Ärisaladus Ärisaladus on ettevõtte käsutuses olev salajane informatsioon, mis annab ettevõttele turueelise konkurentidega võrreldes. Ärisaladuse kaitse näeb ette Intellektuaalomandi kaitse kaubandusaspektide lepingu (nn TRIPs-leping) artikkel 39, mille kohaselt on ettevõtjal õigus takistada nende valduses oleva teabe levitamist, või teiste isikute poolt omandamist või kasutamist teiste ettevõtjate poolt viisil, mis on vastuolus heade äritavadega, tingimusel et selline teave: 1. on salajane, st ei ole vabalt kättesaadav või teada isikutele, kes tavaliselt sellise informatsiooniga tegelevad 2. omab saladusesolemise tõttu ärilist väärtust ja 3. teavet valdav isik on tarvitusele võtnud kohased meetmed teabe salajas hoidmiseks. Hästi hoitud ärisaladuse näide on Coca-Cola retsept. Ärisaladuse kaitse on peaaegu iga litsentsilepingu osa, kuna ärisaladus täiendab patendikaitset. Ärisaladuse üheks osaks on oskusteave ehk know-...
kohalikud omavalitsused teevad koostööd lapse õiguste tagamisel ning lastele ja peredele teenuste osutamisel. 15. Suuremad lapse õiguste valdkonnas tegutseva organisatsioonid Eestis on Lastekaitse Liit, Eesti Lastefond, UNICEF Eesti Rahvuskomitee. 16. Fakulatiivprotokoll käsitleb lapse õiguste konventatsiooni laste müüki, lasteprostitutsiooni ja pornofraafiat puudutavat ratifitseerimise seadust. See protokoll tuginedes Karistusseadustikule käsitleb järgnevaid tegusi ja toiminguid kui kuriteod: Lapse müümine ja ostmine Orjastamine Ebaseaduslik siirdematerjali võtmine Doonorlusele kallutamine Vägistamine Sugulise kire vägivaldne rahuldamine Suguühendusele sundimine Sugulise kire rahuldamisele sundimine Suguühendus järeltulijaga Suguühendus lapseealisega
Kohustuste kollisioon ei ole tavaline hädaseisund. Erinevus tuleneb sellest, et ükskõik, mis viisil isik ka ei tegutseks, peab ta ühte kohustust ikka rikkuma. 4. SÜÜTEGUDE JAOTUMINE, TOIMEPANIJATE ROLLID JA PUUTUMATUS Antud peatükis toon välja kuidas jaotuvad süüteod ehk kuriteod ja väärteod, millised on süüteo toimepanijate rollid süüteokoosseisus ning mida tähendab puutumatus. 4.1 Süütegude jaotumine Kuriteod jaotatakse vastavalt karistusseadustikule esimese astme kuritegudeks ja teise astme kuritegudeks. Esimese astme kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus ja karistus vangistusega üle viie aasta või eluaegne. Juriidilise isiku karistuseks on sundlõpetamine. Teise astme kuriteo eest ettenähtav karistus on alla viie aasta pikkune vangistus või rahaline karistus.12 Väärtegude ja kuritegude eristamine toimib süüteo eest ettenähtud karistuse liigi alusel. Kui
küll kasutatud, kuid isik eritunnuse mõttes on ametnik või koosseisuväline töötaja või ametiisik, kes ei vasta ametiisiku kirjeldustele karistusseadustiku mõttes. Eeltoodust tulenevalt on autor seisukohal, et seadusandja peab tegema sellekohased muudatused, so: a) kas jätma ametiisiku mõiste üldse karistusseadustikust välja ning konkretiseerima ja ühtlustama selle korruptsioonivastases seaduses ning avaliku teenistuse seaduses (vajadusel viitega ka karistusseadustikule) või; b) laiendama ametiisiku mõistet ja konkretiseerima ametiseisundit karistusseadustikus, sh kindlasti ühtlustama mõisted muudes seadustes Variant „a” tundub siinkohal mõistlikum, sest selline seadusemahu vähenemine, olgugi et väike, annab panuse üldisele normide ja aktide mahulisele vähenemisele ja erinevate tõlgenduste võimaluste puudumisele. Selline tegevus aitab kaasa trendile, et iga lihtsal inimesel oleks võimalik seadust lugeda ning aru sellest saada.
1) käsitleda süütegude (kuritegude ja väärtegude) erinorme toetavaid üldnorme ühtses seadustikus; 2) võtta aluseks Lääne-Euroopa karistusseadustike põhiprintsiibid; 3) ühtlustada terminoloogiat Euroopa teistes riikides kasutatavaga; 4) kaasajastada süüteokoosseisude kirjeldusi; 5) kehtestada kriminaalvastutus (teatud kuritegude osas) ka juriidilistele isikutele; 6) korrastada sanktsioonide süsteemi. Lisaks karistusseadustikule on karistusõiguse allikateks ka muud seadused, mis sätestavad värteod ja nende eest kohaldatava vastutuse. Karistusseadus kehtib teatud ajalistes piirides, teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes. Karistusseaduse sätete kohaldamisel lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. Sellest tulenevalt saab karistust kohaldada vaid teo (tegevuse või tegevusetuse) eest, mis
· kui juriidilise isiku asutamisel on oluliselt rikutud seadust või asutamislepingu sõlmimisel või asutamisotsuse tegemisel esines asjaolu, mis toob kaasa lepingu või otsuse kehtetuse, ja rikkumist ei saa hiljem kõrvaldada; · kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. Juriidilise isiku sundlõpetamise võib otsustada kohus ka vastavalt karistusseadustikule. Osaühingu sundlõpetamise avalduse võib esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, osanik, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Osaühingu lõpetamisotsuse kandmiseks äriregistrisse esitab juhatus avalduse; kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Osaühing loetakse
kasvatusõppeasutusse või ravikasvatusasutusse paigutamine. Isikule, kes kuriteo toimepanemise ajal oli noorem kui 18-aastane, ei tohi määrata pikemat vabadusekaotust kui 8 a. Alaealised kannavad vabadusekaotust noortevanglas. Rahatrahvi ei saa mõista alaealisele süüdimõistetule, kellel puudub iseseisev sissetulekuallikas. Alaealisus on karistuse mõistmisel vastutust kergendavaks asjaoluks. Vastavalt karistusseadustikule võib väärteo eest võtta vastutusele isiku, kes enne väärteo toimepanemist on saanud 15-aastaseks. 15-18-aastase alaealise poolt toimepandud väärteo materjalid võib üle anda sotsiaaltalitusele, kui haldusõiguse rikkuja isikut arvestades on otstarbekas kohaldada kasvatuslikke abinõusid. Alaealine rakendatakse üldkasulikule tööle 10-50 tundi üksnes tema nõusolekul tööst ja õppimisest vabal ajal. Alla 13-aastasele alaealisele võib määrata üldkasulikku tööd kuni 10 tundi.
annaabi.ee 
