Kõik kuriteod jagatakse I ja II astme kuritegudeks. I astme kuritegu on süütegu mille eest on KarS-is raskeima karistusena ette nähtud vangistust üle 5 aasta(eluaegne vangistus või sundlõpetamine) II astme kuritegu on süütegu mille karistus näeb ette vangistust kuni 5 aastat või rahaline karistus.Kuriteo raskusastmest sõltuvad väga paljud õiguslikud institutsioonid(kuriteo aegumine,ennetähtaegne vabastamine,menetluse lõpetamise võimalus) Karistusseaduse kehtivus Karistusseadusel on 3 kehtivusmõõdet: 1.ajaline 2.ruumiline 3.isikuline Kehtivuspiiride küsimus on materjaalõiguslik ja sellest tuleb lahus hoida menetlusõiguse probleem seaduse reaalsest kohaldamisest. Vahistamine 48 tundi Arest enne kuni 6 kuud,nüüd kuni 1 aasta Karistusõiguse ajaline kehtivus Ajalise kehtivuse üldpõhimõtted on reglementeeritud § 5,kohaldamisel tuleb arvestada ka § 10 Üldpõhimõtted sätestab § 5 lg 1 et karistust mõistetakse teo
Seega moodustavad ka väärtegusid sisaldavad muud seadused KarS mõttes selle eriosa ja ka väljapool KarS sätestatud väärteokoosseisude näol on tegemist karistusseduse eriosa normidega. Seega kõikjal, kus KarS kasutatakse mõistet seadus või määratletakse mingi mõiste karistusseadustiku eriosa tähenduses, laieneb selle regulatsioon ka väljapool KarS paiknevatele väärteokoosseisudele. 1.4. Karistusseaduse kehtivus Karistusseadusel on kolm kehtivusmõõdet: ajaline, ruumiline ja isikuline. Tule, aga tähele panna, et kehtivuspiiride küsimus on materiaalõiguslik, millest tuleb lahus hoida menetlusõiguslik probleem seaduse reaalsest kohaldamisest. Viimane sõltub paljuski menetlusõiguslikest mehhanismidest ning riikidevahelistest kokkulepetest, samuti erinevate kehtivuspõhimõtete konkurentsist. 1.4.1. Karistusseaduse ajalise kehtivuse üldpõhimõtted
et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik, lisaks temale ka muud karistusõiguslikud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse. Karistusseadus kehtib teatud ajalistes piirides, teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes. Tegu, mille eest isikut saab karistada, peab toimepanemise ajal olema seadusega tunnistatud karistatavaks. Karistusseadusel kehtib põhimõte, et seadusel ei ole tagasiulatavat jõudu, vaid on olemas kaks erandit: 1)kui seadus tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2)kergendab karistust 7) Süüteod: kuriteod ja väärteod. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on selline süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on
saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. Sellest tulenevalt saab karistust kohaldada vaid teo (tegevuse või tegevusetuse) eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks. Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu Sellest üldisest reeglist on aga kaks erandit: karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2) kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alammäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda.
kriminaalkoodeksi sugemeid. 299. Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel? Vastus: Karistusseaduse sätete kohaldamise korral lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest isikut saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. 300. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? astus: Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, mille kohaselt seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest üldisest reeglist on aga mõned erandid. Karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus: 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2) karistusseadusel on tagasiulatuv jõud juhul, kui ta kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alamäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda. 301
leida mõistlik kompromiss riigi ja isiku huvide kaitsel. Eesti Vabariigi karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik. Karistusseadus kehtib teatud ajalistes piirides, teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes. Karistust saab kohaldada vaid teo eest, mis teo toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks. Ka karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, mille kohaselt seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest üldisest reeglist on aga mõned erandid. Karistusseadusel ori tagasiulatuv jõud siis, kui seadus o välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; o karistusseadusel on tagasiulatuv jõud juhul, kui ta kergendab karistust. Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Karistusseaduse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: o Eesti territooriumil;
saab karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. Kar.õig. kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse lisaks põhiseadusele ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik. 110. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, mille kohaselt seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest üldisest reeglist on aga mõned erandid. Karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus: 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo 48 mittekaristatavaks; 2) karistusseadusel on tagasiulatuv jõud juhul, kui ta kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alamäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab
nähtud. Sellest tulevana saab karistust kohaldada vaid teo eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks ja oli toime pandud pärast selle seaduse jõustumist. 300. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, et seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest üldisest reeglist on aga kaks erandit: karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus 1. Välistab teo karistatavuse ehk tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks, 2. Kergendab karistust. 301. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? 1) Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. 2) Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva või
annaabi.ee 
