esitada avaldus pankrotimenetluse algatamiseks? Kuidas on võimalik, et pankrotis olevate varatute äriühingute asemel on tegevus kandunud uutesse ettevõtetesse ning kannatanuks osutuvad oma lepingujärgsed kohustused nõuetekohaselt täitnud isikud? Miks ei toimi ärikeeld? Miks ei võeta vastutusele karistusseadustikus sätestatud kuritegude eest? Miks on kohtumenetlus nii pikk, aeganõudev ja kulukas? Kindlasti ei eeltoodu ammendav loetelu lahendamist vajavatest küsimustest. Olulise teemana tuleks pikemalt käsitleda küsimust, kuidas toimida, kui Eestis ei olegi võimalik seadusega pandud kohustusi nõuetekohaselt täita. Seaduste mõjususele ning õigusteadlikkuse tõusule, mis on seaduse eesmärgi saavutamise oluline eeldus, selline olukord kindlasti kaasa ei aita.
kõrgemale kohtule edasikaebamine, kes teostab jõustunud otsuse juriidilist kontrolli esitatud kaebuse piires. Samuti tegeleb põhiseaduse järelvalvega. 21. TSIVIIL ASI, KRIMINAAL ASI JA VÄÄRTEOASI KOHTUS – OSALISED JA ERINEVUSED TSIVIILASI Lepingutega seotud vaidlused Nt perekonnaasjad, tööõiguse küsimused, intellektuaalse omandi vaidlused. Osapool, kes esitas avalduse on Hageja, vastaspool Kostja KRIMINAALASI Kuriteod on sätestatud karistusseadustikus. Vargus, röövimine, altkäemaksu võtmine, keelatud majandustevus. Üheks osapooleks on riik, keda esindab prokurör VÄÄRTEOASJAD Politsei esitav materjalid kohtule karistuse mõistmiseks Väärteod ei pea olema karistusseadustikus, võivad olla ka teistes seadustes/õigusaktides Maks karistus kuni 30p aresti Menetlusõigus ka kohtuvälisel menetlejal
takistada tema tulevaste kuritegude toimepanemist. Tänaseks on ka Eesti kriminaalpoliitikas tehtud oluline muudatus eespool nimetatud eesmärkide täitmiseks. Nimelt täiendati 2009. aasta juulis karistusseadustikku4 (edaspidi KarS) uue meetmega karistusjärgne kinnipidamine, mille õiguspärasust ja vajalikkust Eesti õigussüsteemis autor käesolevas töös ka analüüsib. Kursusetöö eesmärkideks on: · analüüsida karistusseadustikus, kriminaalmenetluse seadustikus ja vangistusseaduses kajastuvat instituuti karistusjärgne kinnipidamine; 1 Raska, E. Eesti kriminaalpoliitika riigiteoreetilistest alustest. Artiklite kogumikus: Vaateid õiguspoliitikale. 2008, lk 16. 2 Sootak, J. Karistusõiguse alused. Tallinn: Kirjastus Juura, 2003, lk 18-19. 3 Sootak, J. Kriminaalpoliitika. Tallinn: Juura Õigusteabe AS, 1997. 4 Karistusseadustik. 06.06.2001.-RT I 2001, 61, 364; RT I 2009, 39, 261.
kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või tema õigusi. Eeldab aktiivset sekkumist ja ka mingi kahju põhjustamist, et ära hoida suurem kahju. 3) Kurjategija kinnipidamine on mõnikord seotud tema poolt vastupanu osutamisega, mille ületamisega võib kaasneda talle tervisekahju või materiaalse kahju tekitamine, mõnikord võib ta kaotada isegi elu. 4) Kuritegude matkimine on tegevus, millel on küll karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele. Selline tegi ei ole kuritegu. 5) Kohustuste kollisioon on tegi, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. 6) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime
kohapeal puudub võimalus selle üleandmiseks omanikul, valdajale või nende seaduslikule esindajale, lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse. sanktsioon ·Näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. ·Liigid: ·Kriminaalkaristus ·Halduskaristus ·Distsiplinaarkaristus ·Varaline ehk tsiviilkaristus kriminaalkaristus ·Kuritegude toimepanemise eest kohaldatav sunnivahend. Sätestatakse karistusseadustikus. näide ·KarSPar. 133 Orjastamine. ·(1)Vägivalla või pettusega inimese asetamise eest olukorda, kus ta on sunnitud oma tahte vastaselt kellegi teise kasuks töötama või täitma muid kohustusi, samuti inimese sellises olukorras hoidmise eest karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. ·(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud: ·1) kahe või enama isiku suhtes või ·2) noorema kui 18-aastase isiku suhtes, - ·Karistatakse 2-kuni 10-aastase vangistusega. haldussanktsioon
majanduslikel põhjustel. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. Tegevuse ümberkorraldamine Tegevuse lõpetamine 16.Milliseid karistusi saab määrata füüsilisele isikule kuriteo eest ja milliseid juriidilisele isikule? Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine 17.Mis on kuritegu? 18.Mis on väärtegu`? Väärtegu on KarSis või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 19.Mis on asjaõigus ASJAÕIGUS on omand ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised,
8.4. Loobumine lõpetatud katsest.........................................................26 8.8.5. Loobumine mitme toimepanija korral............................................26 8.8.6. Loobumine lõpuleviidud süüteost..................................................26 9. Täideviimine ja osavõtt................................................................................................27 9.1. Teo toimepanija karistusseadustikus.................................................27 9.2. Täideviimine ja selle vormid.............................................................27 9.2.1. Vahetu täideviija.................................................................27 9.2.2. Kaastäideviija.....................................................................27 9.2.3. Vahendlik täideviija.....................
