Omad täiendused andis muutustele ka uusaeg ja viimasel lihvi kaasaeg erinevate poliitiliste ideoloogiatega. Iga ajajärk on sulandanud naiserolli ühiskonnas meestega võrdsemaks. Näiteks keskajal tõi muutused "kümme käsku", uusajal vabadus töötada kodust väljapool (tehastes) ja kaasajal tunnustati naisi kes tegid rasket tööd (traktoristid,kaevurid jne). Teine väga suur osatähtsus oli ideoloogial, millel olid erinevad tavad ja kombed. Keskajal viljeleti väga ranget karistuspoliitikat varasemate tõekspidamiste kohta. Uusajal muudeti seadused leebemaks aga meie praeguses mõistes jäi naiste olukord siiski raskeks (sõnaõigust neil siiski palju ei olnud). Kaasajal tänu demokraatlikule riigivalitsemisele järk-järgult suurenes naiste roll ühiskonnas. Paljudes riikides kus on püsinud stabiilne reiligioon ja poliitline riigijuhtimine pole minu arvates naiste roll ühiskonnas tänapäeval sugui parem, kui muinasaegses Eestis.
Omad täiendused andis muutustele ka uusaeg ja viimasel lihvi kaasaeg erinevate poliitiliste ideoloogiatega. Iga ajajärk on sulandanud naiserolli ühiskonnas meestega võrdsemaks. Näiteks keskajal tõi muutused "kümme käsku", uusajal vabadus töötada kodust väljapool (tehastes) ja kaasajal tunnustati naisi kes tegid rasket tööd (traktoristid,kaevurid jne). Teine väga suur osatähtsus oli ideoloogial, millel olid erinevad tavad ja kombed. Keskajal viljeleti väga ranget karistuspoliitikat varasemate tõekspidamiste kohta. Uusajal muudeti seadused leebemaks aga meie praeguses mõistes jäi naiste olukord siiski raskeks (sõnaõigust neil siiski palju ei olnud). Kaasajal tänu demokraatlikule riigivalitsemisele järk-järgult suurenes naiste roll ühiskonnas. Paljudes riikides kus on püsinud stabiilne reiligioon ja poliitline riigijuhtimine pole minu arvates naiste roll ühiskonnas tänapäeval sugui parem, kui muinasaegses Eestis. Naised on
- Õigus võrdsetele võimalustele ja efektiivsele kaitsele, võimalus tutvuda tõenditega ja saada piisavat aega kaitse valmistamiseks; - Et näidata, et õigus toimib; - Anda avalikkusele võimalus õigusemõistmise toimimist kontrollida; - Vältida omakohut, veritasu jmt reaktsioone. Tartu prokurör Toomas Liiva – ta hakkas joobes juhtidele küsima vangistust. Prokuratuur kujundab karistuspoliitikat, kui prokurör ei küsi vanglat, siis kohtunik seda ka ei paku. Kohus ainult kontrollib, et prokurörid üle piiri ei läheks – peavad ohjeldama prokuratuuri. Kui kriminaalmenetlusse palju panustada, siis omakohus väheneb; - Leida optimaalne lahendus juhtunule. Optimaalne ei ole alati iga hinna eest leida lahendus ja selgitada välja mis juhtus – kas on mõtet 5 aastat hiljem vedada kannatanu
edasi lükata. Seega muutusid Ajutise Valitsuse erakorralised volitused, mis olid esialgu (kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni) antud vaid kindlaks ja üsna lühiajaliseks perioodiks tähtajatuteks. Siis kutsuti kokku Maanõukogu erakorraline istungjärk. 3 1.veebruaril 1919 alanud istungitel kritiseeriti teravalt valitsusametnike omavoli, sõjaväelaste sekkumist tsiviilellu, omavalitsuste õiguste piiramist ja liiga karmi karistuspoliitikat ning nõuti valitsuse õiguste kärpimist, maakonnakomissaride ameti kaotamist, sõjaväevõimude tegevusvaldkonna täpsustamist ja sõjaväljakohtute määruse muutmist. Kuna Maanõukogus kõlanud kriitika väljendas usalduskriisi, siis esitas valitsus tagasiastumisavalduse ning valitsuse avaldusega solidariseerus ka ülemjuhataja. Toimunud usaldushääletusel saavutas valitsus enamuse ja sai õiguse jätkata. Ümber kujundati hoopiski kriitikat toetanud Maanõukogu juhatus. Valitsuse
