Kriminaalpoliitika kordamine
inimsusevastased kuriteod, nõuavad mõnikord nende indiviidide lõplikku kõrvaldamist
ühiskonnast. Inimühiskonna algusest peale on mainitud eesmärgi saavutamiseks praktiseeritud
kurjategijate füüsilist likvideerimist ehk hukkamist, niisiis rakendatud surmanuhtlust.
See ürgne karistusviis, mis õigusteoreetikute arvates saab alguse veritasust ja inimeste
ohverdamisest jumalatele (Sootak 1994), on reaalse sanktsioonina XX sajandi lõpus kaotatud
enamiku Euroopa riikide karistuspraktikast. Lähtuvalt Euroopa Inimõiguste Konventsioonist (4.
november 1950, Rooma) ning eriti selle konventsiooni kuuendast protokollist (28. aprill 1983,
Strasbourg) on abolitsionistlikud ideed omandanud Euroopa kultuuriruumis suure poliitilise
tähtsuse ning nende ignoreerimist ei saa endale lubada ükski Euroopa riik. Abolitsionistlik
filosoofia seab eesmärgiks järjest väiksema välise sekkumise inimeste ellu, üha suurema
annaabi.ee 