käitumismudel adekvaatselt edasi selle adressaatidele. Peab silmas pidama, et õigusnormi loogiline struktuur ei väljendu üldjuhul otseselt õigusakti tekstis. Üks või teine struktuurielement esitatakse kas õigusakti üldosas või mõnes teises õigusakti sättes. Karistusõiguses eriosa sätetes alati sõnastatud dispositsioon ja sanktsioon, hüpotees esitatud üldosas Riigiõiguslikes õigusaktides sõnastatud hüpotees ja dispositsioon, sanktsioonid on karistusseadustikus Eraõiguslikes õigusharudes - hüpotees ja dispositsioon, sanktsioon pole kõigis sätetes sõnastatud. Õigusnormi viitav esitamine: 13 Otsene ehk ebaehtne viidatakse konkreetsele sättele või konkreetsele teisele õigusaktile tervikuna Kaudne ehk ehtne viide viide teatud seadusandluse liigile või õigusinstituudile ("eeskirjadele" jne) Õigusnormide liigitamine: · subjekti järgi, kes normi on kehtestanud eristatakse seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norme
See on seisund, mis vajab inimese aktiivset sekkumist. Hädaseisundi tegutsemine on aktiivne tegu. Hädaseisund tekib, kui õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab reaalne oht. Kurjategija kinnipidamine – tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid on suunatud kurjategija kinnipüüdmiseks ja see pole õigusrikkumine. Kuritegude matkimine on tegevus, millel on küll karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ja toimepandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitu kuritegu matkida. Selline tegu ei ole kuritegu. Kohustuste kollisioon – tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust,ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita.
Teiseks riigiõiguse aine, mille raames kaasuste lahendamisel oli tarvis leida erinevaid seaduse sätteid, millele kaasust analüüsides toetuda peamiselt Eesti Vabariigi põhiseadusest, aga ka näiteks riigieelarve seadusest ning vabariigi valitsuse ja Euroopa Parlamendi valimise seadusest. Samuti oli abiks õigusaktidega tutvumisel käesolev aine õiguse entsüklopeedia, kus seminari käigus leidsime õigusnormide struktuuriosi erinevate õiguslausete kohta, mis esinesid näiteks karistusseadustikus, Eesti Vabariigi põhiseaduses. Karistusseadustikuga pidin kahjuks ka tutvuma isikliku negatiivse kogemuse tõttu, kus olin kannatanu vägivalla aktis. 1. Aktide kuulumine objektiivsesse õigusesse ning Eesti õiguskorda kuuluvad olulisemad õigustloovad aktid, mis sätestavad õigustloovate aktide sünniks vajaliku formaalse tee Objektiivne õigus tähendab seda, et õigustloovad aktid on esitatud kirjutatud kujul ning on avalikult kättesaadavad
suhtes; · karistusõiguse normid ja instituudid määravad nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb karistuse ähvardusel; · karistusõiguse normid määravad kindlaks kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud isikute suhtes; · kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad põhiseaduses. Normid sätestatud karistusseadustikus. Kriminaalprotsessi õigus: · reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel; · selle normid määravd riigiorganite ja protsessiosaliste õigused ja kohustused, nende kompetentsi kuritegude menetlemisel; · üldised põhimõtted sätestatud põhiseaduses, konkreetsed normid kriminaalmenetluse seadustikus. Tsiviilõigus: · reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik,
krediitasutuste seaduses jne. Meetodiks on autoritaarne meetod. Karistusseadustiku järgi jaotatakse kuritoed ja väärtoed. Karistusõigus on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõigus näitab ära ka need keelatud teod j akuidas riigiorganid (prokuratuur, kohus) nende toimepanijate suhtes peavad käituma. Karistusõiguse normid on sätestatud karistusseadustikus. Karistusõigus kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. Kriminaalprotsessiõigus – reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Selle õigusharu normid määravad riigi organite ja protsessi osaliste õigused ja kohustused j anende kompetensi kuritegude menetlemises. Kriminaalprotsessi üldised põhimõtted onsätestatud põhiseaduses Tsiviilõigus – reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas (sõltumata subjektidest) ja ta on üks
