Kriminaalpoliitika kordamine
Ütleme seetõttu, et Euroopa ruumis on viimase
ca 100 aasta jooksulolnud järjest rohkem kombeks eelistada surmanuhtlusele eluaegset vang-
lakaristust. Selle suuna vastaste hääl on samal ajal kõlanud üha vaiksemalt, mis ei tähenda aga, et
surmanuhtlusel puuduksid oma poolt-argumendid. Surmanuhtluse eitamine eetilis-filosoofilises
plaanis on ilmselt mingite üldiste arengutendentside resultaat, näiteks riigi ja inimese suhtes.
Järgmine aspekt, mida vaatleme, on karistuspoliitiline ehk küsimine, kumb karistus on
efektiivsem, kas surmanuhtlus või eluaegne vanglakaristus. Siinjuures on tähtis näha surmanuhtlust
tervikliku kuritegevuse kontrolli süsteemi ühe osana Euroopa tsivilisatsioonis. Kurjategijate
karistamise poliitikas on siin täheldatav pidev sanktsioonide pehmenemine, mille alguseks oli ke-
haliste karistuste ja surmanuhtluse asendamine vanglakaristusega ning jätkuks juba XX sajandil
annaabi.ee 