edasi lükata. Seega muutusid Ajutise Valitsuse erakorralised volitused, mis olid esialgu (kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni) antud vaid kindlaks ja üsna lühiajaliseks perioodiks tähtajatuteks. Siis kutsuti kokku Maanõukogu erakorraline istungjärk. 3 1.veebruaril 1919 alanud istungitel kritiseeriti teravalt valitsusametnike omavoli, sõjaväelaste sekkumist tsiviilellu, omavalitsuste õiguste piiramist ja liiga karmi karistuspoliitikat ning nõuti valitsuse õiguste kärpimist, maakonnakomissaride ameti kaotamist, sõjaväevõimude tegevusvaldkonna täpsustamist ja sõjaväljakohtute määruse muutmist. Kuna Maanõukogus kõlanud kriitika väljendas usalduskriisi, siis esitas valitsus tagasiastumisavalduse ning valitsuse avaldusega solidariseerus ka ülemjuhataja. Toimunud usaldushääletusel saavutas valitsus enamuse ja sai õiguse jätkata. Ümber kujundati hoopiski kriitikat toetanud Maanõukogu juhatus. Valitsuse
Selline valitsemispraktika Vabadussõja oludes tekitas ärevust. Kohaliku omavalitsust piirasid sõjaväelased, kes sekkusid kohalike omavalitsusse ja panid kehtima oma sundmääruseid. Eriti seetõttu otsustas Maanõukogu raske rindeolukorra tõttu Asutava Kogu valimised edasi lükata. Kutsuti kokku Maanõukogu erakorraline istungjärk. Istungitel kritiseeriti valitsusametnike omavoli, sõjaväelaste sekkumist tsiviilellu, omavalitsuste õiguste piramist ja liiga karmi karistuspoliitikat ning nõuti valitsuse õiguste kärpimist, maakonnakomissaride ameti kaotamist, sõjaväevõimude tegevusvaldkonna täpsustamist ja sõjaväljakohtute määruse muutmist. Ajutine Asutav Kogu esitas tagasiastumisavalduse. Toimus usaldushääletus, millega saavutas valitsus enamuse ja sai õiguse jätkata. Asutava kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti maarahva liit, Eesti rahvaerakond, Kristlik rahvaerakond, Saksa partei Eestimaal),
- Õigus võrdsetele võimalustele ja efektiivsele kaitsele, võimalus tutvuda tõenditega ja saada piisavat aega kaitse valmistamiseks; - Et näidata, et õigus toimib; - Anda avalikkusele võimalus õigusemõistmise toimimist kontrollida; - Vältida omakohut, veritasu jmt reaktsioone. Tartu prokurör Toomas Liiva ta hakkas joobes juhtidele küsima vangistust. Prokuratuur kujundab karistuspoliitikat, kui prokurör ei küsi vanglat, siis kohtunik seda ka ei paku. Kohus ainult kontrollib, et prokurörid üle piiri ei läheks peavad ohjeldama prokuratuuri. Kui kriminaalmenetlusse palju panustada, siis omakohus väheneb; - Leida optimaalne lahendus juhtunule. Optimaalne ei ole alati iga hinna eest leida lahendus ja selgitada välja mis juhtus kas on mõtet 5 aastat hiljem vedada kannatanu kohtusse ja punnitada uurida kuritegu