vahenditele ning vägivaldne vastuhakk pole võimalik alkoholi ja narkootikumide tarbimine jne. Vt ka: Steven Pinker: The surprising decline in violence. http://www.ted.com/talks/steven_pinker_on_the_myth_of_violence.html III. 3. loeng - kuritegevus Süütegu seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on Karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus, vangistus või sundlõpetamine. Väärtegu on Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegude liigid: inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod; isikuvastased süüteod; poliitiliste ja
toime on pandud esimese astme kuritegu. 9. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kas on neid isikuid, kellele ei kohaldata karistust? Kõik süüvõimelised süü toime pannud füüsilised isikud olenemata kodakondsusest, kui neil pole just immuniteeti ning lisaks ka eraõiguslikud juriidilised isikud. 10. Milline tegu või tegevus on süütegu? Süüteod on kuriteod ja väärteod. 11. Mille poolest erineb väärtegu kuriteost? Kuritegu esitatud ainult karistusseadustikus ja põhikaristusena rakendatakse rahalist karistust või vangistust/sundlõpetamist. Väärtegu on esitatud ka mõnes teises seaduses ja selle puhul rakendatakse põhikaristusena rahatrahvi või aresti. 12. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah 13. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Objektiivsed: · Tegevus või tegevusetus · Seaduses ettenähtud tagajärg · Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel · Isiku erilised isikutunnused
Õigusaktide tõlgendamine-tegevus millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise ulatuse järgi: 1. Sõnasõnaline ehk adekvaatne-nii nagu kirjasnii ka on. 2. Kitsendav või täiendav vastavalt asjaoludele.Näiteks: kohtunik allub ainult seadusele aga tegelikult ka alamal seisvatele aktidele.Kohtuniku ametiriietus on määratud määrusega. Tõlgendusvõtete järgi: · Grammatiline e keeleline kuritegu on õigusvastane tegu, mis on karistusseadustikus määratletud ja karistatav. · Süstemaatilis-loogiline uuritakse normide vastuvõtmise asjal, mis olud,tingimused siis kehtisid · Ajalooline · Teleoloogiline e eesmärgipärane uuritakse, mis eesmärgil on õigusakt tehtud. Juriidilise tähenduse järgi: 1.Ametlik sellega tegelevad riigiorganid,-seletuskiri mida teg.selle muudatusega on tahetud teha. a) Normatiivne b) Kasuaalne 2.Mitteametlik -igaüks võib ise tõlgendada
sundimine selleks, suguelundite paljastamine lapse ees, pornograafia näitamine lapsele, seksuaalne kontakt lapsega, füüsiline kokkupuude lapse suguelunditega, lapse suguelundite vaatamine ilma füüsilise kokkupuuteta ja lapse kasutamine lapspornograafia valmistamiseks. Karistusseadustiku järgi on karistatav igasugune seksuaalvahekord noorema kui neljateistkümneaastase isikuga. Eraldi on olemas paragrahv, mis käsitleb vastutust intsesti puhul. Karistusseadustikus käsitleb §145 (Suguühendus lapseealisega) ja §146 (Sugulise kire rahuldamine lapseealisega. Neid kuritegusid peetakse eriti rasketeks, kuna nad puudutavad nii füüsilist kui ka moraalset aspekti. Samuti need kuriteod on ühelt poolt seotud psühhilise häirega nii sooritajal, kui ka hiljemas perspektiivis ohvril.Karistused nende kuritegude eest on ranged. Seksuaalne väärkohtlemine on laiem mõiste kui otsene suguline kontakt lapsega. Lapsed on
või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid. Ei ole õigusrikkumine. Olukord, mis vajab inimese aktiivset sekkumist ja ka mingi kahju põhjustamist, et ära hoida suuremat kahju. 3) Kurjategija kinnipidamine Isiku tegevus, kes üritab kurjategijat kinni pidada, kannab väliselt karistusseadustikus ettenähtud teo tunnuseid, kuid ei ole kuritegu. 4) Kuritegude matkimine Tegevus, millel on karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele. 5) Kohutuse kollisioon Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohutust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. 6)
