Altkäemaks karistusõiguses
76
Kriminaalmenetluse seadustik – (KrMK) 12. veebruar 2003. - RT I 2003, 27, 166, jõustunud 1.07.2004.
45
6. REAALSELT MÕISTETUD KARISTUSED
Vabadusekaotuslikud karistused moodustavad olulise osa karistusõiguse
sanktsioonisüsteemist, kusjuures nende kohaldamine kujutab endast kõige intensiivsemat
karistusõiguslikku sekkumist isiku põhiõigusesse.
Eesti karistusreformi ja karistusõiguse edasise arengu jaoks on oluline teada tänapäeva
Euroopa vastavaid suundumusi, mida iseloomustab eelkõige vabadusekaotuse osatähtsuse
pidev vähenemine, vabadusekaotuse alternatiivide kasutuselevõtmine ning
prisonisatsiooni vähenemine. Eesti kui üleminekuühiskonna seisukohalt tuleb aga
arvestada kõrget kuritegevuse taset, sealhulgas raskete kuritegude suurt osatähtsust, mille
annaabi.ee 