2) Hädaseisund – Tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuis mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid. Ei ole õigusrikkumine. Olukord, mis vajab inimese aktiivset sekkumist ja ka mingi kahju põhjustamist, et ära hoida suuremat kahju. 3) Kurjategija kinnipidamine – Isiku tegevus, kes üritab kurjategijat kinni pidada, kannab väliselt karistusseadustikus ettenähtud teo tunnuseid, kuid ei ole kuritegu. 4) Kuritegude matkimine – Tegevus, millel on karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele. 5) Kohutuse kollisioon – Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohutust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. 6) Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus – Tahtlik
arvamusi ja ettepanekuid nii advokaadid, juuraprofessorid, kohtunikud, õiguskantsler, riigiprokurör kui ka justiitsminister. 26. jaanuaril 2011 oli Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelvalve Kolleegium jõudnud oma määruses järeldusele, et Valmar Koemetsa suhtes langetatud Harju Maakohtu otsus vajab muutmist ja ümbervaatamist seoses Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 872 sätte mittevastavusega Põhiseaduse (edaspidi PS) §-le 20. 1 Kehvitas Karistusseadustikus on teatud argumenteerimise ja tõlgendamise vigu (mõistete ja seaduse rakendamise määruste ebapiisav selgus), mille analüüsimist antud uurimustöö ette näeb. Karistusjärgsel kinnipidamisel on küll karistusõiguslik tähtsus, kuid sama oluline eesmärk on ka põhiseadusliku korra tagamine ja rahvastiku turvalisus. Uurimustöö käigus selgitatakse välja Karistusseadustiku muutmise alused seoses selle
On õiguspärane, kui ei ületata hädakaitse piire. Ohu allikaks inimene. 2) Hädaseisund - tegu, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja põhjustatud kahju on ärahoitust väiksem 3) Kurjategija kinnipidamine - isiku tegevus, kes üritab kurjategijat kinni pidada, kannab väliselt karistusseadustikus ettenähtud teo tunnuseid, kuid ei ole kuritegu. 4) Kuritegude matkimine - tegevus, millel on küll karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele. Vajalik on kohtu luba, vastasel juhul on ebaseaduslik. 5) Kohustuste kollisioon - tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt
Karistusseadustik 73. Kas karistusseadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui omab, siis millistel tingimustel ainult siis, kui *tunnistab teo karistamatuks või *kergendab karistust või *muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. 74. Süütegu süütegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on *kuriteod ja *väärteod. 75. Väärtegu väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 76. Kuritegu kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja
ja teisi avaldusi läbivaatav kohus. 10. Mis on süütegu, väärtegu ja kuritegu Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteod e. Haldusõigusrikkumised on süütegu, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv v arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, erineb karistuse raskuse astmest. Kuritegu on selline süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ettenähtud rahaline karistus v vangistus, juriidilisele isikule aga rahatrahv v sundlõpetamine. 11. Millised karistused saab määrata kuriteo eest Füüsilisele isikule on põhikaristusena ettenähtud rahaline karistus v vangistus, juriidilisele isikule aga rahatrahv v sundlõpetamine. 12. Millised karistused saab määrata väärteo eest Rahatrahv v arest 13. Mis on asjaõigus
mõeldud ka vanemate toetamiseks. Näiteks tugiisikuteenus on mõeldud lastele ja nende vanematele, et parandada igapäevaelu toimetulekut. Tugiisikuteenus aitab toimetulekuraskustesse sattunud inimesel stabiilsesse elukeskkonda tagasi jõuda. Väärkoheldud lastele ja nende pereliikmetele on võimalik pakkuda nõustamisteenust, samuti osutada rehabilitatsiooniteenust alaealiste komisjoni otsusel määratud lastele, kes ei täida koolikohustust või on toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo. Nimetatud teenuste kõrval on laialt levinud mitmesugustes probleemsetes olukordades psühholoogi nõustamisteenuse kasutamine. Lisaks pakuvad mitmed MTÜd lastevanematele tasulisi koolitusi ja nõustamist, mis on suunatud nende kasvatustavade ja ka sotsiaalsete oskuste parandamiseks (nt perekeskuse Sina ja Mina koolitused; Viljandi Noorte Huvikeskuse koolitusprogramm; MTÜ Eesti Naabrivalve projekt ,,Turvaline lasteaed").
annaabi.ee 
